Tooted

Debora Vaarandi alustab oma noorusaegade mälestusteraamatu kirjutamist sõnadega: "Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." Debora Vaarandi mälestused on kirja pandud väga haaravalt, lisaks rohkelt fotosid. Kirjanik Ülo Tuulik on Debora Vaarandi kohta kirjutanud: "Läbi oma aastakümnete silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Püüdkem kujutleda, kui vaene nende aegade luule temata oleks. Ja äkki tajume, kui oluline Debora Vaarandi meile on. Hea inimene kurjadelgi aegadel."

Tuntud jaapani kirjaniku Shusako Endo (s. 1923) romaan (1974) põlvkondadevahelisest konfliktis. Raamatu peategelasteks on inimlikult mõtlev hella hingega isa ja tema arstist poeg, kes püüab vahendeid valimata, intrigeerides ja naistutvusi ära kasutades edasi jõuda.

Selle raamatu autor Andres Ellamaa kinnitab, et ei valinud ise arsti elukutset, vaid arstiamet valis teda. Sama hästi oleks võinud valijaks olla inseneri, treiali või raamatukoguhoidja amet. Valitavast oleks ikkagi saanud püüdlik, oma kohustusi täitev ja ametile lojaalne töötegija. Oma raamatus annab ta selgitusi, miks temast siiski arst sai. Ligi pool sajandit seda ametit pidanud doktor Ellamaa on seisukohal, et humaanmeditsiin ei ole täppisteadus ja mis tahes arstliku tegevuse lõppresultaat võib osutuda ootamatuks. Ta on kindlalt veendunud, et arst saab ja peab olema patsiendi advokaat, kes tugineb loodusseadustele ning inimkonna kogutud tarkusele. Arst saab neile tugineda, kuid ei saa nende vastu. Lugeja leiab siit meenutusi ka Andres Ellamaa ametikaaslastest, kes kõik on ühel või teisel moel ta elu mõjutanud. Loomulikult ei jää käsitlemata igipõline teema – patsiendi ja arsti suhted.

Saksa Demokraatliku Vabariigi ajalugu kubiseb uskumatutest lugudest. Kõige kurioossematest jutustab selles raamatus Ida-Saksamaal üles kasvanud kirjanik Jakob Hein

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

J. G. Ballardi 1973. aastal ilmunud romaan "Crash" on postmodernistliku kirjanduse kultusteoseid ja seda peetakse autori düstoopilistest romaanidest üheks paremaks. Uue teadusulme esindajana ei vii Ballard lugejat avakosmosesse ega lase tal kohtuda tulnukatega, vaid pakub pöörast ja painajalikku retke inimese sisemaailma, väärastunud kujutelmade sürrealistlikku kuningriiki. Selles kummalises tsoonis, kus inimese sisekosmos ja teda ümbritsev maailm on oma piirid kaotanud ja segunenud, on tehnoloogia omandamas inimese nägu ja inimene üha enam kõigest masin. Teose peamine tegevuspaik ja kokkupõrgete teatrilava, kiirtee on ühtaegu nii katsepolügoon, paradiisi stardirada kui ka Elüüsium ja sellel seikleva minategelase autofetiš mõjub hoiatusena inimese ja tehnoloogia patoloogilise seotuse eest.

Rikkalikult illustreeritud raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht". Reisijuht kirjeldab kultuurihuvilistele Eestimaa kirikuid, linnuseid, mõisaid, muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Teejuht on üles ehitatud maakondade kaupa, eraldi tutvustatakse Tallinna ja Tartu turismiobjekte. Lisatud on kaardid, skeemid, joonised, arhitektuuriterminite sõnastik, turistile vajalikud telefoninumbrid ja muu teave.

Raamat on abiks neile, kes soovivad omal käel tutvuda meie kodumaa looduse üllatava mitmekesisusega. Ülesehitus maakondade kaupa. Lisatud kaartidel on märgitud käsitlemist leidnud objektid.

