Tooted

Raamat "50 parimat (ja halvimat) tehingut läbi aegade“ analüüsib kuidas ja miks kujunesid need 50 tehingut soodsateks või läbikukkumisteks (või mõlemat). Michael Craig kirjeldab tehinguid alates Manhattani saare ostust 1624 kuni AOLi ja Time Warneri ühinemiseni 2000. aastal, tuues näiteid kuidas tehingu tulemus võib sõltuda selgest mõtlemisest ja lihtsate juhendite järgimisest. Võttes aluseks need 50 äritehingut, koostas Craig 10 reeglit. Neid reegleid järgides peaks õnnestuma iga äritehing.

Tegemist on ulatusliku ja sisutiheda ülevaatega Eestist ja eestlusest läbi aegade. Raamatu idee pärineb prantsuse politoloogiahuviliselt A. Bertricau'lt, kes on ühtlasi ka raamatu koostaja. Teose eesmärk on osaleda vaidlustes keele, kultuuri ja identiteedi seoste üle, geneetika, arheoloogia ja keeleteaduse panuse üle identiteedi kujunemisel. Raamatus avaldavad oma arvamusi väga erinevate poliitiliste tõekspidamiste ning elukogemusega inimesed (kirjanikud, teadlased, ajakirjanikud, ühiskonnategelased) Käsitletakse identiteedi ja iseseisvuse kõige olulisemaid tahke. Arutletakse ajalooliste, poliitiliste, geograafiliste, demograafiliste, geneetiliste, aga ka kulturoloogiliste aspektide üle. Raamat on vaba liigsest hinnangulisusest ja kategoorilisusest. Teoses on üle 300 lehekülje teatud perioodi või teemat käsitlevaid artikleid, kirjalikke intervjuusid, valgustamaks kaasaega intervjueeritava isikliku kogemuse põhjal ning debatte, mis lubavad fakte esitada erinevate ja vastandlike vaatenurkade alt. Arvamustest ja mõttevahetustest ei kooru ühetähenduslikke ja lihtsaid lahendusi. Lugejale endale jääb võimalus esitatud seisukohti kõrvutada ja võrrelda. Loodav mosaiikpilt iseloomustab ennekõike muutlikul taasiseseisvumise perioodil kujunenud arusaamu Eesti iseseisvusest ja identiteedist. Kronoloogia alates 9500 a eKr Sisukord: Eessõna L. Meri Tänuavaldus A. Bertricau Sissejuhatus A. Bertricau Üks väga vana rahvas H. Runnel Ääremärkusi identiteedi teemal R. Villems Varjude aeg T. Kulmar Mõttevahetus. A. Hvostov, M. Laar, H. Tiido Eesti XIII–XVI sajandini T. Kala Reformatsioonist rahvusliku ärkamiseni M.Laidre Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen Eesti ja maailm E. Mediainen Nõukogude aeg A. Tarand Mõttevahetus. Vastupanu, skepsis ja nõukogude inimene. J. Kaplinski, J. Kross, P.-E. Rummo, K. Kesküla Arvamus. J. Allik Läänes elavate eestlaste rahvuslik identiteet ja kultuur 1944 1991 R. Raag Arvamus. T. H. Ilves Arvamus. M.-A. Kelam Arvamus. L. Klaar Arvamus. A. Lepik von Wirén Arvamus. H. Nõu Eesti taasiseseisvumine M. Laar Arvamus. T. Kelam Arvamus. K. Arjakas Multikulturaalse Eesti eeldused R. Raud Mõttevahetus. Pragmaatiline ja rahvuslik lähenemine venekeelse elanikkonna küsimusele Eestis. S. Ivanov, J. Kaplinski, M. Nutt, D. Vseviov, H. Tiido Mõttevahetus. Globaliseerumine, integratsioon Euroopa struktuuridesse ja selle mõju rahvuslikule identiteedile ning kultuurile. A. Bertricau, J. Luik, H. Tiido Autorite tutvustus Kronoloogia

