Tooted

Amsterdami kuulsal detektiivil De Cockil ja tema ustaval noorel kaaslasel Vledderil on sedakorda tegemist õige salapäraste juhtumitega -- mehed ja naised hakkavad end paarikaupa ühte Amsterdami kanalisse heitma. Kriminalisti lühinägelikud ülemused püüavad neid enesetappudeks tembeldada, kuna hukkunute juures puuduvad igasugused märgid vägivallast. Asja uurides satub aga De Cock ühele omapärasele usuühingule, mille juhtide vaga maski taga raha- ja lihahimu peitub. Uurijad liiguvad ringi Amsterdami Punaste Laternate linnaosas ja kohtuvad jutuhimuliste prostituutidega, külastavad usutemplit ning saavad tuttavaks omakasupüüdlike ja võltside usuvendadega. Ei puudu ka imekaunis Blond Daam, kes De Cockile suurt mõju avaldab

Kogumik sisaldab hulgaliselt rahvajututeisendeid, mis pakuvad rikkalikult algmaterjali, tutvustades mitmeid paikkondi ja vanu kombeid.

See naljakas ja südamlik lugu on esimene Mordecai Richleri Jakob Kaks-Kahest pajatavate raamatute reas. Lastevangla müüride vahel vahtis Jakob Kaks-Kaks, pea kuklas, kardetud vanglaülem Kihvakolli ähvardavasse näkku. Vaene Jakob Kaks-Kaks – kõigest kaks pluss kaks pluss kaks aastat vana, ja juba kardetud lastevangla ülema Kihvakolli küüsis. Millega oli ta nii hirmsa karistuse ära teeninud? Kõige rängema kuritööga – täiskasvanu solvamisega. Jakobi tulevik näib tõesti tume olevat. Kuid ehkki alles väike poiss, pole ta sugugi abitu, ja kui Kurikuulus Kaksik talle appi tuleb, pääseb Laste Võim võidule.

Heli Illipe-Sootaki eesti folklooril põhinevad muinasjutud eelkooliealistele ja algklassidele. Omamaise rahvaluule ainesega on autor vabalt ringi käinud ja muutnud muidu ohtlikena teada olevad tegelased, nagu mardus, virvatuled ja kratid, lustakateks ning sõbralikeks olenditeks.

Reede 23. oktoober 20.00 Tom helistas Jasile ja nad lähevad "kohtingule" Robbie bändi vaatama. Bändi nimi on Stiff Dylans. Vean kihla, et see on merde. Et see on topelt merde. Mamps ja paps rääkisid köögis ja kui ma sisse astusin, jäid nad vait ja paistsid lõpp kavalad. Ärge saage must valesti aru, mulle meeldib, kui nad vakka jäävad, kui ma tuppa tulen, või noh, mulle meeldiks, kui seda oleks kunagi ennegi juhtunud. Mamps küsis: "Oled sa kunagi mõelnud, et tahaksid veidi rohkem maailma näha, Gee?" ja mina ütlesin: "Kui te loodate mind veenda jõuludeks tädi Kathile külla minema, siis selle võite küll ära unustada." Ma võin õige särtsakalt salvata, kui ma pingutan. Inglise kirjanik Louise Rennison toob meieni 14-aastase Georgia Nicolsoni päeviku, mis sarnaneb veidi Bridget Jones'i päevikuga, kuid huumorilaad meenutab pigem Monty Pythonit. Georgia elu ei ole lihtne. Ta tahaks olla blond, väiksema nina ja peenemate kulmudega. Ta isal on Teletupsu mentaliteet (ainult mitte nii arenenud, tema kass jahib naabrite puudlit, lisaks veel mõned poisteprobleemid, hullud õpetajad ja lõpuks kohtumine Seksi Jumalaga.

Mis juhtub siis, kui paar vanglast pääsenud suli sinu kuueaastase kasuõe sisse vehivad ja sulle tuleb appi otsima ehtne paravõimetega tulnukas? Või hoopiski osav petis ja kõhurääkija, kes paneb su uskuma, et on telepaat? Või on ta siiski külaline tundmatust galaktikast?

Kohtume jälle raamatust "Eesel ja hobune" tuttavate tegelastega. Kääbusmuul härra Cerny on juba harjunud eluga tallis, sõbraks saanud Professor Bimiga, ning ka Kaeramehe, Kaabumehe ja Porgandipoisi on ta omaks võtnud. Härra Cerny on kirglik lugude jutustaja. Õhtuti räägib ta lugusid oma emapoolsest vanavanaemast, metshobustest ja traavlist, kes ei tundnud mingit huvi heinamaa, veelombi ega tolmus püherdamise vastu. Aeg-ajalt jutustab ta ka kummituslugusid, mis on jubedad ja hirmuäratavad. Raamat, mida võiksid lugeda kõik hobusesõbrad ja need, kes tahavad hobustega sõbraks saada.

..lamedalkaldakivil avanevad ligi sajaaastaseks elanud pärlikarbi muhklikud ja kühmulised poolmed. Õrna roosaka varjundiga pärl näeb esimest korda päikesevalgust. Niva-Pekka võpatab ja hakkab värisema, süda jätab löögi vahele. Mehe pilk sihib ainiti pärlit oma peopesal, korrapäraselt ümmargust hernesuurust veatut ja kaunist pärlit. See seal mehe pihus tähendab vähemalt aastat leiba ja leivakõrvastki. Ta meeli haarab erutus. Rinnus pitsitab imelikult, isegi valusalt. Kuid nüüd ei ole aega mingeid tühiseid valusid või pitsitusi kuulda võtta.

Kohe pärast sündimist ohtuderohkesse Süvalaande maha jäetud Taipliku kasvatab üles metsatrollide perekond. Ühel külmal ööl aga teeb Taiplik seda, mida ükski metsatroll iial enne teda pole teinud – ta astub rajalt kõrvale. Iga viimane kui peatükk selles raamatud on täis tegevust ja seiklust. Sa pole teistsugune, vaid eriline, ära karda küsida, välimus pole veel kõik, headust võib leida ootamatuiski paigus – need on mõned selle raamatu sõnumid.

Aabitsa- ja lugemikujutud aastaist 1795-1940. Ülevaade eesti aabitsa ja lugemiku arenguloost, selle ilukirjanduslikust poolest. Kasutatatud on tolleaegseid illustratsioone, mis peegeldavad aabitsa kunstilise kujundamise ning illustreerimise arengukäiku.