Heino Kiik on oma loomingus varemgi pöördunud põllumajandustemaatika poole. Ka käesolevas romaanis käsitleb ta mitmekülgselt tänapäeva kolhoosi probleeme, millega põimuvad laiemad ühiskonnaelu probleemid. Kesksel kohal on tööinimesed kui peamiste väärtuste loojad. Kujutades nende tööd, omavahelisi suhteid, perekonnaelu, vahekorda looduse ja maailmaga, näitab autor, kui vajalik on inimesele tema elu eri komponentide harmoonia. Märtsis 1985 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel II auhinna saanud teos.

See raamat ei ole tõlge soome keelest. Eestis elav soome ajakirjanik Jorma Rotko on kirjutanud ajaloolise romaani seikleja Erik Strandist eesti keeles. Romaani tegevus hõlmab ajavahemikku 1908–1940, tegevus toimub Eestis, Venemaal, Pariisis jne, tegelasteks ajaloolised isikud koos väljamõeldud persoonidega. Autor ütleb ise, et tahab eesti keeles kirjutada sellepärast, et tunneb end pooleestlasena, kuna on Eestis elanud varsti juba 17 aastat. Igatahes peavad eesti kirjanduskriitikud nüüd otsustama: kas on tegu eesti kirjandusega, kui soomlane on kirjutanud eestikeelse raamatu Vene asjadest?

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.

Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele. Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.

Raamat on pühendatud väljapaistvatele Prantsusmaa kunstnikele, kes tegutsesid XIX sajandi lõpul. Raamatu kangelased -- Edouard Manet, Claude Monet, Paul Cézanne, Camille Pissarro, Pierre Auguste Renoir, Edgar Degas, Vincent van Gogh, Paul Gauguin -- on inimesed, kes pühendasid kogu oma elu uute teede otsinguile ning võitlusele inimesele lähedase ja tõepärase kunsti eest. Nende kunstnike loomingu paremik on elavaks võrseks igihaljal kunstipuul. Nende looming jääb väärtuslikuks panuseks inimkonna poolt kogutud kultuuririkkuste varaaita.

1957. aastal Rumeenias sündinud ja praegu Berliinis elaval saksa kirjanikul Herta Mülleril on selja taga juba ligi kolmekümneaastane loomepõlv, kuid laialdase tuntuseni jõudis ta just viimati ilmunud “Hingamise kiigega”, mis mängis olulist rolli ka tema nimetamisel Nobeli preemia laureaadiks. Suurepärases nüüdisaegses proosastiilis, milles iga sõna muutub omaette poeetiliseks sümboliks, kõneleb Herta Müller tõsielust inspireeritud loo Teises maailmasõjas stalinistliku režiimi poolt represseeritud Transilvaania (Siebenbürgeni) sakslasest Leopold Aubergist, kes veetis viis aastat Gulagi vangilaagris. Sügava osavõtlikkusega kirjeldab autor seitsmeteistkümneaastase noormehe hirme ja änge, mis vaevasid teda oma vähest vara grammofonikohvrisse pakkides, loomavagunisse astudes ja laagri troostituse keskel elades. Tavapäraste koonduslaagristseenide asemel annab Herta Müller edasi just esmapilgul lausa tähtsusetutena tunduvaid detaile ja pisikesi seiku, mis ometi õõnestavad vangide inimväärikust ja tuimastavad neid järk-järgult võimukandjate kontrolli all. Küllap suudab autor selle raamatuga lugejaid jahmatada mitte niivõrd jõhkruste kui just psühholoogiliste nüanssidega. Raamat põhineb teise Transilvaania saksa soost kirjaniku Oskar Pastiori ja paljude tema kaasmaalaste, sealhulgas Herta Mülleri ema mälestustel.

Rootsis (Lundis) elava eesti kirjaniku (s.1910) romaan sõjaeelsest Tartu üliõpilaselust, mis on ühtlasi esimene raamat Tartu-ainelises kaksiktriloogias. Romaan on kirjutatud 1958.a.

