Tooted

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Vaalapoeg Valdo elab ookeanis muretult nagu kala vees. Ühel päeval kuuleb ta meremeestelt, et inimlastele toovad jõulude eel päkapikud sussidesse igasuguseid maiustusi. Valdo soovib, et päkapikud tedagi meeles peaksid, kuid vaaladel pole ju teatavasti sussegi. Õnneks kuulub vaalapoja sõprade sekka heasüdamlik delfiin Delila, kes tunneb ühtviisi hästi nii mereelanikke, inimesi kui ka päkapikke.

See raamat ei ole tõlge soome keelest. Eestis elav soome ajakirjanik Jorma Rotko on kirjutanud ajaloolise romaani seikleja Erik Strandist eesti keeles. Romaani tegevus hõlmab ajavahemikku 1908–1940, tegevus toimub Eestis, Venemaal, Pariisis jne, tegelasteks ajaloolised isikud koos väljamõeldud persoonidega. Autor ütleb ise, et tahab eesti keeles kirjutada sellepärast, et tunneb end pooleestlasena, kuna on Eestis elanud varsti juba 17 aastat. Igatahes peavad eesti kirjanduskriitikud nüüd otsustama: kas on tegu eesti kirjandusega, kui soomlane on kirjutanud eestikeelse raamatu Vene asjadest?

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

"Marguerite'i juures polnud kunagi nähtud teisi lilli peale kameeliate. Proua Barjoni lilleäris hakati teda kutsuma Kameeliadaamiks ja see hüüdnimi jäigi talle külge. Veel teadsin ma, nagu kõik need, kes liikusid Pariisis teatud seltskonnas, et Marguerite oli olnud elegantsete noormeeste armuke, mida ta ise möönis, ja et noormehed uhkustasid sellega – see tõestas, et mõlemad pooled jäid teineteisega rahule."

Koer on üks vanemaid koduloomi. Sajandite jooksul on ta erinevatel põhjustel jäädvustunud ka ajalooallikatesse – mõnikord peategelase, mõnikord kõrvalise tegelasena. Käesolev raamat pühendubki koerale kirjalikes allikates ja fotodel, mis pärit Rahvusarhiivist.Leiate nii tõsisemat kui lõbusamat lugemist koeraga seotud kohtuasjadest, riigiteenistusest, maksupoliitikast, haigustest ja paljust muust. Tähtis koht on raamatus fotodel, kus läbi ajaloo lisaks inimesele ka koera jäädvustatud.

Kui Evald Jõgis laupäevases seitungis ülima loomulikkusega Mägra Märdiks kehastus, liigutas end ühes noores kirjatsuras pisuke kadeduseussike. Mehel on seitungis oma kindel koht, et valgustada kiirelt tekkinud fännidele tormiselt edeneva Eesti elu "üksikuid kitsaskohti". Mehe suurmeisterlikust vestelisest stiilist rääkimata. Sellist stiili Liivimaal viimasel ajal ei kohta. Harjumaast ja saartest rääkimata. Noor kirjatsura tahtis ka kindlat kohta seitungis ja fänne. Mägra Märdi sulest rääkimata. Millestki jäi paraku alati puudu. Ei saanud temast Mägra Märti. Kindlast kohast seitungis rääkimata. Mägra Märdiks ei saadagi. Mägra Märdiks kirjutatakse. Vana kännuna teab kunagine noor kirjatsura, et end liigutama hakanud pisuke kadeduseussike ei kasvanudki seedekulglat halvavaks paelussiks ning et tärganud tahtmine oli eelkõige tunnustus väärt mehe väärt kirjatükkidele. Väärt mehe väärt kirjatükid aga elavad alati kauem kui üks laupäev. Pühapäevast rääkimata. Nii aitavad need ka aastakümneid hiljem valgustada tormiliselt edenenud Eesti elu. "Üksikutest kitsaskohtadest" rääkimata. Seepärast me need kokku kogusimegi. Enno Tammer, raamatu väljaandja

Kui hästi tunneb laps maad, kus elab? Koos Mihkli, Liisa ja Marta ning nende perega saab selle raamatus Eestit põhjalikult tundma õppida. Tutvuda lähemalt Eesti ajaloo, riigikorra, looduse, kaunite paikade, kommete ning palju-palju muuga. Abiks on üle 200 kauni foto Eestimaast. Iga peatüki juures on välja toodud olulisemad arvud või faktid Eestimaa kohta. Kõik see annab mängulises ilukirjanduslikus lahenduses lapsele põhjaliku ülevaate Eestist.

