Tooted

1968. aasta kujundasid koos neli ajaloolist tegurit: kodanikuõiguste liikumise eeskuju, mis oli sel ajal nii uus ja originaalne; põlvkond, kes tundis end niivõrd erineva ja võõrdununa, et nad keeldusid tunnistamast mistahes võimu; sõda, mida ühiselt üle kogu maailma niimoodi vihati, et see andis kõigile mässumeelsetele põhjuse sõda otsida. Kõik see leidis aset ajal, mil televisioon hakkas täisealiseks saama, kuid oli siiski veel niivõrd uus, et seda ei kontrollitud, puhastatud ega pandud kenasse pakendisse nagu tänapäeval. 1968. aastal oli samal päeval filmitud materjali teleülekanne teisest maailma otsast iseenesest juba haarav ja uus tehnoloogiline ime.

"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Tegemist on ebatavalise raamatuga. Selle autorile annetati Victoria-rist ehk Briti kõige kõrgem sõjaväeline aumärk vaenlasega silmitsi seistes üles näidatud vapruse eest. Nii vaprad mehed ei ole peaaegu kunagi sõnaohtrad ja kohe kindlasti ei hoople nad mitte iial ükskõik millisel viisil oma vägitegudega. Isegi kirja on oma läbielamused pannud kõigest mõned üksikud ja seetõttu kujutab Agar endast erandit.

1919. aasta oli Baltikum üks poliitiliselt rahutuim piirkond maailmas. Soome mässas, Saksa armee trampis läbi Eesti, Läti ja Leedu ja valgete väed marssisid revolutsioonilise Petrogradi peale. Selles meeletult rahutus õhkkonnas pöördusid äsja isiseisvunud Balti riigid abi saamiseks lääneliitlaste poole. Suurbritannia saatis appi väikese kerge ristlejate ja destroierite flotilli, keda juhtis kontraadmiral Walter Cowan. Omamata selgeid juhiseid, pidi Cowan ise välja töötama oma strateegia, mille ta ka tõhusalt teostas. Pärast hulljulge ja kartmatu taktika rakendamist, millele kaasnes rünnak peaaegu vallutamatuks peetud Vene mereväebaasi Kroonlinna südamesse, trumpasid Inglise laevad kavalate manöövritega üle sakslased ja venelased. See operatsioon ei taganud mitte ainult (ajutise) vabaduse Eestile, Lätile ja Leedule, vaid lõi ka püsivad sidemed nende riikide ja Suurbritannia vahel. Raamatut, mille esmatrüki pealkiri oli "Cowaki sõda" on täiendanud uue materjaliga autori poeg, kes on kirjutanud ka eessõna eestikeelsele väljaandele.

Kuni nende surmast ei peata miski neiu Bonnie Parkeri ja noormehe Clyde Barrow' hullumeelset, metsikut ja romantilist jõuku. Nad on kahekümne kahe ja kahekümne kolme aastased. Kahe aasta jooksul (1932-1934) panid need kohutavad armastajad ühendriikide lõunaosas toime veriseid kuritegusid ja andsid tööd kogu politseile. Bonnie Parkeri ja Clyde Barrow' ajujaht jätab endast järele pika vereraja -- tosin tapetud politseinikku ja tsiviilisikut. Armastus, autod ja tulevahetused. Barrow' bande vapustav pagemine politsei nina alt seob kuni nende viimase hingetõmbeni üht Dallase eeslinna hulkurit ning unistavat tütarlast, idealisti, poetessi. Kõik see toimub Ameerika Ühendriikide suure depressiooni perioodil, mil maad haarab meeleheide. Ajal, mil Capone'id teevad oma tegusid, tõugatakse Bonnie ja Clyde lõputusse seiklusse. Sünnib legend. See esitab ajale väljakutse tänu Arthur Penni filmile (1967), kus mängivad Warren Beatty ja Faye Dunaway. Legendi toetab ka Serge Gainbourg'i lauluke.

Raamat XVIII sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.

