Tooted

Romaan saab algtõuke Maal hukkunud sõjaväelenduri hinge jõudmisest ühele teisele päikesesüsteemi planeedile. Maalase sattumine nii kaugele jääb lahti seletamata. Kaugel planeedil juhtuv on aga niisama inimlik kui Maa pealgi. Kaugeimagi tähe taga ei saada läbi sõdade, alatuste, reeturluseta, mille vastu seisavad need, kelle päralt on võit õigluse ja armastuse läbi. Autor kirjeldab seda Tarzani- ja Marsi-lugudest teada oleva kaasahaaravusega.

Selle raamatu autor P. Howard ehk Jenö Rejtö oli oma lühikese elu ajal (1905-1943) ning aastaid pärast surma unustatud ja tundmatu. Olud olid tema vastu. Ta kirjutas terve hulga seiklusjutte, mis avaldati nn. šillingilises kõmuromaani sarjas. Enamik tema lugejaid ei aimanudki, et varjunime taha on peitunud ungari ajakirjanik, kabareeskitside, igasuguste kirjanduslike lühivormide autor Jenö Rejtö. Tema thrillerid ei pääsenud eliitlugeja lauale, neid neelasid teatavas vanuses raamatuhuvilised - hea tooni hindajad muidugi salaja. J. Rejtö tundis väga hästi põnevusloo kirjutamise reegleid. Ajakirjaniku töö andis talle selge ettekujutuse, milline tekst jõuab kõige paremini lugejani. Põnevus, satiir ja absurd olid tema jaoks vorm, millesse sai mahutada piisavalt inimlikku, ebatavalist, üldjoontes usutavat. "Kuldne romaan" võib üksikasjades tunduda võimatuna, kuid lõppkokkuvõttes osutuda päris võimalikuks. Kelmiromaanidega on kord juba nii.

Romaan jõuab eesti lugeja ette Hilja Valtoneni loominguga tutvumise taaspuhangu harjal. Hilja Valtonen on paar viimast aastat olnud Eestis avaldatuim ja loetuim soome kirjanik. "Preili Kojamees" on kirjutatud päevikuna, mille teksti võib tinglikult jagada kolme tasandisse - päevik, kirjavahetus ja väljamõeldud legend peategelase esivanematest. Lugemise hõlbustamiseks on kasutatud ka kolme erinevat kirja. Hilja Valtonenile omaselt on selle raamatu peategelane nurgelisest tütarlapsest veetlevaks neiuks kujunev iseseisvusele, eneseväärikusele püüdlev naisolevus. Taas Valtonenile omaselt saab peategelane Irja pärastsõja orvuaastate raskustele vaatamata hakkama oma käekäigu kujundamisega. Temast peegeldub nakatavat huumorimeelt ja usutavat optimismi. Tänasele lugejale kulub ära nii üks kui teine.

Aafrika ohtuderikkas elus puutub Tarzan seekord kokku oma teisikuga.

”Tarzan ja keelatud linn” tuletab üldjoontes meelde ”Opari kalliskive” ja ”Kullalinna”. Peale Tarzani on raamatus teisigi varasematest osadest tuttavaid tegelasi. Uus on see, et mitu ahnepäitsi on kuulnud Süda-Aafrikas asuvast Briljantide Isast ning püüavad seda enda valdusse saada. Segama juhtuvad need, kelle eesmärk on päästa kadunud inimest, ja muidugi Tarzan. Eriti uus pole see, et ahnitsejad saavad paraja palga, milles Tarzani osa pole sugugi kõrvaline.

Seekordses Tarzani loos ei saada kirjanik kangelasi mägede taha (!) tohutuid aardeid jahtima, nagu raamatu pealkirja järgi võiks oletada. Tarzan satub oma rännuteel juhuslikult või saatuse tahtel Aafrika ligipääsmatute mägede vahel kullalinnas Cathnes elava ning lõvisid pidava ja väärismetalli kaevandava valge rahva sekka. Tal tuleb tahtmatult osa saada sealsete valitsevate ringkondade õukonnaintriigidest, vastu seista maailma kauneima valitsejanna Nemone ahvatluspüüetele, kõrvale põigata mitmest surmast, aidata õiglase meelega inimesi ning tuua seeläbi troonile õigusjärgne valitseja. Tarzan saab mängleva kergusega kõigega hakkama, tulles tervelt välja ka väljapääsmatutest olukordadest. Kirjanik ei hoia peakangelase tegude kirjeldamisel sõnu kokku ning leiab parajal ajal võimaluse avada olulisemate tegelaste käitumise psühholoogilisi tagamaid.

