Tooted

Kui kapten Lembit Uustulnd kirjutab, kirjutab ta ikka merest. Oma teises "kapteni-raamatus" kirjutab ta kolleegist, Eesti Merelaevanduse kauaaegsest juhist kapten Toivo Ninnasest. Toivo Ninnas vaatab oma kirevale elule tagasi, tehes seda meremehele omase otsekohesuse ja siira aususega ning jutustades sekka ka mõne meremehejutu. Läänemaalt pärit mees teenis aastaid leiba kaptenina Kaug-Idas, juhtis Eesti Merelaevandust ja töötas Soomes ettevõtte Saima Line´si juhina. Praegune Tallink Groupi nõukogu esimees on Eesti merenduse väsimatu eestvõitleja. Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui ka kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan "Kiikhobune Antverpenist" (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid lõpuks tunnustasid seda nii lugejate kui ka romaanivõistluse žürii. Järgmised romaanid, "Süvameri" (2001) ja "Reis võlgu" (2004), sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund. 2010. aastal ilmus paljude lugejate rõõmuks menukas "Kapten Kollo".

Browni ülikoolis avastatakse, kuidas lugeda ahvi mõtteid. Peakokk segab ootamatuid komponente nagu merisiilikud ja pulgakommid, muutes professionaalse kokakunsti maailma. Insener laenab sipelgate käitumismudelit saagijahil, et töötada välja vaatlusskeemid mehitamat õhusõidukite jälgimiseks sõjapiirkondades. Taoliste teedrajavate ideede juures ei ole kõige olulisem mitte nende avastuste pöördeline olemus, vaid pigem koht, kust need avastused leiti. Frans Johanssoni sõnul muudavad need uuendajad maailma, astudes Ristmikule: kohta, kus ideed moodustavad erinevaid valdkondi ja kultuurid kohtuvad ning põkkuvad, süüdates lõpuks harukordsete uute avastuste plahvatused. Johansson nimetab seda uute ideede vohamist "Medici efektiks", viidates silmapaistvale loovuse plahvatusele, mille tekitas Medici pankuriperekond renessansiaegses Itaalias. Selles raamatus näitab Johansson, kuidas me saame leida ristmikke omaenda elus ja muuta seal leiduvad ideed teedrajavateks uuendusteks. Johansson selgitab, kuidas kolm liikumapanevat jõudu: inimeste ümberpaiknemine, teaduslike distsipliinide koondumine ja arvutusvõimsuse hüppeline kasv, mis suurendavad ristmike arvu ja liigirikkust. Ajakiri Newsweek nimetas "Medici efekti" parimaks innovatsiooni olemust käsitlevaks teoseks.

Romaani esimese osa tegevustik viib lugeja 26. sajandi keskpaika, mil inimesed on jõudnud koloniseerida märkimisväärse osa meie galaktikast. Kõigile uuringutele vaatamata pole teadlased suutnud leida peale inimese ühtki teist mõtlevat organismi, kuigi arheoloogilised kaevamised Linnutee eri paigus nende kunagisele sealviibimisele viitavad. Ühel päeval saab aga Maal asuv instituut teate, et ühelt kaugelt planeedilt nimega Sofia on leitud kindlaid tõendeid sealse liigi olemasolu kohta – kohapeal uurimist teostav ksenoarheoloog saadab Maale uurimiseks raseda kohaliku neiu. Kuid sellest on aimu saanud ka tumedad jõud, kes soovivad hinnalist geenimaterjali iga hinna eest enda valdusse saada. Teadlasel Karl Harakul õnnestub tüdruk tagaajajate käest päästa ja algab pingeline tagaajamine mööda kaugeid planeete, mille käigus ilmneb rohkelt ootamatuid pöördeid ning avastusi.