Tooted
Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse. Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“
Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“ mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed. See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda: ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.
Musta maagiat harrastava meediumi raamat elu mõtte otsimisast
Mõrvari püüdmine on ohtlik – eriti kui ta elab naabermajas. Hen ja tema abikaasa Lloyd on äsja kolinud uude majja West Dartfordi Bostoni lähistel. Hen (Henrietta) on illustraator ja töötab ateljees, mis jääb kodust jalutuskäigu kaugusele. Tänu ravimitele on ta saanud kontrolli alla bipolaarse häire ning lõpuks leidnud stabiilsuse ja rahu. Uute naabrite Mira ja Matthew’ juures õhtusöögil hakkab see rahu aga murenema, kui mehe kabinetis kaminasimsil ilutseb tuttav ese. See on sporditrofee – täpselt selline, mis läks kaduma kahe aasta eest mõrvatud noormehe kodust. Hen on aastaid tundnud lausa obsessiivset huvi lahendamata mõrvade vastu – kinnismõte, millest ta ei tohi rääkida, kuid päris silmi kinni pigistada ka ei suuda. Kas tema naaber Matthew võib olla mõrvar? Või on see järjekordne psühhootiline episood nagu ülikooli esimesel kursusel, kui ta kaasüliõpilase süüd tõestada püüdes tollele kallale läks? Mida rohkem Hen Matthew’d jälgib, seda kindlam ta on, et mees sepitseb midagi tõeliselt kohutavat. Kuid keegi ei usu teda. Ta ei tea veel, et kõige hullemad luupainajad, mille eest ta on kogu elu püüdnud põgeneda, alles algavad…
Üks huvitavaid juhtimise ja ka juhtimis-coaching’u olukordi on leida õige tasakaal toe ja väljakutse pakkumisel. Meenub ühe õpetaja öeldu, et reeglina on parim tugi siin elus väljakutse pakkumine, aga liiga suur tugi võtab kasvamise võimaluse. Kuidas ära tunda, et sa ei esita oma tiimile piisavalt väljakutseid, ja seda, kui ei paku piisavalt empaatiat? Ja mida teha, et olukorda muuta?
Selles kogumikus arutlevad Eesti ühed hinnatumad tippjuhtide coach’id Merle Viirmaa ja Toomas Tamsar erinevate juhtimisolukordade ja tööeluliste situatsioonide üle. Raamat on ühtviisi kasulik lugemine nii juhile kui tiimiliikmele.
Merle Viirmaa on juhtimis-coach (PCC) ja AoEC coaching’u programmide juht ja õppejõud EBS-is. Tal on 20 aastat juhikogemust Eesti suuremate meediaettevõtete juhatustes, coach’ina on ta olnud partner pea 150 juhile.
Toomas Tamsar on International Coach Federationi sertifikaadiga juhtimis-coach. Töötanud coach’ina umbes 500 juhiga erinevatest riikidest, tippjuhina üle 25 aasta.