Tooted

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Nii on olemas loomi, kes päästavad inimesi laviinide alt või suudavad ennustada maavärinaid. Teisalt on ka selliseid loomi, kes võtavad osa iluduskonkurssidest või spordivõistlustest. Sellesse raamatusse on aga kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Taolisi loomi on aastasadade jooksul olnud miljoneid, arvatavasti isegi miljardeid. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada erilisematest erilisemaid loomi, kellel on olnud nimi ja kes on mingites situatsioonides olnud asendamatuks sõbraks ja kolleegiks sõjaväelastele ning on kirjutanud end oma kangelastegudega alatiseks sõjaajalukku.

Jaanuar 1942. Saksa okupatsioonivõimud on hävitanud kõik Eestisse jäänud juudid. Kas tõesti kõik? Kõpu metsade taga varjab Tartu ülikooli kasvandik Salme Niilend oma õpingukaaslast Isidor Levinit. Aeg on järjest ohtlikum. Isidorilt nõutakse dokumente. Neid ei ole. Kuid Tartus elab Salme ja Isidori õppejõud ning sõber Uku Masing. Aega saatust muuta on ainult üks päev. Selle päevaga peab Salme jõudma Tartusse ja tagasi, kaasas päästev paberileht. Kolm saatust, kolm jutustajat. Teekond läbi pakase ja meenutuste. Ühe naise tahe ja jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides. "Süžeeline rikkus ja autori n-ö käsitöönduslik anne ei ole kogu põhjus, miks see romaan pälvis žürii üksmeelse poolehoiu. Romaani võlu on see, et see räägib tundest, mida pole maailmas kunagi liiga palju – tundest, mida võiks alati olla rohkem. Raamat teeb seda, mida pealkiri lubab: räägib armastusest. Mehe armastusest naise ja naise armastusest mehe vastu, perekonnasisesest armastus, aga ka kirest, sõprusest ja ligimesearmastus selle piibellikus tähenduses ning lõpuks tarkusearmastusestki." Andrei Hvostov

Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse. Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“

Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“ mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed. See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda: ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.

"Teie kuulutus Saturday Review of Literature’is ütleb, et spetsialiseerute läbimüüdud raamatutele. Fraas antikvariaat-raamatukauplus hirmutab mind küll veidi, kuna antikvaarset seostan ma kallidusega. Olen vaene kirjanik, kellele meeldivad antikvaarsed raamatud, aga kõike minu soovitut on siin võimatu saada, kui välja arvata ülikallid haruldased köited või siis Barnes & Noble’i liiga kõrge hinnaga võidunud väljaanded, mis on kooliõpilaste käest läbi käinud.“ Nii algab New Yorgist pärit miss Helene Hanffi muhe kirjavahetus kauplusega Marks & Co., mis keskendub haruldastele ja kasutatud raamatutele ning tegutseb Londonis aadressil Charing Cross Road 84. Kakskümmend aastat vahetab see otsese ütlemisega New Yorgi kirjanik sõnumeid märksa vaoshoituma Frank Doeliga, Londoni raamatukaupmehega, ning nende sõprus süveneb üha, kuni 1949. aasta detsembris, kui Suurbritannias valitseb sõjajärgne toidupuudus, jõutakse sinnamaani, et Helene muretseb, kas tema saadetud sealihast jõulusink äkki juutidest omanikele solvavalt ei mõju. Peagi vahetatakse üha isiklikuma sisuga uudiseid Hanffi karjääri ja Franki pere kohta. Kahtlemata oleks nende kirjavahetus edasi kestnud, ent 1969. aastal annab firma sekretär Helene’ile teada, et Frank Doel suri ootamatult. Eelviimases kirjas ärgitab Helene Hanff turistina Londonisse läinud sõpra: „Kui juhtumisi Charing Cross Road 84 kanti satute, vahest siis suudlete seda? Võlgnen sellele nii palju.“

Üks raamat. Kaks autorit. Tuhandetahuline Etioopia. Karin on Euroopa Liidu diplomaat, Merle kodanikuühiskonna aktivist. Karin näeb elu pealinnas, Merle elab ja töötab kõrvuti kohalikega. Nad näevad sedasama Etioopia elu kahest täiesti vastandlikust vaatepunktist. Nende elude vahel on vaid viis tundi autosõitu, kuid ometi tundub nagu elaksid nad eri riikides. See on nende Etioopia – isiklik, poliitiliselt ebakorrektne, karm ja hingematvalt ilus. Osade nende peatükkide eest võib Etioopias vangi minna või ära kaduda.

Sinu käes on üks kergelt loetav raamat koos lõbusate karikatuuridega – ebaharilik formaat juhtimisraamatule. Kas käid tööl või hoopis teed tööd? Kas oled tööga rahul või tahad enamat? Kas juhid ettevõtet või juhivad sind töötajad? See raamat aitab igal töötajal, alustaval ettevõtjal ja isegi kogenud juhil leida oma õige koha seal, kus inimene suurema osa oma elust veedab – tööl. Raamatu autor on 25-aastase juhtimiskogemusega ingelinvestor Ivo Remmelg. Raamatut toimetanud Mihkel Raud on raamatus toodud mõtetele leidnud juba ohtralt kasutust ka oma avalikes esinemistes ja koolitustel. Raamatu autor avaldab raamatus oma saladused, mille abil on ta suutnud teenida Äripäeva Rikaste TOPi järgi 12,8 miljoni euro suuruse varanduse, kuuludes seega 300 rikkama inimese hulka. Juhtimisraamatutega tuttavaid lugejaid üllatab raamat hoopis teistsuguse vaatenurga ning teemakäsitluseks valitud stiili poolest. Mahlakalt ja kergelt loetavat tekst täiendavad ligi poolsada autori joonistatud karikatuuri, mis pilkavad nii tuntud poliitikuid ja riigijuhte kui ka tänases ärimaailmas mitmeid kindlaks kujunenud tõekspidamisi.