Tarzan ei ole seekord siiski tavapärase võõrleegioni sõdur. Ta on inglasena USA luurelennukil, mille jaapanlased Sumatra kandis alla tulistavad. Juba lennukis oli kirju seltskond, maa peal lisanduvad veel hollandlased ja pärismaalased. Võideldes saarestiku okupeerinud jaapani sõdurite vastu ja otsides võimalust pääseda Austraaliasse, tuleb "võõrleegionil" pidada tõelist sõda

"Tarzan Pellucidaris" on taaskordne näide, kuidas kirjanik saab tõmmata lugeja tähelepanu teadusringkondades vaieldavatele seisukohtadele. Kirjanik saadab oma tuntuima tegelase Tarzani Maa sisemuses asuvasse Pellucidari ehk sisemaailma, kus pole silmapiiri ega ööd, sest keskpunktis asetsev päike annab igavest valgust. Selles eriskummalises maailmas, mida asustavad ürgaja suguharud, tärkas omaette impeerium, mille etteotsa asub Pellucidari esmaavastaja David Innes. Elu maakera sisemuses ei ole ohtudevaesem kui Aafrika metsikus džunglis. Inimesed on ajatus ruumiski sama vooruslikud ja pahelised nagu maa peal...

Sellesse raamatusse on mahutatud kirjaniku kolm pikemat Tarzani-lugu, mille tegevuspaik oa Aafrika džungel ja tundmatu indiaanlaste järeltulijatega asustatud saar Vaikse ookeani lõunaosas. Ohte trotsides suudab Tarzan panna võidutsema taaskord püha õigluse. Kuhu ei ulatu tema karistav käsi, seal mõistab vääritutele vääritute tegude eest õigust saatus. Kes ümber ei kasva ja oma vigu ei heasta, see peab maksma eluga. Tarzani ja tema liitlaste päralt on ikka võit...

Tarzani-lugude kahekümne neljas raamat

Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat. Käesolevas Tarzani-raamatus laseb autor üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtuderikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clayton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu ikka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.

Pealkiri "Tarzan of Magnificient" on mitmeti tõlgendatav. Tarzani puhul paistab olevat oluline toonitada teda võimsust, mis aitab koos võimekusega ta välja lootusetuimastki olukorrast. E. R. Burroughs jätab raamatus "Võimas Tarzan" (esialgse variandina "Oivaline Tarzan") üliinimlikke võimeid andvate vääriskivide jahtijad kaotajaiks. Muuseas juhtub peategelane lugejaile juba varasematest osadest tuttavatesse paikadesse.

Seekordses Tarzani-lugude osas võetakse ette katse paljastada Aafrika neegreid "vabastama" tulnud valgete valelikkust ja omakasupüüdu. Rahvusvaheline seltskond – venelane Peter Zveri, mehhiklane Miguel Romero, hindu Raghunath Jafar, araablane Abu Batn jt. – üritab alustada maailmarevolutsiooni Mustalt Mandrilt Opari linnast röövitud aaretega. Muinasjutulised rikkused ajavad aatemehed omavahel tülli ning õigel ajal igale poole jõudev Tarzan nurjab koos Kuldlõvi, pärdik Nkima ja ustavate waziridega kogu maailma demokraatiat ohustava ürituse. Selle eestvõtjad saavad teenitud karistuse, sellesse eksikombel sattunud aga mõistavad oma viga. Osa tegelaste õnne pärgab autor armastusega. Tegelaskujusid ja teemat silmas pidades on üsna mõistetav, miks "Võitmatu Tarzan" (Tarzan the Invincible) saab alles nüüd eesti keeles ilmuda.