Tooted

Debora Vaarandi alustab oma noorusaegade mälestusteraamatu kirjutamist sõnadega: "Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." Debora Vaarandi mälestused on kirja pandud väga haaravalt, lisaks rohkelt fotosid. Kirjanik Ülo Tuulik on Debora Vaarandi kohta kirjutanud: "Läbi oma aastakümnete silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Püüdkem kujutleda, kui vaene nende aegade luule temata oleks. Ja äkki tajume, kui oluline Debora Vaarandi meile on. Hea inimene kurjadelgi aegadel."

Tuntud jaapani kirjaniku Shusako Endo (s. 1923) romaan (1974) põlvkondadevahelisest konfliktis. Raamatu peategelasteks on inimlikult mõtlev hella hingega isa ja tema arstist poeg, kes püüab vahendeid valimata, intrigeerides ja naistutvusi ära kasutades edasi jõuda.

Saksa Demokraatliku Vabariigi ajalugu kubiseb uskumatutest lugudest. Kõige kurioossematest jutustab selles raamatus Ida-Saksamaal üles kasvanud kirjanik Jakob Hein

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

J. G. Ballardi 1973. aastal ilmunud romaan "Crash" on postmodernistliku kirjanduse kultusteoseid ja seda peetakse autori düstoopilistest romaanidest üheks paremaks. Uue teadusulme esindajana ei vii Ballard lugejat avakosmosesse ega lase tal kohtuda tulnukatega, vaid pakub pöörast ja painajalikku retke inimese sisemaailma, väärastunud kujutelmade sürrealistlikku kuningriiki. Selles kummalises tsoonis, kus inimese sisekosmos ja teda ümbritsev maailm on oma piirid kaotanud ja segunenud, on tehnoloogia omandamas inimese nägu ja inimene üha enam kõigest masin. Teose peamine tegevuspaik ja kokkupõrgete teatrilava, kiirtee on ühtaegu nii katsepolügoon, paradiisi stardirada kui ka Elüüsium ja sellel seikleva minategelase autofetiš mõjub hoiatusena inimese ja tehnoloogia patoloogilise seotuse eest.

"Eesti luuleaasta '86" on esimene katse välja anda läinud luuleaastal sündinud luulet. Käesolev kogumik pakub üksikluuletusi või luuletsükleid 65 erinevalt autorilt ning lisaks kaks kirjanduspärandi esmapublikatsiooni.

Rikkalikult illustreeritud raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht". Reisijuht kirjeldab kultuurihuvilistele Eestimaa kirikuid, linnuseid, mõisaid, muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Teejuht on üles ehitatud maakondade kaupa, eraldi tutvustatakse Tallinna ja Tartu turismiobjekte. Lisatud on kaardid, skeemid, joonised, arhitektuuriterminite sõnastik, turistile vajalikud telefoninumbrid ja muu teave.

Raamat on abiks neile, kes soovivad omal käel tutvuda meie kodumaa looduse üllatava mitmekesisusega. Ülesehitus maakondade kaupa. Lisatud kaartidel on märgitud käsitlemist leidnud objektid.

Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood jäädvustab kuue tunnustatud inimese elu nii, et nad ise räägivad oma senise elu loo. Meenutuslikud fotohetked otsis iga tegelane isiklikust kogust. Kahtlemata väärib igaüks selle raamatu kuuest isiksusest eraldi, ainult tema elule ja tööle pühendatud raamatut. Elu jõud on vaid üheks võtmeks Eestile oluliste inimeste tähtsuse mõistmisel.

• Kaljo Kiisk
• Valve Kirsipuu
• Jaan Talts
• Helgi Sallo
• Voldemar Kuslap
• Ivo Linna

Heino Kiik on oma loomingus varemgi pöördunud põllumajandustemaatika poole. Ka käesolevas romaanis käsitleb ta mitmekülgselt tänapäeva kolhoosi probleeme, millega põimuvad laiemad ühiskonnaelu probleemid. Kesksel kohal on tööinimesed kui peamiste väärtuste loojad. Kujutades nende tööd, omavahelisi suhteid, perekonnaelu, vahekorda looduse ja maailmaga, näitab autor, kui vajalik on inimesele tema elu eri komponentide harmoonia. Märtsis 1985 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel II auhinna saanud teos.

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.