Haruldaselt kaunis romaan, mis liugleb läbi tuulise Mongoolia ja saadab kahte võõrdunud kaksikvenda kohustuste, vastuolude ja uuesti leitud mõistmise teekonnal. Noor munk Chuluun saab ülesande leida taaskehastunud laama – vaimne õpetaja, kes võib olla sündinud kus tahes Mongoolia lõpututel tasandikel. Rännakukaaslane, identne kaksikvend Mun on mungaelu, mida nad kunagi jagasid, hüljanud. Otsing on kahe venna läheduse proovikivi, sest mõlemat on õnnistatud võimega kuulda teise mõtteid. Kas meie elud kuuluvad meile endale või oleme me osa millestki suuremast? "Kui mind enam ei ole, otsi idast" on hämmastav vaatlus võitlusest oma veendumuste eest ja tähenduse leidmisest kiiresti muutuvas maailmas, see on meditatsioon, kuidas leppida sellega, mis lihtsalt on. Quan Barry (snd 1973) viib lugeja läbi maastiku, mis on sama halastamatu kui ka ilus ja kultuuriliselt mitmekesine, alates Lääne-Altai mägedest kuni kõheda Gobi kõrbe ja Tšingis-khaani iidse pealinnani. Astudes mööda lõputuid teid, otsivad rändajad vastuseid taevasematele ja maisematele – armastuse, kokkukuuluvuse ja vendluse – küsimustele.

Musta maagiat harrastava meediumi raamat elu mõtte otsimisast

Mõrvari püüdmine on ohtlik – eriti kui ta elab naabermajas. Hen ja tema abikaasa Lloyd on äsja kolinud uude majja West Dartfordi Bostoni lähistel. Hen (Henrietta) on illustraator ja töötab ateljees, mis jääb kodust jalutuskäigu kaugusele. Tänu ravimitele on ta saanud kontrolli alla bipolaarse häire ning lõpuks leidnud stabiilsuse ja rahu. Uute naabrite Mira ja Matthew’ juures õhtusöögil hakkab see rahu aga murenema, kui mehe kabinetis kaminasimsil ilutseb tuttav ese. See on sporditrofee – täpselt selline, mis läks kaduma kahe aasta eest mõrvatud noormehe kodust. Hen on aastaid tundnud lausa obsessiivset huvi lahendamata mõrvade vastu – kinnismõte, millest ta ei tohi rääkida, kuid päris silmi kinni pigistada ka ei suuda. Kas tema naaber Matthew võib olla mõrvar? Või on see järjekordne psühhootiline episood nagu ülikooli esimesel kursusel, kui ta kaasüliõpilase süüd tõestada püüdes tollele kallale läks? Mida rohkem Hen Matthew’d jälgib, seda kindlam ta on, et mees sepitseb midagi tõeliselt kohutavat. Kuid keegi ei usu teda. Ta ei tea veel, et kõige hullemad luupainajad, mille eest ta on kogu elu püüdnud põgeneda, alles algavad…

Milline kahe spordihetke täiuslik kontrast: Aastal 1986 kuulis Tallinna Kalevi sidemängija Avo Keel meeskonna Nõukogude Liidu kõrgliigast väljalangemisest Patarei vangla krappraadiost. Tema, Rein Link ja Parri Kruuda olid sattunud suurde pahandusse, mis läks maksma mitu kallist nooruseaastat. Ning äsja uhkelt kõrgliigasse kerkinud Kalev pikeeris kolme põhimeheta pilvepiirilt põhjamudasse. Aastal 2008 viskas Keel Audentese spordihallis käed taeva poole ja silm läks niiskeks. Uskumatu oli teoks saanud. Eesti oli EM-valiksarjas šokeerinud hilisemat võidumeeskonda Poolat, kindlustades esmakordselt pääsu finaalturniirile. Vahetunud oli mitu põlvkonda, võrkpallireeglid, riigikord ja Keele roll – nüüd istus ta treeneripingi –, aga lõpuks olime suures mängus tagasi.

Tarbetaimede kasvatamine rõdul on viimasel ajal üsna levinud. Kuigi köögivilju ja maitsetaimi saab kasvatada vaid väikestes kogustes, on värske saak kohe käepärast. Pealegi muudavad taimed rõdu huvitavalt värviliseks ja ka lõhnavaks. Rõduaia kujundamisel tasub silmas pidada, et taimede kasvatamine oleks lihtne. Järele proovimist tahab palju uusi liike ja sorte. Raamatust leiab asjakohaseid soovitusi ja näpunäiteid, kuidas seda kõike edukalt ning lihtsalt teha. Raamatus võid leida ka selliste tuntud köögiviljade ja maitsetaimende kasvatusnippe: Aedsalat, porgand, söögi- ehk punapeet, redis, tomat, harilik paprika, baklažaan, aeduba ehk türgi uba, hernes, sibul, küüslauk, kurk, rullkõrvits ehk kabatšokk, rabarber, kartul Aed-liivatee ehk tüümian, aedmeliss ehk sidrunmeliss, harilik rosmariin, murulauk, seller, petersell, koriander, vürtsbasiilik

Uhti, uhti, uhkesti viisk läks Tartust Viljandi, kaasas põis ja õlekõrs, õlekõrs kui sääseõrs. Vana hea lastelaul kolme sõbra äpardusterohkest teekonnast on taas raamatukaante vahel. Jaan Tammsaare kaunite illustratsioonidega ilmus klassikaline lugu esmakordselt aastal 1980.