Maailma Insuldiorganisatsiooni hinnangul haigestub maailmas igas minutis insulti 30 inimest. Insult võib põhjustada jäädava puude või lõppeda surmaga, aga võib olla ka ajutine tervisehäda, millest taastutakse 24 tunni jooksul. Igal juhul tuleb insulti väga tõsiselt suhtuda. See on haigus, millel võivad olla rasked kehalised ja vaimsed tagajärjed ning mis mõjutab oluliselt nii haiget kui ka tema lähedasi. See raamat sisaldab põhilisi teadmisi insuldi kohta, õpetab ära tundma selle riskitegureid ning annab juhiseid, mida insuldi korral ette võtta. Muu hulgas saab raamatust teada: mis inimesega insuldi korral juhtub; insuldi liikide kohta; kuidas insuldist paraneda ja taastuda; millised on insuldiravimid ja milliseid abivahendeid läheb vaja, et üksinda toime tulla. Dr Keith Souter on Suurbritannia perearstide ühenduse Royal College of General Practitioners liige ja meditsiiniteoste autor. Eesti keeles on ilmunud tema raamat "Mis on depressioon ja kuidas sellega toime tulla".

See on 12-aastase Reena päevik tema elumuutustest kuni esimese armumiseni. Reena on tore ja tark äärelinnatüdruk. Kuni viienda klassi lõpuni keerles Reena elu ümber muusika – ta õppis muusikakallakuga koolis viiulit. Aga tasapisi selgus, et ükskõik, kui väga Reena ka ei püüaks, ei ole ta selle kooli jaoks piisavalt hea. Nii jäi ta ühtäkki ilma peaaegu kogu oma senisest maailmast.

Naabrinaised Maud Finch ja Millicent Swallow on kaks väga erinevat inimest. See, kuidas nad on nii kindla sõpruse sõlminud, on jäänud külaelanike jaoks täielikuks mõistatuseks. Kõik muutub, kui külla ilmub võõras mees Theodore Cadmus, kes ütleb end tulevat väikeselt Vahemere saarelt Calderast, millest keegi midagi kuulnud ei ole. Mõistatusliku võõra saabumine tekitab kaose idüllilise küla ellu. Kaua varjatud saladused ja viha ähvardavad pinnale tõusta, tekitades vägivalla, kaosekeerise ja mõrva. Satiiriline romaan täis salapära, kättemaksu, ahnust ja armukadedust. Peter Ackroyd (sündinud 5. oktoobril 1949 Suurbritannias) on tunnustatud romaanikirjanik, biograaf ja kirjanduskriitik. Suur osa tema teostest keskendub Londoni ajaloole ja kultuuriloole. 2003. aastal sai temast Briti impeeriumi ordu komandör.

Meie põhjanaabritel soomlastel on igasuguste nippide kogumisest ja kasutamisest saanud institutsioon. Üle kahekümne aasta on ajakiri Pirkka kogunud ja talletanud nippe igalt elualalt. Välja on arenenud ka omalaadne nipifilosoofia, nn. nipiloogia. Roheline olla on moes. Rohelise mõtteviisi osa on taaskasutus. Seega on igasugused nipid osa rohelisest mõtteviisist, sest nippide eesmärk on heade ja praktiliste mõtete taaskasutus. Enne kuid midagi ära viskad, mõtle hoolega, kuidas seda veel kasutada saaks. Selles raamatus vaatame vanu asju uue pilguga ning õpetame, kuidas lihtsad nipid kergendavad elu ning teevad selle lõbusamaks.

Enno Tammeri koostatud raamat "Nõukogude kool ja õpilane" jätkub kohast, kus jäi pooleli omal ajal raamat "Nõukogude aeg ja inimene". Ehk sellest, kuidas lapsest püüti kasvatuslikult karastada nõukogude noor, kes omakorda astuks täisväärtuslike nõukogude kodanike vankumatusse perre. Rohkelt dokumenteeritud ja illustreeritud raamat on sündinud sadade inimese poolt saadetud materjalide põhjal.

