Tooted

novellid

Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890-1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pinged ja vaibumatu armastus oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal. Oma lüüriliseepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu seda on võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga». Romaani järgi on tehtud menukas film (režissöör David Lean).

Kogumik sisaldab 13 juttu. Kolmas trükk.

Novellikogu. Teelahkmel. Koolmeister Sangvars. Jutt tollest, kes argipäeva riietuse all kannab klouni ülikonda. Pankrott. Perpetuum mobile .Püksid. "Kui Saara naerab" ja Karl Ast Rumor - elumerel seilaja ja poliitiline löömamees. Karl Ast Rumori elukäik

Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele - 12- ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.õ

Kes on tänapäeval Eesti kõige tuntum noor luuletaja? Sellele küsimusele ei saa niisama lihtsalt vastata. Tõenäoliselt pakutaks välja kolm-neli erinevat nime, ja needki oleneksid vastaja kalduvustest. Ühtainust kõige tuntumat lihtsalt ei ole, nagu ei ole ka ühtainust stiili, mille kõik eksimatult ära tunneksid ja ühe nimega seostaksid.

Teos käsitleb Eesti ajaloo sõlmküsimusi nagu kas me olime siinsed algasukad, miks me kaotasime oma muistse vabaduse, miks me lõime oma riigi alles 1918. aga mitte varem ning miks libises meie riik 1939.a. käest. Tegemist ei ole pelga ajaloolise ülevaatega vaid see on "...rahvuse elulugu, lugu meie, eestlaste saatuset" kus peamiseks küsimuseks on "miks", mitte aga "mis".

Kogumik koondab Hasso Krulli viimase nelja aasta kirjutisi uutest avastusretkedest kunsti-ilmas.

Kuulsa Moll Flandersi lugu, tema elu tõusud ja mõõnad. Moll Flanders sündis Newgate´i vanglas, elas kuuskümmend aastat pidevat kirevat elu, kaasaarvatud ta lapsepõlv, oli kaksteist aastat hoor, viis korda abielus (millest korra omaenda vennaga), kaksteist aastat varas, kaheksa aastat Virginiasse asumisele saadetud kurjategija, sai lõpuks rikkaks ja suri patukahetsejana. Kirjutatud ta enda märkmete järgi.

Maailmakuulsa prantsuse kirjandusteadlase ja semiootiku Roland Barthesi (1915-1980) "Mütoloogiad" (1957) on kogumik iroonilisi lühietüüde 1950. aastate prantsuse ühiskonnast, mis on tänaseni laialt loetud ja tõlgitud. Raamatu viiskümmend kolm esseed analüüsivad mitmesuguseid ühiskondlikke ja ajakirjanduslikke nähtusi, mida Barthes nimetab tänapäeva müütideks. Varustatuna semiootiliste analüüsivahenditega avab Barthes armutult, ent vaimukalt väikekodanlikke käibetõdesid ning ajakirjanduslikke klišeesid. Raamatu lõpetab pikk saatesõna "Müüt tänapäeval", mis võtab kokku Barthes'i tollased arusaamad semiootikast.

Argisest läbi ja kaugemale nägeva kunstnikupilguga tõlgendatud ELU: aeg, mitmeplaanilised inimsuhted, haigus, meid ümbritsevad asjad... Raudam kirjutab taas OMA LUGU, mis mõeldud neile, kes tahavad näha tekstist sügavamale; kes otsivad kirjanduses kunsti ja sõnas mõtteid kandvat väge. Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et Nips on samavõrd Minu kui mina Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning kui mõned unetud ööd (mida oli varemgi ette tulnud) maha arvata, olin täiesti terve – täiesti terve ja (nagu oluline lisada) normaalne laps.

Romaan

Valik indoanglia luuletaja Sujata Bhatti neljast raamatust. Luuletustes puudutatakse rohkesti erinevaid teemasid: lapsepõlvemälestused Indiast, perekondlik pärimus, diasporaaelu kogemus ja kohanemisraskused, mütoloogia ja erootika. Luuletaja liigub vabalt üle Lääne ja Ida, Põhja ja Lõuna kultuuriliste piiride. Sujata Bhatt on sündinud 1956. aastal Lääne-Indias, Gujarati osariigi pealinnas Ahmedabadis. Tema emakeel on gujarati keel, kuid luuletusi on ta kirjutanud ainult inglise keeles. Esmakordselt kolis perekond USAsse, kui tüdruk oli viieaastane. Hiljem õppis Sujata Bhatt Iowa ülikoolis kirjandust. Praegu elab ta Saksamaal.

"Teekonda Rahemäkke" võib lugeda mõningal määral "Loheja pilve" jätkuna – kordub juuditeema ja ka varasemast tuttavad tegelased. Samas on lisandunud vormiline mängimine, fragmentaarsus, eri vaatepunktide vaheldumine, ajaplaanide segunemine. Vaheldub ka fiktsioon ja isiklikud lapsepõlvemälestused, lugu saadab iselaadne müstiline alatoon. Pilteri tekst on intensiivne ja kaasahaarav, mälestuspildid on selged ja detailsed. Oma kirjutusviisilt Pilter on eesti kirjanduses erandlik, esilekerkiv ja vaieldamatult nauditav.

Esseede-artiklite kogumik "Väike äratundmiste raamat" sisaldab autobiograafilisi seiku. Kirjutised teemal: Kuidas ära tunda head või halba inimest, bürokraati, kirjanikku, ärimeest, iseennast jne.

Võrreldes autori eelnevate romaanidega – "Puudutus" (2007) ja "September" (2009) – on "Varastatud aja lõpus" üllatavalt emotsionaalne teos. Lugu, mida romaanis jutustatakse, on lihtne, aga igavikuline – ühe armastussuhte areng – ja see on kirjeldatud tundlikus romantilises stiilis.

Siim Pauklin (s 1982) on tippteadlane ja tippluuletaja, kes on viinud Eesti maailma ja toonud maailma Eestisse. Jõgevalt võrsunud ja Cambridge’i ülikoolis molekulaarbioloogiaga tegelev Pauklin võtab oma haikudes ja haikulikes luuletustes molekulideks lahti meie argielu, abivahendeiks ürgelemendid vesi, maa, õhk, tuli ja tühjus. ninad vastakuti kaks halli kassi üks toas teine vihmas Mihkel Kunnus soovitab: "Aastal 2011 kogumikuga "Aheldatud Jõgeva" debüteerinud Siim Pauklin on keeletundlik tipploodusteadlane, kelle vaimukad sõnamängud pole pelgalt sõnamängud."