Tooted

See on harukordne teos, milles on põimitud politoloogia ja rahvusvahelise õiguse põhialused, autori mitmekülgsed kogemused diplomaadina ning demokratiseerimise võimaluste ja piirangute mõistmine eri riikide kontekstis

Tallinna vanalinn kangastub meile tavaliselt keskaja arhitektuurse kehastusena. Krista Kodrese põhjalik monograafia näitab aga veenvalt, kuidas varauusajal (1550–1750) asusid kohalik kõrgkodanlus ja aadelkond vanalinna hooneid hoolega ümber kujundama, et need vastaksid enam omanike muutunud enesekäsitusele ja Euroopa uuematele maitsetrendidele. Kuid lisaks muutuste mõistmisele elamute välisvormides lubab Kodrese uurimus meil piiluda ka eliitpürjeli ja aadliku kodumaja siseruumidesse, hinnata muutusi tubade planeeringus, mööblivalikus ja seinakaunistustes. Kodrese kontseptuaalselt väljapeetud raamat toob käibele palju väärtuslikku empiirilist teavet ja kujuneb kindlasti kohaliku kunstiajalookirjutuse tähtsaks teetähiseks.

Jan Assmann (snd 1938) on tänapäeva tuntumaid egüptolooge ja kultuurimälu uurijaid. Ta töötas alates 1976 kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi ülikooli egüptoloogia professorina, 2005 valiti ta Konstanzi ülikooli religiooniajaloo ja üldise kultuuriteaduse auprofessoriks. Assmanni väga mahukas looming, mis hõlmab ligemale poolsada monograafiat, pea sama palju toimetatud koguteoseid ja u 500 teadusartiklit, jaguneb laias laastus kolme valdkonna vahel: egüptoloogia, religiooniajalugu ja kultuurimälu uuringud. 2003. aastal ilmunud raamat "Moosese eristus ehk monoteismi hind" käsitleb pööret inimkonna ajaloos, mille järel asuti vastandama tõest ja väärusku, õiget ainujumalat ja ebajumalaid. Seda pööret nimetab autor "Moosese eristuseks" ja käsitab monoteismi sünni eeldusena. Assmann näitab samuti, et "Moosese eristus" märgib pööret religioonimeediumis: üleminekut rituaalilt tekstile, kultusreligiooni asendumist raamatureligiooniga. Teos on kirjutatud mõttelise järjena 1997. aastal ilmunud ja suurt poleemikat põhjustanud raamatule "Egiptlane Mooses" (eesti k-s 2017).

Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele. Raamat "Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas" on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Sotsiaalteaduslikust vaatepunktist võib käsitleda ökokogukondade liikumist kaasaegsele ühiskonnale omase nähtuse, elustiili liikumisena, mis tähendab, et väikeste valikute tegemisega inimese igapäevaelus panustatakse ühtlasi terve maailma muutmisse. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis. Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.