Seksikaubandus ehk naiste ja laste transportimine üle riigipiiride ja nende sundimine prostitutsioonile on orjapidamise 21. sajandi vorm. Vägivaldne ja kalk äri, mida juhivad organiseeritud kuritegelikud jõugud üle kogu maailma. Ükski seksiorjaks müüdud briti naine pole kunagi oma üleelamisi avalikkuse ees kirjeldanud – kuni tänase päevani. Lugu sellest, kuidas Sarah Forsythi peteti, orjaks müüdi ja Amsterdami punaste laternate rajoonis vangis hoiti, on dramaatiline ja veenev pilguheit rahvusvahelise seksiorjuse suletud maailma. Kuid lugu Sarah' elust, lugu tüdrukust, keda esmakordselt kuritarvitati kodus ja seejärel lastekodus ning tema vaevarohkest võitlusest ellujäämise nimel on samal ajal ka sügavalt inimlik lugu haavatavast noorest naisest ja tema meeleheitlikust pürgimisest turvatunde poole.

Raamat räägib kuidas läbi ajaloo on laevadel alati olnud ohtralt pidu ja seksi ning mõnelgi alusel tegutsenud lausa mitusada hoora. Meresõidu ajalugu teab, et on olnud polügaamseid vaalapüüdjaid, homoseksuaalseid piraate ja koguni piraaditare, transvestiite, pederaste, sadiste ja sodomiite - miski polnud purjelaevade koide ja pimedate peidukohtade jaoks võõras..

Miks inimesed tahavad, et istun, kui nad hoiavad käes hõrgutisi? Kuidas mõista kasse? Milleks peremees mu kakat kotis kaasas kannab? Millal inimesed poriloigus püherdavad? Kuidas peletada igavust? Just selliseid ja veel huvitavamaid mõtteid mõlgutab koerakutsikas Flip, kes oma uue kodu ja selle reeglitega harjub. Koos peremees Rasmusega avastavad nad järk-järgult teineteise maailma. Koera võtmine perre on vastutusrikas, aga nalja saab ka palju. Autor on lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia eriala. Juba kaks aastat on ta spanjeli õnnelik omanik ja loodab, et rõõm kutsikaga koos kasvamisest peegeldub ka raamatu lehekülgedel.

Kui naine kaotab ootamatult oma eluaegse parima sõbra ja mentori, saab ta ootamatult sõbra koera omanikuks. Naise võitlust leinaga tugevdab koera vaikne kannatus peremehe seletamatu kadumise pärast. Kuigi teised muretsevad, et lein on teinud naisest oma mõtete ja koera vangi, keeldub ta koerast lahkuma. Muust maailmast isoleerituna on naine otsustanud õppida koera meeli ja mõtteid lugema, et seeläbi ka enda tunnetest aru saada. Seda kõike saadab suur sõprus koera ja inimese vahel, mis annab mõlemale elujõudu ning aitab raskustest üle saada. See on liigutav lugu armastusest, sõprusest, leinast, tervenemisest ning naise ja tema koera maagilisest sidemest.

Raamatu autor on öelnud: „See on lugu põlvkonnast, kes elas pool elu ühes riigis ja siis, asukohta muutmata, hakkas edasi elama hoopis teises. Õigupoolest pidime me seda uut riiki alles looma hakkama. Kirjutan sellest, mida nägin, kuulsin ja kogesin enne 1990. aastat siseministeeriumis ja pärast seda majandusministeeriumis. Eks igaüks teeb oma järeldused ise.“

Kimberly Dozieri elu muutus ühe hetkega. CBS Newsi auhinnatud reporterina oli Dozier pühendanud oma karjääri sellele, et olla uudiste edastamiseks õigel ajal õiges kohas. Kuid ühtäkki, olles kõige hullemal ajahetkel vales kohas, sai temast endast uudis, kui surmav plahvatus tabas tema meeskonda ja teade sellest levis üle kogu maailma. 2006. aasta tavaline patrull Bagdadis lõppes sellega, et Dozier lamas pärast autopommiplahvatust ühel tänaval vereloigus ning tema operaator ja helitehnik, samuti kaasas olnud kapten ja tõlk olid surma saanud. Kriitilises seisundis Dozier tuli teadvusele, kuid pidi võitlema kõigepealt ellujäämise, seejärel aga paranemise ja lõpuks tööle naasmise nimel. Autorist: Edastades väliskorrespondendina uudistekanalile CBS News Lähis-Ida sündmusi Iisraeli terroristidest kuni Afganistani sõja ja Osama Bin Ladeni jälitamiseni teenis Kimberly Dozier ära reporteri maine, kes kajastas uudiseid alati esirinnas. Iraagi sõja uudiseid edastas ta aastast 2003 kuni autopommiplahvatuses vigasaamiseni aastal 2006. Ta on saanud neli prestiižikat Gracie auhinda organisatsioonilt American Women in Radio and Television, nende seas 2007. aastal Grand Gracie auhinna töö eest Iraagis.

Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid.