Tooted

T. Subba Row (1856-1890) oli oma aja autoriteetsemaid muistsete tarkuseallikate ja idamaiste filosoofiasuundade tundjaid ning interpreteerijaid. Neli loengut Bhagavadgita filosoofiast pidas ta aastatel 1885-1886. Neis pakub ta lugejale võimaluse vügavuti arutleda selle üle, mis on peidetud nii Bhagavadgitas kui ka Mahabharatas endas esinevate sümbolite ja mõistuütlemiste taha.

Aimo Palomäki (1931-1997) oli pühendunud teosoof ja joogafilosoofia uurija. Ta lõi aktiivselt kaasa Teosoofia Ühingu töös, pidas seminare ja loenguid, kirjutas artikleid, tõlkis. Teda köitsid C. G. Jungi õpetus, mitmesugused sümbolid, inimese sisim olemus, ristiusu esoteerika jm. Teosoofia kõrval oli Aimo Palomäkil teine sügav kiindumus: jooga.

Joogafüsioloogiat käsitleb Aimo Palomäki 1972. a. ilmunud raamatus "Energiavood", mis täiendatud kujul ilmus aastal 1989 pealkirja all "Inimese energiavood".

Elu ja surm, haigused, mõtted ja tunded – kõik see on seotud inimese energiaga. Aimo analüüsib võrdlevalt erinevate filosoofiliste süsteemide arusaamu ja otsib neile kinnitusi teadlaste uurimustest.

Sisukord:
Inimese energiavood
Inimese energiavood ja haigused
Energiavood teadvuse vahendajana
Energiavood ja arenguvõimalused
Okultne anatoomia I
Okultne anatoomia II
Okultne anatoomia III
Energiate muundamine
Energiakeha uurimisobjektina

Aegade jooksul on paljude inimesteni jõudnud teated Tiibetis asuvast salajasest ja müstilisest "suurte hingede", Mahatmade, vennaskonnast. Mahatma on kõrgem adept, elav inimene, kes on loobunud nirvaana rahust, et juhatada ja suunata inimkonda. Neist kaks Meistrit, Morya ja Koot Hoomi, aitasid kaasa Teosoofia Ühingu loomisele 1875. aastal ning jäid mitmeteks aastateks selle õpetajateks ja juhendajateks. Vajadus ühingu loomiseks tulenes 19. saj. olukorrast, mil inimkond oli ühelt poolt vajumas sügavasse materialismi ja teiselt poolt olid paljud suured usundid mandumas – pime usklikkus oli kaotanud usundite algupärase filosoofia ja eetika. Meistrid tõid ühingu kaudu läänemaailma tagasi unustatud teadmise karma ja taassünni seadusest ning metafüüsilised õpetused, mis paljastasid ärksa meelega lugejale täiesti uue vaatenurga religiooni, filosoofia ja teaduse sünteesile. Aastatel 1880-1886 pidasid Meistrid kirjavahetust mitmete Teosoofia Ühingu liikmetega. Raamatusse on koondatud kirjad A. P. Sinnettile, kes oli tollel hetkel India mõjuka ajalehe Pioneer peatoimetaja. Kirjade originaalid asuvad hetkel Briti Raamatukogus. Kirjad on jagatud kahte rühma. Esimene puudutab inimese vaimset teed ehk selgitusi, mida tähendab Tarkuse Meistri õpilaseks olemine ja millised eetilised nõudmised sellega kaasnevad. Teine osa hõlmab teaduspõhiseid õpetusi, kus Meistrid selgitavad inimese ja maailma arengutsükleid ning laiemalt kogu olemasolu alusseaduseid. Raamat sisaldab teosoofilise kirjanduse olulisi, samas ka keerulisi tekste, mis juhivad tõsimeelseid uurijaid Muistse Tarkuse Allika suunas.

"Salaõpetus" esitab kolm põhiväidet:
On olemas kõikjalolev, igavene, piiritu ja püsiv reaalsus, tundmatu tegelikkus, kus vaim ja mateeria on üksteist täiendavad aspektid, kuid mille üle arutleda on võimatu, kuna see ületab inimese mõistmisvõime ja iga inimlik väljendus või võrdlus ainult ahendaks teda
Perioodilisus, nagu tõus ja mõõn, elu ja surm, uni ja ärkvelolek, või evolutsioon läbi tsükliliste muutuste on universaalne seadus
Kõik hinged on põhiolemuselt identsed universaalse Üli-Hingega, kes ka ise on tundmatu tegelikkuse aspekt

Teine raamat, esimene osa.
Esialgseid märkusi muistsete laulude ja nelja esiajaloolise mandri kohta
Antropogenees. Inimese sünd. Dzyani raamatu laulud
I laul. Aistiva elu algus
II laul. Loodus ei suuda ilma abita
III laul. Inimese loomise püüdlused
IV laul. Esimeste rasside loomine
V laul. Teise rassi areng
VI laul. "Higist-sündinute" areng
VII laul. Pooljumalikest esimeste inimrassideni
VIII laul. Loomadest imetajate areng. Esimene pattulangemine
IX laul. Inimese lõplik evolutsioon
X laul. Neljanda rassi ajalugu
XI laul. Kolmanda ja neljanda rassi tsivilisatsioon ja hävimine
XII laul. Viies rass ja selle jumalikud juhendajad

Teine raamat, teine osa.
Maailmareligioonide muistne sümboolika
Esoteerilisi õpetusi kinnitavad kõik pühakirjad
Adam-Adami
"Pühamast püham". Selle alandamine
"Langenud inglite" müüt selle erinevates aspektides
Kas Pleroma on saatana pelgupaik?
Titaan Prometheus. Ta pärineb muistsest Indiast
Enoichion-Eenok
IAÕ ja Jehoova müsteeriuminimede sümboolika ning nende suhe risti ja ringi
Upanišadid gnostilises kirjanduses
Rist ja Pythagorase dekaad
Seitsmesuse müsteeriumid
Teine raamat, kolmas osa
Lisa. Vastamisi teadus ja salaõpetus
Arhailine või moodne antropoloogia?
Teadus pakub inimkonna esivanemaid
Inimese ja inimahvi fossiilidest
Geoloogiliste perioodide kestused, rasside tsüklid ja inimsoo vanus
Orgaaniline evolutsioon ja loovad keskused
Hiiglaste, tsivilisatsioonide ja uppunud mandrite jäljed ajaloos
Teaduslikud ja geoloogilised tõendid mitmete uppunud mandrite olemasolust
Lõpetuseks

Helena Blavatsky õpetas, et teosoofia ei ole ilmutus ega spekulatsioon, vaid katse järk-järgult uuesti tutvustada teosoofilises kirjanduses seni varjatud teadust nimega okultne teadus e salateadus. Blavatsky järgi kirjeldab salateadus reaalsust mitte ainult füüsilisel, vaid ka metafüüsilisel tasandil. Blavatsky sõnul on "salateadus" säilinud ja seda on praktiseerinud kogu ajaloo vältel hoolikalt valitud ja koolitatud inimesed. Ta ei pidanud oma kirjutatud õpetusi täiuslikeks, vaid nimetas teosoofia ühe eesmärgina looduse selgitamata seaduste uurimist. Ta hoiatas, et teosoofiast ei tohi teha järjekordset ususüsteemi, sest tema arvates oli pime usk kahjulik.

"Järgnevad leheküljed pärinevad "Kuldsete juhiste raamatust", see on üks neist teostest, mis antakse Idamaades kasutada müstikaõpilastele. Selle tundmine on kohustuslik koolkonnas, mille õpetusi tunnistavad paljud teosoofid. Kuna paljud neist juhistest on mul peas, on tõlketöö olnud minu jaos suhteliselt hõlbus ülesanne." H. P. B.