Eesti Vabariigi diplomaadi mälestusteraamat Teise maailmasõja eelõhtu ja sõjaaja sündmustest Baltimaades ja Soomes. Autor annab range asjalikkusega ja originaaldokumentidele tuginedes ülevaate oma tegevusest ja enne kõike ajast. Mälestused on keskendatud eriti kolme perioodi ümber meie ajaloo murdekohtades: diplomaatlik tegevus Kaunase saadikuna, Nõukogude baasidelepingu pealesurumine ja baaside rajamine ning lõpuks dramaatilised aastad Soomes. Eriti viimases osas - aga ka mujal - tulevad ilmsiks paljud avalikkusele seni tundmata asjaolud. A. Varma kroonikamärkmed on tõhusamaid memuaarteoseid, mis meil on poliitilise olukorra ja võitluse kohta ilmunud.

Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.

1920. aasta oli Eesti ajaloos sündmusterohke. Sel aastal sõlmiti Tartu rahu, võeti vastu põhiseadus, toimusid Riigikogu valimised, konstitueerus EKP, algas maareformi elluviimine. Välispoliitilises elus taotleti aktiivselt Eesti tunnustamist teiste riikide poolt. Loodi üpris asjalikud kaubandussuhted Nõukogude Venemaaga. Tülitseti Lätiga piiri pärast. Aastat iseloomustas terav klassivõitlus, majanduslikud streigid vaheldusid poliitilistega, ilmnesid mitmed sügavad vastuolud riigis. Ajaloodoktor Jüri Andi raamat on mõeldud Eesti ajaloost huvitatute laiale ringile.

Raamatus püütakse heita valgust neile rahvastele (ja nende mereretkedele ja kroonikates pyratica'teks kutsutud sõjalaevadele), kes elasid Läänemere lõunakaldal ja kujutasid endast tuhande aasta kestel, aastatel 300–1300 skandinaavia viikingite ajaloolisi vaenlasi. Skandinaavia viikingite saagade, tegude ja neist kõnelevate ürikute kohta on juba pikka aega avaldatud palju kirjandust ja neid tuntakse väga hästi, kuid nende vaenlased on enamasti kadunud aegade hämarusse. Skandinaavlased ristiusustati kolmsada aastat varem kui Läänemere lõunakaldal elanud rahvad ja umbes samal ajal hakkas nende seas levima ka kirjaoskus. Sellele vaatamata pakuvad asjakohased, olgugi napid skandinaavia kirjalikud allikad koos üpriski arvukate viidetega Lääne-Euroopa kroonikatest ja Eestist endast eesti viikingitest kõnelemiseks piisavalt alusmaterjali. Raamatu autor EDGAR VALTER SAKS sündis 1910. aastal Tartus töösturi perekonnas. Pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist 1934. aastal töötas ta mitmetel juhtivatel ametikohtadel Eesti firmades ja Kaubanduskojas. 1944. aastal, Saksa okupatsiooni viimasel aastal põgenes ta salaja Eestist Soome ja hiljem sealt edasi Rootsi. 1948. aastal kolis ta elama Kanadasse Montreali ja töötas Kanadas, Peruus ning Mehhikos mitmetel juhtivatel ametikohtadel. 1971. aastal sai temast Eesti eksiilvalitsuse haridusminister. Edgar Valter Saks on avaldanud Eestis enne sõda neli romaani ja hiljem paguluses, aastatel 1960–1979 neli ajalooalast uurimust. 1981. aastal lisandus neile käesolev raamat. Teine trükk.

Kogumikus tuleb juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941.-1942. aastal. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonidest, oludest, toidust ja tööst seal. 16 mälestuslugu on pühendatud kõik erinevatele pataljonidele. Raamatu lõppu on lisatud hulgaliselt arhiivimaterjale, nende hulgas umbes 1250 surnud mehe nimekiri. Raamat on illustreeritud ja mõeldud laiale lugejaskonnale.

