Tooted

Raamatus 33 intervjuud ETV tuntud saatesarjast. Esindatud on Helgi Sallo, Endel Lippmaa, Alla Pugatšova, George Soros, Kaie Kõrb, Neeme Järvi, Vigala Sass, Salme Reek jt.

Käbi Laretei, eesti soost Rootsi pianist ja kirjanik, sündis 1922. a. Tartus diplomaat Heinrich Laretei noorema tütrena. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jäi Käbi Laretei koos oma vanematega eksiili Rootsis. Elab täna Stockholmi kesklinnas ja mõtleb tihti Eestile. Et mitte öelda - alati. "Eksiil" on Käbi Laretei Eestis ilmunud raamatutest viies ja kannab Urmas Oti poolt pandud pealkirja. Erinevalt eelmistest on "Eksiil" mõnes mõttes koguja-raamat. See tähendab, raamat inimesest, kelle elus on olnud palju armastust ja kes on klaverit mängides mõnikord tundnud inglitiiva puudutust.

"Kaardile kandmata" on raamat ühe tavalise inimese erakordsest saatusest. Kaardile kandmata olid vangilaagrid, kuhu viidi, kalmud, millesse maeti, inimesed, kes omastest sunniviisiliselt lahku löödi ja kellest paljud on tänaseni teadmata kadunud. Autori mälestusteraamat pakub kindlasti huvi juba sellepärast, et reetjatest on Eestis seni vähe kirjutatud.

"Endla" teatri noor näitleja, algav kirjanik Asta Willmann pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. a. sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende lausa filmilikult eredad karakterid, värvikas olustik, tõusvas pinges kujutatud tegevus asetab nad Marie Underi meistriteoste kõrvale. Koguteose niminovell "Patu vili" on küllap Asta Willmanni jõulise kirjutamisande parimaid näiteid. Saagaliku suurejoonelisusega kujutatud põhjamaine loodus ja inimesed, kes elavad omaenese sisehääle järgi. Oma novellides toob kirjanik meisterlikult esile tegelaste varjatud loomuse, hinge sügavad tagamaad.

30 intervjuud tuntud isikutega (Mihhail Gorbatšov, Jelena Obraztsova, Zviad Gamsahhurdia, Anatoli Karpov, Innokenti Smoktunovski jt) omaaegsest Kesktelevisiooni sarjast "Teletutvus". Saateks autori Urmas Oti isikupärased kommentaarid ja pihtimuslikud meenutused nii oma hiilge- kui mõõnaaegadest N. Liidu teleekraanil.

Fotodega isikuraamat pärast sõda paguluses elanud eesti näitlejast, lavastajast ja kirjanikust Asta Willmannist. Raamatus tema novellid, luuletused, Brasiilia-reisikiri, sõnavõtud ja kirjavahetus, kaasaegsete meenutused ning abikaasa dr Erik Linnolti jutustus temast. Osa teksti inglise keeles.

Ma ei tea edu võtit, kuid läbikukkumise võti on püüd kõigile meeldida, ütles Bill Cosby. Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi, kõneleb rahvatarkus. Ega ma nii vilets mees ka ei ole, et mul ühtegi vaenlast poleks, praalib meie kaasaegne. Sa ei saa kõigile meeldida, õpetab türgi ja paljude teiste rahvaste tarkus.

Tuntud eesti sõjaajaloolase raamat Napoleoni sõdadest I maailmasõjani. Palju statistilisi tabeleid, mis analüüsivad maailmasõja ohvrite hulka võrdlevalt varasemate sõdadega. Lisaks vaadeldava sajandi relvade, vormide, peakatete ja sündmuste pilte, mis aitavad mõista neid võitlusi, mida väljendavad tabelites toodud kaotused. Kuna eestikeelses sõjaajaloos peaaegu puudub tolle perioodi sõdade käsitlus, on Hannes Walter neid sõdu ja lahinguid ka põhjalikumalt kommenteerinud. Lisaks mustvalgetele illustratsioonidele on raamatu lõpus 14 värvilehekülge, kus trükitud levinumate sõjaliste aumärkide lindilõiked Maailmasõja ajal 1914-1918, samuti Preisi, Prantsuse, Briti Impeeriumi, Ameerika Ühendriikide, Vene ja Läti ordeneid, riste ja aumedaleid.

