Tooted

Looduskaitse on väga inimlik ja isiklik valdkond. Selle on kutsunud esile inimtegevus ning looduskaitset teostavad sageli silmapaistvad üksikisikud. Inimestel on looduskaitset vaja omavaheliste suhete korraldamiseks, loodus ise tuleks ilma inimeseta suurepäraselt toime. Juhani Püttsepp kirjeldab läbi inimliku ja üksikisiku vaatenurga Eesti looduskaitse 100-aastast lugu. Lugejal on võimalus paigutada end minevikus sündinu, tänapäeva arengusuundade ja tulevikuideede võrgustikku.

Raamat „Eesti postmarkide 100 aastat” tutvustab eelkõige Eesti riigi omi väljaandeid aastatel 1918–1940 ja alates 1991. aastast. Postmarkide kogumine ehk filateelia jõudis Eestisse enne oma riigi postmarkide väljaandmist. Erinevalt markide väljaandmisest on filateeliaga Eestis tegeletud järjepidevalt. Vaid võimalused on eri aegadel erinevad olnud. Kohalike filatelistide tegemiste kõrval saab lugeda ka Eestiga seotud filatelistidest mujal maailmas. Tänapäeval, kui margi roll postimaksevahendina väheneb, muutub järjest tähtsamaks mark kogumisobjekti ja oma riigi tutvustajana. Rikkalikult illustreeritud ülevaade võimaldab lugejatel hinnata, millise pildi senised väljaanded Eestist annavad.

Kutsume lugejat ringkäigule eesti teatriloos. Juttu tuleb baltisaksa juurtest ja rahvusliku teatri sünnist, professionaalse teatri loomisest ja nõukogude perioodist ning taasiseseisva Eesti teatrite teekonnast rahvusvahelisele areenile. Raamatus on ülevaade teatrielu olulisematest sündmustest, südamesse läinud näitlejate ja lavastajate loomingust. Teater sünnib alati oma ajas, seetõttu peegeldub lugudes tihti riigi ja inimeste saatus. 80% Eesti elanikest peab teatrit üheks olulisemaks osaks eesti kultuurist ning tõenäoliselt on eestlaste käes ka teatrikülastuste maailmarekord – aastas käib teatris üle miljoni inimese. Ehk pakub raamat ka vastuseid, miks just Eesti on üks maailma teatrilembesemaid maid.

„Kui ma praegu koostaksin juhendit, mida tuleb teha ja mida mitte, kui sulle helistatakse FSBst, oleks esimene punkt: ÄRA KUNAGI RÄÄGI SELLEST OMA EMALE.“ Kui arvate, et ühe noore naise pead ja südant täidavad üksnes naudingud ja igatsus „härra Täiusliku“ järele, võib teil mõnikord olla õigus. Aga sinna mahub ka väga palju muud, eriti kui tegu on algaja ajakirjanikuga, kes FSB-legi silma jäänud. Sündmused, millest räägib Olga Bešlei raamat, on toimunud päriselt, kuigi vahel võib olla seda raske uskuda. Kirglikud, eneseiroonilised ja peaaegu piinlikult avameelsed jutustused moodustavad tänapäeva Venemaal täiskasvanuks-saamise-loo, millest naljakamat ei ole te ammu lugenud. Pealtnäha on elu Vene suurlinnas üsna samasugune kui mujal maailmas ja sellega samastuda on lihtne. Üksnes tõenäosus, et su uus kallim on bandiit või FSBst, on pisut suurem. Olga elu näib koosnevat happening’idest, olgu tegu siis ühiselamu põrandapesu, purjus bandiidi kojukandmise või külaskäiguga vanausuliste juurde. Ninakat, ent siirast ja avameelset neiut eksitavad sõbrad, võõrad, (eks)kallimad ja tädi Tanja, kes püüavad talle üksteise võidu selgeks teha, kui ebaküps ja haavatav ta veel on. See kõik tekitab üksjagu paranoiat. Olga Bešlei on sündinud 1989. aastal Venemaal Obninskis, väikeses uurimislinnas Kaluga oblastis. Pärast aatomienergia instituudi füüsika-tehnikakooli lõpetamist kolis ta Moskvasse, et õppida seal poliitajakirjandust. Seejärel sai temast opositsioonilise ajakirja The New Times (newtimes.ru) poliitikatoimetaja. Olga Bešlei esimene lühilugu ilmus sõltumatus veebiportaalis Batenka Transformer, mis jälgib tänapäevase ühiskonna muutumisprotsesse. Pärast jutustuse „FSB ja minu suur roosa dildo“ menu sai temast Colta.ru kolumnist. Käesoleva raamatu ilmumisajal elab Olga Bešlei Moskvas. Ta on Batenka.ru peatoimetaja, Šveitsi ajakirja Reportagen kaasautor ja tal on oma püsiveerg väljaandes Le Courrier de Russie.

"Teine masinate ajastu" on murranguline raamat: see sõelub välja olulise arutelust, mida peetakse tehnoloogiliste muutuste kiiruse ja nendega kaasnevate majanduslike mõjude üle. "Brynjolfsson ja McAfee viivad meid peadpööritavale rännakule kogu maailma novaatorite ja leiutiste juurde. Aga see pole pelgalt huvireis. Autorid kirjeldavad, kuidas need tehnikaimed on sündinud, miks nad on tähtsad ning mis neist edasi saab," tutvustab raamatut Google'i peaökonomist Hal Varian. Maailmas laineid löönud teoses jagavad kaks oma valdkonna teerajajat – Erik Brynjolfsson ja Andrew McAfee – teraselt ja vahedalt selgitusi jõudude kohta, mis peituvad nii inimesi arvutimängus edestava tehisintellekti kui ka isesõitvate autode taga. Kaks mõtlejat paljastavad terava analüüsi käigus jõud, mis korraldavad ümber meie elu ja majandust, ning tutvustavad plaane, kuidas ehitada üles ja jagada õitsengut teisel masinate ajastul.

Siim Pauklin (s 1982) on tippteadlane ja tippluuletaja, kes on viinud Eesti maailma ja toonud maailma Eestisse. Jõgevalt võrsunud ja Cambridge’i ülikoolis molekulaarbioloogiaga tegelev Pauklin võtab oma haikudes ja haikulikes luuletustes molekulideks lahti meie argielu, abivahendeiks ürgelemendid vesi, maa, õhk, tuli ja tühjus. ninad vastakuti kaks halli kassi üks toas teine vihmas Mihkel Kunnus soovitab: "Aastal 2011 kogumikuga "Aheldatud Jõgeva" debüteerinud Siim Pauklin on keeletundlik tipploodusteadlane, kelle vaimukad sõnamängud pole pelgalt sõnamängud."