Kogumiku teises raamatus on juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941-1942. Raamat on jätkuks 1993. a. ilmunud samanimelise kogumiku esimesele raamatule. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonide paiknemisest ja numeratsioonist, tehakse arvutusi tööpataljonides surnud meeste arvu määramiseks. Keskse osa raamatust moodustavad 14 mälestuslugu. Raamatu lõpus on arhiivimaterjalid surnud meeste nimekirjadega. Illustreeritud kogumik on mõeldud laiale lugejaskonnale.

7. juulil 1941, mil Saksa 18. armee operatsiooni "Barbarossa" raames Eesti piiri ületas, tervitasid eestlased teda kui bolshevismist vabastajat. Edasi tungides kohtasid Saksa sõdurid ennast metsavendadeks nimetanud eesti vabadusvõitlejaid, kes sama aasta 22. juunil olid alustanud avalikku võitlust väiksemate Punaarmee üksustega. Augustis 1941 moodustas Wehrmacht neist eesti partisanidest julgestusüksusi, mis pidid kaitsma rindele viivaid Saksa varustusteid. Samal ajal hakkas Saksa välipolitsei vabatahtlikest uuesti Eesti politseid looma. 1942. aasta oktoobris formeeris Relva-SS Eesti Leegioni, millest enne sai alguse Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja pärast 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis. See raamat püüab dokumenteerida nende eestlaste ajalugu, kusjuures käsitletakse ka Wehrmachti ja välipolitsei eelmainitud üksusi ning 1944. aasta veebruari üldmobilisatsiooniga moodustatud piirikaitserügemente. 1944. aasta lõpul ja 1945. aasta algul koondati viimaste säilinud osad 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviisi.

Olavi Noroneni arutleb "Eluraamatus" elu erinevate ilmingute ja nende algupära üle jahmatava panevast vaatenurgast. Kui traditsioonilise teraapia meetodid pakuvad sageli vaid karkusid, siis Noronen õpetab kõndima...Sündimine on inimese elu kõige vapustavam kogemus. "Eluraamatus" käsitletakse muuhulgas ka seda, kuidas emaüsas viibimise ja sündimise ajal kogetu uuesti läbielamine võib sageli aidata inimesel raskustest ja ängistusest pääseda. Meie kõigi sisemuses on valu, mille teadvustamise eest me mitmel eri viisil üritame põgeneda ja mille algupära võib peituda just nimelt sünnikogemuses. "Eluraamat" on väärtuslik ja oma ajast ees olev teos kõigile neile, kes tunnevad huvi inimese heaolu vastu. Aeg on küps uut tüüpi teraapia jaoks, kus patsiente nimetatakse klientideks ja kus inimesi aidatakse turvaliselt oma hirmu, masenduse, ahistatuse ja raevuga kohtuda - selle asemel et neid tundeid ravimitega lämmatada.

Inglise tuntuim maalikunstnik Priam Farll on igapäevaelus üle mõistuse uje inimene, kellele on vastumeelt igasugune suhtlus, tähelepanu ja asjaajamine. Naasnud välismaalt Londonisse, haigestub ta toapoiss ja sureb. Öösel kohalekutsutud arst arvab, et kadunuke on Priam Farll ja liigse häbelikkuse tõttu ei kiirusta kunstnik viga parandama. Samas tekib mõte, et see on võimalus pääseda tuntuse koormast. Farll otsustabki jääda toapoiss Henry Leekiks, kes Farllina maetakse inglaste pühamusse Westminster Abbeysse. Paraku tuleb nimega kaasa ka Leeki minevik ja Farllgi ei suuda vabaneda oma kunstnikuandest. Meelsasti võtab ta omaks Leeki kosjakuulutuse kaudu sobitatud tutvuse lesk Alice’iga, kuid paraku pole kõik üllatused nii meeldivat laadi.