Iluköites raamat ilmub Anna Haava 160. sünniaastapäeva tähistamiseks 15. oktoobril 2024. Uues raamatus ilmub Anna Haava noorpõlve jutustuste ja luule kõrval ka valik tema mõtteid, mis on küll ammustel aegadel kirja pandud, kuid tarvilik elutarkus tänagi. Minevik ja olevik on kõige targemad nõuandjad tuleviku kohta; rumalad põlgavad mõlemaid, toimetavad ette ja taha vaatamata ja eksivad alaliselt. Taha ainult, mis sa pead, siis sa võid, mis sa tahad! See on see nõiasõna, millega kõik vaigistad. Kus laps majas, sääl on igal aasta-ajal kevade. Muusika heljub iga tundja inimese hinges, heljub õhus ja metsa kahinas, kõlab linnu laulus ja vete voodes – kuula aga ja pane tähele. Anna Haava noorpõlvejuttudest saate lugeda, kuidas inimesed vanasti elasid ja kuidas sirgus väike Anna, kellel seisis alati meeles, kuidas ülemkooliõpetaja Tann ükskord geograafiatunnis kord eestlastest rääkinud ja ütelnud: "Lätlased on vast anderikkamad, nad on elavamad, aga eestlastel on igatahes rohkem iseloomu." Anna Haava luuletusi on viisistatud üle paarisaja, paljud neist on tänaseks muutunud peaaegu rahvalauludeks. Just laulude kaudu on Anna Haava luule jõudnud rahva südamesse. Teda tuntakse luuletajana, kellel on palju õrnahingelisi, lausa nukraid luuletusi ("Kui sa tuled, too mull’ lilli", "Ei saa mitte vaiki olla"), tunderikast armastusluulet ("Oh ma isegi ei tea", "Lenda, lepatriinuke", "Nii ta on"), uhkust sünnimaa Eesti üle ("Elumere mühinasse"). Leiate need meie uuest Haava-raamatust. Ent Anna Haava on kirjutanud üsna palju rõõmsatujulisi, uljaid, humoorikaid värsse. Uues kogus on avaldatud mõnigi neist ("Eest ära!", "Uudis", "Mis Mats mõtleb", "Vai sedasi suad mehele", "Ilmar ise" jt.). Jah, võib öelda, et koos Haavaga saab ikka nalja ka. Anna Haava sünniaastapäev on meeldetuletamise ja kokkusaamise päev, aga veel enam naeratuse ja rõõmu päev. Nagu on Anna Haava ise kirjutanud oma luuletuses "Meie": Meie silmades säravad sädemed, Meie põues lainetab julgus ja jõud, Hoovab elu!

Raamat räägib lauljast ja pianistist Therese Raidest, kes Hermine Marie ja August Masingu tütrena sündis 19. veebruaril 1921. 1944. aastal, mil Nõukogude Liit vallutas teistkordselt Eesti Vabariigi, põgenes suur osa eesti kunsti- ja vaimueliidist okupatsiooni eest pakku. Sel keerulisel ajajärgul algas Therese Masingu tähelend Estonia teatri lavalaudadel. Ilma erilise vokaalkoolita, vaid looduse poolt valmistatud häälega sai Theresest üleöö kunagise Estonia primadonna Milvi Laidi mantlipärija ja tolle aja operetisära elushoidja koos teiste staaridega, nagu Paul Pinna, Lully Wirkhaus, Paul Mägi, Georg Ots, Endel Pärn jt. Aastatel 1944–1948 säras Therese opereti kuldklassika rollides, kui Estonia laval etendusid "Silva", "Montmartre'i kannike", "Kolm musketäri", "Kõrvelaul", "Kerjusüliõpilane" jt. Therese Raide on saatnud klaveril paljusid täna tuntud klassikalisi vokaliste. 1948–1978 oli ta Linda Sauli õpilaste kontsertmeister Tallinna Konservatooriumis. Hiljem tegutses ta muusikaõpetajana ja -ansambli juhina kultuurisõbralikus Kirovi nim. kalurikolhoosis. 1987. aastal alustas tegevust tema juhitud Muusikasalong, kes kogus kiiresti populaarsust, kümne tegutsemisaasta jooksul anti kokku viissada kontserti. Sellest kõigest jutustab raamatu autorile proua Raide ise, sekka fotosid ja kaasaegsete mälestusi.

See on raamat kuulsast Eesti muusikust ja poliitikust Vardo Rumessenist. Intervjuus Urmas Otile räägib ta endast, tööst, leidmistest ja kaotustest, elust ja muusikast. Just nüüd, siin, selles raamatus. Otsevaates -- en face.