Eesti lugejale suhteliset vähetuntud saksa proosakirjaniku Hans Fallada (1893-1947) tugevate autobiograafiliste sugemetega romaanis kujutatakse keskpäraselt eduka kaupmehe moraalset allakäiku, mis saab alguse ärialaste ja perekondlike pisimurede uputamisest viinaklaasi. Mõrvakatses süüdistatuna satub ta trellide taha ning vanglataolisesse viinaravilasse.

"Marguerite'i juures polnud kunagi nähtud teisi lilli peale kameeliate. Proua Barjoni lilleäris hakati teda kutsuma Kameeliadaamiks ja see hüüdnimi jäigi talle külge. Veel teadsin ma, nagu kõik need, kes liikusid Pariisis teatud seltskonnas, et Marguerite oli olnud elegantsete noormeeste armuke, mida ta ise möönis, ja et noormehed uhkustasid sellega – see tõestas, et mõlemad pooled jäid teineteisega rahule."

Koer on üks vanemaid koduloomi. Sajandite jooksul on ta erinevatel põhjustel jäädvustunud ka ajalooallikatesse – mõnikord peategelase, mõnikord kõrvalise tegelasena. Käesolev raamat pühendubki koerale kirjalikes allikates ja fotodel, mis pärit Rahvusarhiivist.Leiate nii tõsisemat kui lõbusamat lugemist koeraga seotud kohtuasjadest, riigiteenistusest, maksupoliitikast, haigustest ja paljust muust. Tähtis koht on raamatus fotodel, kus läbi ajaloo lisaks inimesele ka koera jäädvustatud.

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

1. Miks on selle raamatu pealkiri „Kuldne kroon”?
Sellepärast, et Andres Ehin ütles: „Kui kuuekümnendates aastates üldse midagi kuldset oli, siis oli see kroon põlatud poeedi peas.” Põlatud poeedi all pidas ta silmas muidugi mõista Artur Alliksaart.

2. Kas raamatus on varem ilmunud tekste?
Ükski lugu pole sel kujul varem ilmunud. Enamik on täiesti uued.

3. Mis žanr see on?
Portreemaal. Maagiline realism.

4. Kas autorit võib usaldada? Kas modellid on tõepäraselt kujutatud?
Kes tahab täpsust, see usaldagu entsüklopeediaid ja rahvastikuregistrit. Inimesed, keda siin on kujutatud, on olnud osalised minu elus. Mina olen neid kogenud nii ja mitte teisti. Teistel on nendest inimestest omaenese pilt ja omaenese kogemus.

5. Miks siin on kujutatud ainult lahkunuid, mitte elavaid inimesi?
Sest elavate lood on veel pooleli.

6. Mida see raamat tahab öelda?
Et ükski elu pole omaette ega eraldi. Iga elu mõjutab ja muudab mõnd teist elu. Kõik elud on ühe suurema mustri lõngad.

Sisukord: - Kolm suurt soovi - Okasroosike - Lumivalgeke - Saabastega kass - Kaval-Ants Türgimaal ehk Prints Herbed - Kuri kuningatütar

21-aastaselt seisin ma silmitsi lihtsa valikuga: kas joon veel mõned kuud ja suren ära, või keeran korgi pudelile lõplikult peale ning jään ellu. Ma otsustasin elada. Järgneva 25 aastaga sai minust tuntud muusik, edukas kirjanik, nõutud saatejuht ja kardetud talendikohtunik. Selles raamatus räägin ma sulle, kuidas see õnnestus. Räägin sedagi, kuidas paljud asjad ei õnnestunud. "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda" on elulooline eneseabiraamat, mis algab mõtteliselt seal, kus lõppes minu debüütromaan "Musta pori näkku". Ma tutvustan sulle nippe ja trikke, mida ma ühe või teise eesmärgi saavutamiseks olen kasutanud. Kasuta neid targalt ja sa jõuad kaugele. Palju kaugemale kui mina. Mihkel Raud

Inglise 19. sajandi kirjaniku William Wilkie Collinsi (1824-1889) omal ajal ülipopulaarse, Inglismaal detektiivžanrile aluse pannud romaani telje moodustab Indiast toodud haruldase teemandi saatus. Kuukivi salapärase kaotsimineku süüdlase selgitamine võimaldab autoril avada mitmeid elulisi karaktereid ja panna lugeja koos tegelastega kaasa mõtlema ning pead murdma.