Elus võib tekkida olukordi, kui kuriteo ärahoidmiseks on vaja tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Alati ei saa loota politsei ja kaaskodanike abile. Tuleb osata ennast kaitsta! Kaitsetehnika võtete teadlik omandamine, tüüpiliste konfliktolukordade paljukordne läbimängimine treeningutel annabki teile selle "nähtamatu relva" - sisemise kindluse ja füüsilise valmisoleku, tagatise kuritegeliku ründe ennetamiseks, ohu likvideerimiseks ja kurjategija kinnipidamiseks. "Enesekaitse" on mõeldud õpikuks iseõppijaile, käsiraamatuks klubide instruktoritele, koolide kehalise kasvatuse õpetajatele, skaudijuhtidele Kindlasti võiks raamat olla abiks kaitseliitlaste ja politseinike ettevalmistamise süsteemis.

Ammu enne seda, kui vürst Rainier III võttis naiseks Hollywoodi tähe Grace Kelly, olid Grimaldi soost vürstide voodist läbi käinud näitlejatarid, kankaanitantsijad, turunaised ja metressid. Abielluti armukese tütrega, armukadedusstseenid tipnesid kord juba avaliku kõrvakiiluga. Pöörane elu keset skandaale ja riiklikke kohustusi annab kokku selle vastupandamatu dünastia – 700-aastase ajaloo ebatavalise õuekroonika. Üsna Grimaldide lipukirja kohaselt: Deo Juvante – Jumala abiga.

Tuntud menukirjaniku põnev romaan Teise maailmasõja ajal lääneliitlaste sõjaabiga Murmanskisse seilanud laevakaravani võitlusest saksa sõjalaevade ja lennukitega. Tugineb suurel määral tema enda poolt läbielatule. See on üks parimaid Teise maailmasõja merelahingute ainetel kirjutatud raamatuid, mis tegi autori üleöö kuulsaks.

Autor esitab oma kaasaegsetele põneva, kuid samas realistlikuna tunduva Nostradamuse-tõlgitsuse, mis on aastatepikkuse uurimistöö tulemus. Nostradamus (Michel de Nostre-Dame, 1503-1566), juudi päritoluga prantsuse arst ja astroloog, kel oli imearsti ja ennustaja kuulsus, sai tuntuks nelikvärssidena vormistatud ajaloo-ettekuulutustega ("Centuries astrologiques", 1555 ja 1558), milles ta ennustab inimkonna tulevikku aastani 3797.

Härra Pidulik oli äkki otse pea kohal silmanud koletist. Paanikas hüppas ta vankrist välja ja langes sügavikku. Nüüd lamas ta seal ega julgenud liigutada. Siis toksas teda midagi märga. Nina? Koletise lõuad? Alles siis sai härra Pidulik täpsemal vaatlusel aru, et koletu elukas oli kõigest lammas, kes puhkas tema kõrval rahupesas. "Nagu sein, millest võib kinni hoida ja end päästa," mõtles härra Pidulik. "Peatada nagu sõidukit? Jah!" Ja juba haaraski ta mõlema käega lamba villast ning sikutas end ülespoole.

Pascale Roze on oma lühikese Concourt'i preemia pälvinud romaani esimestest lehekülgedest peale osanud luua erilise, haarava atmosfääri. Lühikeste, täpsete ja lihtsate lausetega kirjeldab ta oma kangelanna lapsepõlve emapoolsete vanavanemate juures Pariisis karmi ja jumalakartliku vanaema ning matemaatikast ja Uuest Maailmast haaratud vanaisa seltskonnas. On ka ema, kuid ta on maailmaga kontakti kaotanud, sulgunud vaikusesse, kaaslasteks depressioon ja alkohol. Väike tüdruk igavleb, lämbub ja kannatab. Pealegi halvendab lapse olukorda pidev undamine kõrvus. Oma isast ei tea laps midagi. Vanaema keeldub sellest rääkimast. Lõpuks jõuab Laura kätte Jaapani kamikaze Tsurukawa Oshi päevik "Ma suren Okinawas". Sellest peale jälitab hävituslendur Zéro (muide, see on anagramm autori nimest) tüdrukut ning võtab ta täiesti oma võimusesse..

Kriminaalromaani superklassiku Edgar Wallace'i teoseid on eesti keeles avaldatud rohkem kui ühegi teise selle žanri autori raamatuid. "Hirmunud tütarlaps" kuulub Wallace'i parimate romaanide hulka.