Tallinna vanalinn kangastub meile tavaliselt keskaja arhitektuurse kehastusena. Krista Kodrese põhjalik monograafia näitab aga veenvalt, kuidas varauusajal (1550–1750) asusid kohalik kõrgkodanlus ja aadelkond vanalinna hooneid hoolega ümber kujundama, et need vastaksid enam omanike muutunud enesekäsitusele ja Euroopa uuematele maitsetrendidele. Kuid lisaks muutuste mõistmisele elamute välisvormides lubab Kodrese uurimus meil piiluda ka eliitpürjeli ja aadliku kodumaja siseruumidesse, hinnata muutusi tubade planeeringus, mööblivalikus ja seinakaunistustes. Kodrese kontseptuaalselt väljapeetud raamat toob käibele palju väärtuslikku empiirilist teavet ja kujuneb kindlasti kohaliku kunstiajalookirjutuse tähtsaks teetähiseks.

Raamat on pühendatud väljapaistvatele Prantsusmaa kunstnikele, kes tegutsesid XIX sajandi lõpul. Raamatu kangelased -- Edouard Manet, Claude Monet, Paul Cézanne, Camille Pissarro, Pierre Auguste Renoir, Edgar Degas, Vincent van Gogh, Paul Gauguin -- on inimesed, kes pühendasid kogu oma elu uute teede otsinguile ning võitlusele inimesele lähedase ja tõepärase kunsti eest. Nende kunstnike loomingu paremik on elavaks võrseks igihaljal kunstipuul. Nende looming jääb väärtuslikuks panuseks inimkonna poolt kogutud kultuuririkkuste varaaita.

Rootsis (Lundis) elava eesti kirjaniku (s.1910) romaan sõjaeelsest Tartu üliõpilaselust, mis on ühtlasi esimene raamat Tartu-ainelises kaksiktriloogias. Romaan on kirjutatud 1958.a.

Eesti lugejale suhteliset vähetuntud saksa proosakirjaniku Hans Fallada (1893-1947) tugevate autobiograafiliste sugemetega romaanis kujutatakse keskpäraselt eduka kaupmehe moraalset allakäiku, mis saab alguse ärialaste ja perekondlike pisimurede uputamisest viinaklaasi. Mõrvakatses süüdistatuna satub ta trellide taha ning vanglataolisesse viinaravilasse.

Nali ühes vaatuses.

Koer on üks vanemaid koduloomi. Sajandite jooksul on ta erinevatel põhjustel jäädvustunud ka ajalooallikatesse – mõnikord peategelase, mõnikord kõrvalise tegelasena. Käesolev raamat pühendubki koerale kirjalikes allikates ja fotodel, mis pärit Rahvusarhiivist.Leiate nii tõsisemat kui lõbusamat lugemist koeraga seotud kohtuasjadest, riigiteenistusest, maksupoliitikast, haigustest ja paljust muust. Tähtis koht on raamatus fotodel, kus läbi ajaloo lisaks inimesele ka koera jäädvustatud.

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

1. Miks on selle raamatu pealkiri „Kuldne kroon”?
Sellepärast, et Andres Ehin ütles: „Kui kuuekümnendates aastates üldse midagi kuldset oli, siis oli see kroon põlatud poeedi peas.” Põlatud poeedi all pidas ta silmas muidugi mõista Artur Alliksaart.

2. Kas raamatus on varem ilmunud tekste?
Ükski lugu pole sel kujul varem ilmunud. Enamik on täiesti uued.

3. Mis žanr see on?
Portreemaal. Maagiline realism.

4. Kas autorit võib usaldada? Kas modellid on tõepäraselt kujutatud?
Kes tahab täpsust, see usaldagu entsüklopeediaid ja rahvastikuregistrit. Inimesed, keda siin on kujutatud, on olnud osalised minu elus. Mina olen neid kogenud nii ja mitte teisti. Teistel on nendest inimestest omaenese pilt ja omaenese kogemus.

5. Miks siin on kujutatud ainult lahkunuid, mitte elavaid inimesi?
Sest elavate lood on veel pooleli.

6. Mida see raamat tahab öelda?
Et ükski elu pole omaette ega eraldi. Iga elu mõjutab ja muudab mõnd teist elu. Kõik elud on ühe suurema mustri lõngad.

Inglise 19. sajandi kirjaniku William Wilkie Collinsi (1824-1889) omal ajal ülipopulaarse, Inglismaal detektiivžanrile aluse pannud romaani telje moodustab Indiast toodud haruldase teemandi saatus. Kuukivi salapärase kaotsimineku süüdlase selgitamine võimaldab autoril avada mitmeid elulisi karaktereid ja panna lugeja koos tegelastega kaasa mõtlema ning pead murdma.

Teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.

Martti Soosaar (sünd 1933) on omandanud ajakirjanikuhariduse Tartu Ülikoolist, juhtinud Noorte Hääle ja Õhtulehe kultuuriosakonda ning hiljem Eesti Raadio soomekeelsete saadete toimetust. Praegu tegutseb ta Soome ajalehe Kymen Sanomat kolumnistina. Martti Soosaar on teinud arvukalt intervjuusid kunstnikega, ning avaldanud mitmeid kunstialaseid raamatuid. "Lase vareseid!" on Martti Soosaare mälestusteraamat, mis kajastab tõetruult ja muheküünilise huumoriga autori lapsepõlve Tallinnas ja Kloogal, üliõpilasaastaid Tartus ja hilisemat ajakirjanikukarjääri. Raamatu tegevus toimub kahe okupatsiooni ajal 1940.–1980. aastatel. Erinevate poliitiliste olude taustal kulgevad lugeja silme eest läbi autori kirevad eluhetked, isiklikud sõbrad ja mitu põlvkonda tuntud kultuuritegelasi.

Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani (s. 1918) mälestusraamat

Romaan viib lugeja väiksesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.

Rohkem kui pool sajandit oli Lev Trotski nõukogude inimese silmis reetlikkuse võrdkuju, sotsialismi ehitava rahva üks vihatumaid vaenlasi. Miks moonutas totalitaarne režiim fakte ja võltsis ajalugu? Mis tegi Trotski Stalinile nii ohtlikuks, et NKVD-l ei olnud tähtsamat ülesannet kui selle mehe hävitamine? Kuidas mõrv ette valmistati ja teostati, kes oli mõrvar? Arhiivimaterjalidele, kaasaegsete tunnistustele, Trotski biograafidele ja tema enda teostele tuginedes püüab Harry Wilde oma monograafias nendele küsimustele vastata. Lugejale avaneb intellektuaalse, revolutsiooniideest jäägitult haaratud inimese traagiline elukäik täis seiklusrikkaid põgenemisi ja tundeküllast perekonnaelu.

Dr. Linnolti mälestuste teine, täiendatud trükk (esmatrükk ilmus 2000. a.). "Linnu tiivul II" viib lugeja tänapäeva kiire ning rahutu elu sündmuste ja meeleolude keerisesse. See on lugu ühest mitmekülgselt elatud elust.

lõbus, irooniline ning kohati ka nukker kirjeldus elust tänapäeva Ameerikas.

1921. aasta augusti lõpul pakuti Oskar Kallasele saadikukohta Londonis. Oskar Kallas kõhkles veel esialgu mõnevõrra, kuid Aino Kallas nägi kohe selle ettepaneku suuri võimalusi ja veenis abikaasat nõustuma: "Mis siis! – hüpakem siis ometi kord ookeani. Piisab tiikidest!" Oskar Kallase kõrval sai Aino Kallasest tuntud isik nii Londonis resideerivate diplomaatide kui ka Londoni intellektuaalide hulgas. See oli Aino Kallase jaoks nii loominguline kui ka seltskondlik tippaeg. Käesoleva raamatu kaante vahele on kokku kogutud enam-vähem kõik, mida Aino Kallas on oma Inglismaa-aastate kohta mälestuskildude vormis avaldanud.

Romaan kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatusteks maapao-aastatel on Helsingi, Stockholm, Pariis, London ja Viin ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad veedab ta Soomes, kui veebruarirevolutsioon võimaldab tagapääsu kodumaale. Noore Alkmani säilinud ülestähendused seab käsikirjaks kokku ta ise vanas eas, oma teises maapaos 1960. a. jälle Ahvenamaal viibides.

Kui Evald Jõgis laupäevases seitungis ülima loomulikkusega Mägra Märdiks kehastus, liigutas end ühes noores kirjatsuras pisuke kadeduseussike. Mehel on seitungis oma kindel koht, et valgustada kiirelt tekkinud fännidele tormiselt edeneva Eesti elu "üksikuid kitsaskohti". Mehe suurmeisterlikust vestelisest stiilist rääkimata. Sellist stiili Liivimaal viimasel ajal ei kohta. Harjumaast ja saartest rääkimata. Noor kirjatsura tahtis ka kindlat kohta seitungis ja fänne. Mägra Märdi sulest rääkimata. Millestki jäi paraku alati puudu. Ei saanud temast Mägra Märti. Kindlast kohast seitungis rääkimata. Mägra Märdiks ei saadagi. Mägra Märdiks kirjutatakse. Vana kännuna teab kunagine noor kirjatsura, et end liigutama hakanud pisuke kadeduseussike ei kasvanudki seedekulglat halvavaks paelussiks ning et tärganud tahtmine oli eelkõige tunnustus väärt mehe väärt kirjatükkidele. Väärt mehe väärt kirjatükid aga elavad alati kauem kui üks laupäev. Pühapäevast rääkimata. Nii aitavad need ka aastakümneid hiljem valgustada tormiliselt edenenud Eesti elu. "Üksikutest kitsaskohtadest" rääkimata. Seepärast me need kokku kogusimegi. Enno Tammer, raamatu väljaandja

Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest.

Populaarse ameerika kirjaniku põnevusromaan võitlusest uimastimaffiaga USA ülikoolilinnakutes.

Poola kirjanike, abielupaari Centkiewiczite biograafiline jutustus noortele kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872-1928) elust ning retkedest, millest tähtsamad on Loodeväila esmaläbimine laeval "Gjøa" 1903.-1906. a. ja lõunapooluse esmasaavutamine 14. detsembril 1911. aastal.

Seiklusromaan inglise kirjaniku Henry Rider Haggardi (1856-1925) sulest on täis ootamatuid konfliktirikkaid seiklusi, palavat armastust, vapruse imesid ja muud, mis sellele žanrile omane. Kõik see on projitseeritud täpsesse ajaloolisse olustikku -- konkistadooride vallutuste aegsesse asteegi riiki; tegelaste seas ei puudu ka ajaloolised, tegelikult elanud isikud.

Eesti teatri ühe silmapaistvama näitlejaisiksuse, NSVL rahvakunstniku (1964) mälestusteraamat annab ülevaate tema pikast ja viljakast loominguteekonnast, mille kulgemine seostub tihedalt kodumaa ja rahva saatusega. Raamatu teevad köitvaks ilmekad inimkarakterite ja olukordade kirjeldused, milles väljendub autori terav analüütiline eluvaatlemise oskus, ning napp ja kujundlik sõnakäsitlus. Illustreeritud fotodega.

"Õhtusöök Beaucaire'is" on 23-aastase suurtükiväeohvitser Napoleon Bonaparte'i poliitiline pamflett, mis on kirjutatud selleks, et näidata end heas valguses parasjagu Prantsusmaad valitsenud jakobiinide ees. Siiski ei ole tegu ajast ja arust igava heietusega -- lennuka sulega kirja pandud vaimukas õhtusöögivestlus haarab kaasa ka Suure Prantsuse revolutsiooni üksikasju mitte tundva lugeja. Ühtlasi on see vajalik lugemismaterjal ajaloolastele ja üliõpilastele, kel avaneb esmakordselt võimalus tutvuda ühe tolle aja vaimu kandva kirjatükiga oma emakeeles.

Inglise naiskirjaniku Daphne Du Maurier (1907-1989) nimi pole eesti lugejale päris tundmatu, ehkki ennekõike teatakse teda kui režissöör Alfred Hitchcocki kuulsate ekraniseeringute "Linnud" ning "Rebecca" kirjandusliku algallika loojat. Käesolev romaan, mille maaliliseks fooniks on vana Prantsuse loss ja tegevusajaks aasta 1955, on üks autori tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid (samuti ekraniseeritud) ning seda võiks lühidalt nimetada teisikuromaaniks. Ent põneva hoogsa süžee arendamine pole autorile omaette eesmärk; romaanil on ka psühholoogilist usutavust ning sügavust; peategelase teiseks meheks olemisega kaasneb kogu aeg vastutusemotiiv – uute, võõraste tegude ja neist tulenevate tagajärgede suhtes.

"Põhjala Lõvi" kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid pigem vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad. Raamat annab ka hea ülevaate 17. sajandi alguse eluolust, kui vaesus, raskused ja vägivald kohtusid vürstliku küllusega. Keset sõdaderohket ja pimedat perioodi oli juba märgata uue aja valgust.

Kakskümmend viis valitud novelli läbi aastakümnete, uues põhjalikus autoriredaktsioonis. Raamatu eessõnas "Millal on raamat valmis?2 on avatud tekstide redigeerimise põhimõtteid. Üheksa novelli, nende hulgas Tuglase novelliauhinnaga tunnustatud "Mr Diksit" ning "Mr Warma ja täiskuu valgus" ilmuvad originaalkujul.