Klaus Störtebekerist on vaid teada, et koos oma kaaslaste-vitaalivendadega kimbutas ta 14. sajandi viimasel kümnendil Saksa Hansa laevu ja sadamaid, kuid sattus hanseaatide kätte ja hukati 1401. aastal. Faktide vähesus on jätnud erinevatele autoritele vabaduse käsitleda tema tegusid ja nende motiive üsna erinevalt ja isegi vastandlikult. Käesolevas austria kirjaniku G. Schalk raamatus on rõhutatud kaugete aegade meresõidu põnevust ja romantikat.

Teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.

Martti Soosaar (sünd 1933) on omandanud ajakirjanikuhariduse Tartu Ülikoolist, juhtinud Noorte Hääle ja Õhtulehe kultuuriosakonda ning hiljem Eesti Raadio soomekeelsete saadete toimetust. Praegu tegutseb ta Soome ajalehe Kymen Sanomat kolumnistina. Martti Soosaar on teinud arvukalt intervjuusid kunstnikega, ning avaldanud mitmeid kunstialaseid raamatuid. "Lase vareseid!" on Martti Soosaare mälestusteraamat, mis kajastab tõetruult ja muheküünilise huumoriga autori lapsepõlve Tallinnas ja Kloogal, üliõpilasaastaid Tartus ja hilisemat ajakirjanikukarjääri. Raamatu tegevus toimub kahe okupatsiooni ajal 1940.–1980. aastatel. Erinevate poliitiliste olude taustal kulgevad lugeja silme eest läbi autori kirevad eluhetked, isiklikud sõbrad ja mitu põlvkonda tuntud kultuuritegelasi.

Romaan viib lugeja väiksesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.

Dr. Linnolti mälestuste teine, täiendatud trükk (esmatrükk ilmus 2000. a.). "Linnu tiivul II" viib lugeja tänapäeva kiire ning rahutu elu sündmuste ja meeleolude keerisesse. See on lugu ühest mitmekülgselt elatud elust.

lõbus, irooniline ning kohati ka nukker kirjeldus elust tänapäeva Ameerikas.

1921. aasta augusti lõpul pakuti Oskar Kallasele saadikukohta Londonis. Oskar Kallas kõhkles veel esialgu mõnevõrra, kuid Aino Kallas nägi kohe selle ettepaneku suuri võimalusi ja veenis abikaasat nõustuma: "Mis siis! – hüpakem siis ometi kord ookeani. Piisab tiikidest!" Oskar Kallase kõrval sai Aino Kallasest tuntud isik nii Londonis resideerivate diplomaatide kui ka Londoni intellektuaalide hulgas. See oli Aino Kallase jaoks nii loominguline kui ka seltskondlik tippaeg. Käesoleva raamatu kaante vahele on kokku kogutud enam-vähem kõik, mida Aino Kallas on oma Inglismaa-aastate kohta mälestuskildude vormis avaldanud.

1978. aastal Inglismaale põgenenud Nõukogude Liidu luureohvitseri raamat analüüsib dokumentaalse materjali põhjal 1941. aastal puhkenud Saksamaa Nõukogude Liidu sõjaga seonduvat. See on raamat sõja ettevalmistamisest, algusest ja käigust suure analüüsivõimega luureohvitseri pilgu läbi, kes alustas sõda ja kes valmistus alustama? Järg raamatule "Jäälõhkuja".