Hõbemägi - see on romaan romantilisest armastusest. Kirjanik loob selles müstiliselt võbeleva õhkkonna, milles kurjus tegutseb kõrvuti headusega. Hõbemägi - see on keset valgeid kaski seisev kummituslik maja, mis painab Mallie Rice'i kui minevikukurjuse kehastus. Selle maja peegelgaleriis ei suuda isegi Gerald Gorham - Gorhamite muinasjutulise aardekogu hooldaja - eristada näilist tegelikkusest. Ometi peab Mallie välja selgitama tõe, mida vana maja tema eest kiivalt varjul hoiab. Hõbemägi - see on koht, kus vanaema Julia Gorhami vari lasub nende inimeste üle, kles on sunnitud elama temaga ühe katuse all. Hõbemägi - see on paik, kus Mallie'l tuleb pidada võitlust, et mõista Wayne Martinit, noort arsti, kellesse neiu on pärast oma ema surma ja õnnetut armastust sügavalt kiindunud, et päästa oma hullumeelseks peetav tädi Arvilla, ja kus tal lõpuks tuleb sõna otseses mõttes võidelda omaenda elu eest. Hõbemägi - see on müstiliste jõudude kehastus, mis püüavad hävitada Mallie armastust ja mõistust, nagu nad kunagi ammu olid hävirtanud tädi Arvilla kogu elu.

"Või veel parem, kuula." Ta kutsus Maddyt viipega. Maddy kükitas tema kõrvale põrandale. "Mida?" "Kas sa kuuled seda müra?" "Mis müra?" "Seda tiksuvat heli. See on minu bioloogiline kell." Maddy kehitas õlgu. "Osta endale digitaalne." Gilliani nägu läks pilve. "Ma hakkan vanaks jääma, Maddy." "Jumal, kes ei hakkaks? Kas mäletad, kui "tsipa karune" tähendas öist prassingut tätoveeritud rokitähega? Nüüd käib see aga ühe neetud salatilehe kohta!" "Ma panen endale kelluga meiki peale." "Gillian, sa oled ainult kolmkümmend kuus." "Jah, inimaastates. Üksiku, lasteta naisterahva aastates teeb see umbes kaheksakümmend kuus! Varsti olen ma teksade kandmiseks liiga vana. Võibolla ma juba olengi teksade kandmiseks liiga vana. Võibolla käivad inimesed must tänaval mööda ja sosistavad: "Kui hale…""

1978. aastal Läände põgenenud Nõukoguse Liidu luureohvitseri esimene raamat, mis levis kiiresti kogu maailmas. Valdavalt avalikult kättesaadavate materjalide põhjal analüüsib autor Stalini plaane ja tegevust Teise maailmasõja eel ja selle alguses, näidates, kuidas Stalin tõukas osava diplomaatia abil Hitleri sõtta lääneriikidega, lootes niiviisi mõlemaid sõdivaid pooli nõrgestada, et seejärel ise ootamatult Saksamaa vastu sõtta astudes vallutada suur osa Euroopast. Jäälõhkujaks nimetas Stalin Hitlerit, kes pidi oma sõjategevusega Läänes talle vallutusretkeks tee lahti tegema. "Jäälõhkuja" järjena on autorilt ilmunud veel "M-päev" ja "Viimane vabariik", kus ta analüüsis samu probleeme pisut teistsuguse vaatenurga alt. Kaks viimatinimetatud raamatut on eesti keeles kirjastuses "Olion" juba varem ilmunud.

Oleg Gordijevski oli üks kõrgeima auastmega KGB ohvitser, kes kunagi on töötanud inglaste heaks. Aastatel 1974-1985 oli ta Briti Salaluuretalituse salaagent, olles esmalt KGB ohvitser Kopenhaagenis ja siis Londonis. Ta suutis lääne luurajatele anda palju selgema pildid Nõukogude juhtide mõtteviisist, paljastades KGB poliitilise aruandluse tendetslikkuse, selle organisatsiooni puuduliku objektiivsuse ja kehva analüüsivõime.

Karl-Erik Sveiby on Rootsi juhtmisasjatundja, edukas ärijuht ja loetav ajakirjanik, maailma arvestatavamaid spetsialiste teabettevõtete juhtimise alal. Teabeettevõtte all mõistab ta ettevõtteid ja organisatsioone, kus suur(em) osa töötajaid on kõrgharidusega ning teavad oma erialast ja maailma asjadest tihti rohkem kui juht – direktor vm.

Looduskaitseliste sõnumite ja kommentaaride kogumik planeedi ökoloogilisest hetkeseisust. Käsitletakse keskkonnakriisi ohtu, globaalseid elukeskkonna probleeme (vee, maapinna ja õhu saastumist, metsade hävimist, mürgiste tootmisjääkide kuhjumist jms), ökokatastroofe, looma- ja linnuliikide hävimisohtu, ökoloogia ja sotsiaal-majandusliku arengu, samuti ökoloogia ja poliitika seoseid, looduskaitseliikumist, rahvusvahelist koostööd keskkonnakaitses.

“Kiri kuningale” on noortele mõeldud seiklusromaan. Loo peategelaseks on rüütlikslöömist ootav 16- aastane Tiuri. Tiuri elab kuningas Dagonaudi riigis, kus iga nelja aasta järel väärilised noormehed rüütliks löödakse. Enne tseremooniat peavad noormehed 24 tundi paastuma ja väikeses kabelis terve öö plavetama ning ees ootavatele suurtele tegudele ja kohustustele mõtlema. Nad ei tohi rääkida ega väljas toimuvale mingit tähelepanu pöörata. Lugu saabki alguse kabelis, kus Tiuri koos kaaslastega palvetab. Noormees kuuleb väljast meeleheitlikku abipalvet ning avab ukse. Nii algab Tiuri seiklus. Ta saab haavatud rüütlilt salajase kirja ning lubab selle naaberriiki toimetada. Varsti selgub, et ettevõtmine on äärmiselt ohtlik kuna Tiuri hakkavad jälitama punased rüütlid, kes on valmis poisi kas või tapma, et kirja endale saada.

Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellingshauseni mälestusteraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugevneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. 1917. aastal, kui tsaar Nikolai II kukutati, leidsid rüütelkonna juhid, et sellega on nad vabastatud lojaalsuskohustusest ja hakkasid meeleheitlikult otsima võimalust, kuidas ühendada Venemaa Läänemereprovintsid Saksamaaga. Suhtudes eestlastesse, eriti talupoegadesse, küll üldiselt heatahtlikult, kuid olles sügavalt omandanud balti parunite põlise veendumuse, et nemad on kutsutud ja seatud siinset põlisrahvast valitsema ja õpetama, ei suutnud ega tahtnud Ed. v. Dellingshausen möönda, et eestlased suudavad oma rahvusriigi rajada. Bolševike võimuhaaramine Venemaal, 1918. a. revolutsioon Saksamaal ning eestlaste üha tugevnev iseseisvusvõitlus lõpetasid rüütelkonna tegevuse 1918. aastal. Elu lõpuaastad veetis Ed. v. Dellingshausen Saksamaal, tegutses sealsetes baltisakslaste organisatsioonides ja kirjutas memuaare. Illustreeritud arhiivifotodega.

"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel")

Itaalia noorukil Piol on õnnestunud koos sõber Saffeti ja truu koera Volpinoga vabastada vesiiri lossist, Smürnast, Bianca-Bella. Nad põgenevad lõuna poole, et Marmarise sadama kaudu jõuda Rhodose saarele ja sealt edasi Konstantinoopolisse suunduda. Kuid vesiir Abdulhamid ibn Helu mehed on neil kannul. Vesiiri ei huvita niivõrd mitte Bianca-Bella, kui oma varanduse tagasisaamine...