Romaan kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatusteks maapao-aastatel on Helsingi, Stockholm, Pariis, London ja Viin ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad veedab ta Soomes, kui veebruarirevolutsioon võimaldab tagapääsu kodumaale. Noore Alkmani säilinud ülestähendused seab käsikirjaks kokku ta ise vanas eas, oma teises maapaos 1960. a. jälle Ahvenamaal viibides.

Kui Evald Jõgis laupäevases seitungis ülima loomulikkusega Mägra Märdiks kehastus, liigutas end ühes noores kirjatsuras pisuke kadeduseussike. Mehel on seitungis oma kindel koht, et valgustada kiirelt tekkinud fännidele tormiselt edeneva Eesti elu "üksikuid kitsaskohti". Mehe suurmeisterlikust vestelisest stiilist rääkimata. Sellist stiili Liivimaal viimasel ajal ei kohta. Harjumaast ja saartest rääkimata. Noor kirjatsura tahtis ka kindlat kohta seitungis ja fänne. Mägra Märdi sulest rääkimata. Millestki jäi paraku alati puudu. Ei saanud temast Mägra Märti. Kindlast kohast seitungis rääkimata. Mägra Märdiks ei saadagi. Mägra Märdiks kirjutatakse. Vana kännuna teab kunagine noor kirjatsura, et end liigutama hakanud pisuke kadeduseussike ei kasvanudki seedekulglat halvavaks paelussiks ning et tärganud tahtmine oli eelkõige tunnustus väärt mehe väärt kirjatükkidele. Väärt mehe väärt kirjatükid aga elavad alati kauem kui üks laupäev. Pühapäevast rääkimata. Nii aitavad need ka aastakümneid hiljem valgustada tormiliselt edenenud Eesti elu. "Üksikutest kitsaskohtadest" rääkimata. Seepärast me need kokku kogusimegi. Enno Tammer, raamatu väljaandja

Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest.

Populaarse ameerika kirjaniku põnevusromaan võitlusest uimastimaffiaga USA ülikoolilinnakutes.

Elulooromaan Leonardo Da Vinci elust

Poola kirjanike, abielupaari Centkiewiczite biograafiline jutustus noortele kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872-1928) elust ning retkedest, millest tähtsamad on Loodeväila esmaläbimine laeval "Gjøa" 1903.-1906. a. ja lõunapooluse esmasaavutamine 14. detsembril 1911. aastal.

Seiklusromaan inglise kirjaniku Henry Rider Haggardi (1856-1925) sulest on täis ootamatuid konfliktirikkaid seiklusi, palavat armastust, vapruse imesid ja muud, mis sellele žanrile omane. Kõik see on projitseeritud täpsesse ajaloolisse olustikku -- konkistadooride vallutuste aegsesse asteegi riiki; tegelaste seas ei puudu ka ajaloolised, tegelikult elanud isikud.

Eesti teatri ühe silmapaistvama näitlejaisiksuse, NSVL rahvakunstniku (1964) mälestusteraamat annab ülevaate tema pikast ja viljakast loominguteekonnast, mille kulgemine seostub tihedalt kodumaa ja rahva saatusega. Raamatu teevad köitvaks ilmekad inimkarakterite ja olukordade kirjeldused, milles väljendub autori terav analüütiline eluvaatlemise oskus, ning napp ja kujundlik sõnakäsitlus. Illustreeritud fotodega.

"Õhtusöök Beaucaire'is" on 23-aastase suurtükiväeohvitser Napoleon Bonaparte'i poliitiline pamflett, mis on kirjutatud selleks, et näidata end heas valguses parasjagu Prantsusmaad valitsenud jakobiinide ees. Siiski ei ole tegu ajast ja arust igava heietusega -- lennuka sulega kirja pandud vaimukas õhtusöögivestlus haarab kaasa ka Suure Prantsuse revolutsiooni üksikasju mitte tundva lugeja. Ühtlasi on see vajalik lugemismaterjal ajaloolastele ja üliõpilastele, kel avaneb esmakordselt võimalus tutvuda ühe tolle aja vaimu kandva kirjatükiga oma emakeeles.