Jüri Remmelgas oli Eesti Leegioni sõjakirjasaatja Teises maailmasõjas. Eelnenud 14 aastat ajakirjanikuna ja aasta vabatahtlikuna Idarindel olid parimad eeldused selleks tööks. Ta kirjeldab elu Berliinis sõjakirjasaatjate keskuses, sealset preisi korda ja tsensuuri, kuid ka oma ameti eeliseid, nt ligipääs salastatud teabele. Kujutlus Eesti Leegionist kui tulevaste Eesti rahvusväeosade tuumikust annab mõtte eestlaste vastupidamisele tolles SS-i pesas. Ka leegioni õppekeskust Debicas ja leegionäride esimesi ränki lahinguid kirjeldab autor põhjalikult. Tema sõltumatu ja omas ajas väga objektiivne mõtteviis on eriti sümpaatne.

14. juunil Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis kohtupinki palju süütuid inimesi. Kuidas toimusid ülekuulamised, mida vangistatud inimestele süüks pandi ja milliste meetoditega saavutati vajalikud allkirjad ülekuulamisprotokollidele, sellest saabki teada käesolevast dokumentaaljutustusest.

Kes oli Merlin? Oli ta võlur muinasjutust, teravatipulise mütsi ja võlukepiga maag? Või oli ta Bretagne ja Walesi muistsete legendide kuningas ning prohvet? Kuidas sai mehest, keda peeti pimedusevürsti pojaks ja kes oli mõistetud saatana sigitisena surema, tulevase kuningas Arthuri hooldaja ning õpetaja, Britannia esmaühendamise arhitekt?

Desmond Bagley (1923-1983) on inglise kirjanik, kelle sulest on ilmunud arvukalt põnevusromaane. "Kuldkiil" oli Desmond Bagley esimene romaan, mis ilmus 1963. a. ja muutus kohe bestselleriks. Romaani tegevus keerleb ümber Mussolini kulla, mis väidetavasti läinud sõja lõpus kaduma. Peategelane Peter Halloran tutvub Walkeriga - ühega kahest mehest, kes teab kulla asukohta. Nende ühine ind kuld Itaaliast ära tuua vaibub, kui nad loevad 16 itaallase hukkamisest, keda arvati olevat seotud kulla kadumisega. Pärast naise surma kaob Peteri elust sisu ja ta otsib seda seikluses. Koos Walkeri ja Coertzega otsustataksegi neli tonni kulda ära tuua.

Ajakirjaniku intervjuud eestlastega, kes vaikselt ja süvenenult, ilma tunnustuse ja riigi toetuseta, sageli põlatuina ja tagakiusatuina on õppinud tundma ja arendanud mõnd vaimset distsipliini, mida kommunistliku ideoloogia järgi ei tohtinud olemaski olla või mis pidanuks kõige lähemal ajal vaikselt hääbuma. Kvintessentsi Uku Masingu, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sassi ja Einar Laigna mõttemaailmast pakubki kõnealune raamat.

Raamat jutustab kõigist kuningatest ja kuningannadest 802. aastal kroonitud Egbertist Elizabeth II-ni, samuti nende abikaasade, armukeste ja sohilaste erakordsest elust. Veel saab teada sellest, mis on saanud kõigi nende monarhide säilmetest, ja monarhia ajaloos toimunud ebaharilikest juhtumitest. Raamatus on juttu pühalikust Edward Usutunnistajast, kes olevat keeldunud elamast täiuslikku ebielu; Robert Kuradi sohipojast William Vallutajast, kes meelitas pettuse teel Haroldit andma pühalikku vannet; Richard Lõvisüdamest, kelle tappis nool, ja kurjast saatusest, mis langes osaks selle noole laskjale; Henry VIII-st, kes laskis hukata talle meelehärmi teinud isikud; "väikesest musta sametvestiga džentelmenist", kes põhjustas William III surma; kuninganna Victoria kummalisest teenrist; kuninganna Emmast, kes tegi läbi tuleproovi; Anne Boleynist, keda kahtlustati nõidumises. Lisatud on kõigi Inglise monarhide valitsemisaastad ja ka genealoogiline tabel, mis näitab valitsejate põlvnemist läbi 37 sajandi Egbertist Elizabeth II-ni.