Are Kondi ja Kalev Kuke 9. klassi õpik on uuendatud vastavalt 2010. aastal kinnitatud õppekavale (70 ainetundi). Varasema kahe õpiku asemel on nüüd üks, kus loodusgeograafia osas käsitletakse Eesti ja Euroopa geograafilist asendit, pinnamoodi, geoloogiat, kliimat ja veestikku. Antakse ülevaade nimetatud piirkondade loodus- ja majandusgeograafilisest asendist, pinnamoe ja geoloogia seostest, Eesti maavaradest, kliimat kujundavatest teguritest ja regionaalsetest kliimaerinevustest. Vaatluse alla võetakse Läänemeri ning selle kujunemine, eripärad ja probleemid. Põhjalikult peatutakse ka põhjavee kujunemisel, põhjaveega seotud probleemidel ning Euroopa ja Eesti soodel. Ühiskonnageograafia osas vaadeldakse Eesti ja Euroopa rahvastikku, asustust ja majandustegevust. Rahvastiku osas käsitletakse Eesti ja Euroopa rahvaarvu kujunemist, muutusi, rändeid ja rahvuslikku mitmekesisust. Asustuse peatükid hõlmavad asulatüüpe, rahvastiku paiknemist ning linnastumist ja sellega seonduvaid probleeme. Majanduse osas antakse ülevaade Eesti ja Euroopa majanduse struktuurist, kasutatavatest energiaallikatest, peamistest majanduspiirkondadest, põllumajandus- ja toiduainetööstusest, turismimajandusest ning transpordist.

Kõik algas aasta tagasi mamma radikaalsest saleduskuurist ja otsusest hakata sotsiaaltöötajaks. Sellest ajast saadik on Sackmeierite peres paljugi muutunud. Mamma kolis koos Grete ja Tirtsuga sõbranna poole, papa jäi Hansukesega Sackmeierite korterisse. Grete ei ole enam ammugi trullakas plikatirts, vaid üksainus silmarõõm pealaest jalatallani. Sedasama ei saa väita Hansukese kohta...

Südamlik lugu 18-aastasest saksa tüdrukust, kes on ammu tahtnud pääseda välja oma väikse kodulinna umbsusest. Tal avaneb võimalus sõita aastaks au-pairiks Prantsusmaale. Kahjuks küll mitte igatsetud Pariisi, vaid hoopis maale, ühe väikelinna lähedusse. Vastuvõtt perekonnas tundub talle üsnagi jahedana ja kaksikutest peretütred panevad Lilli kannatuse mitmelgi puhul rängalt proovile. Selgub, et au- pairi elu pole tegelikkuses hoopiski nii lustlik nagu ta oli lootnud. Kõigele lisaks veavad alt ka sõbrad... Susanne Fülscher sündis 1961 Hamburgi lähedal Stelles. Õppis Hamburgi ülikoolis germanistikat, pedagoogikat ja prantsuse keelt ning töötas mõnda aega ajakirjanikuna. Praegu on ta vabakutseline kirjanik ja elab Berliinis. Tema sulest on ilmunud nii noorsoojutte, romaane kui ka filmistsenaariume.

Kolmeteistkümnene Lari on pärast autoõnnetust koomas tilgutite all. Ta ema ja isa saabuvad kiiruga Kanadast tütre haigevoodi juurde. Nad ei mõista, mis on juhtunud. Raviarst räägib šokist ja mingist tundmatust narkootilisest ainest. Vähehaaval teadvusele tulev Lari aga ei taha või ei suuda midagi seletada. Ema laseb tal juhtunu kirja panna. Selgub, et kõik algas siis, kui Lari pidevalt oma ajakirjanikest vanematest lahus olles tutvub endast vanema Chrisiga. Chris kutsub ta hea klaverimängijana kooli rockbändi. Seal aga algab kasina ja koduse Lari jaoks hoopis uus elu...Dirk Walbrecker sündis 1944 Wuppertalis. Pärast germanistika-, psühholoogia-, ja pedagoogikaõpinguid töötas õpetajana. Seejärel oli ametis erinevates tele- ja filmikompaniides kuni 1982.a, mil temast sai vabakutseline kirjanik. Tal on kolm tütart ja ta elab perega Münchenis. Dirk Walbrecker on kirjutanud kuuldemänge, filmistsenaariume, aimeraamatuid ning laste- ja noorsoojutte.

Painajapoe tegelastel jooksevad üle selja külmavärinad, ent üldse mitte jubedusest. Poes möllab kohutav lumetorm! Sarja kolmandas lustakas raamatus püüavad Ninni, Pets ja Härra Iseära poodi päästa uue jääaja küüsist. See oleks lihtsam, kui neile ei jääks kõikjal ette üks pirakas pugelik. Mida ta küll poes teeb? Kuhu viivad lumised jäljed? Mida hakata pihta purikaks külmunud Süldi Seepiaga? See on üks hirmus lumine lugu – loe ja värise! Lastele esimeseks iseseisvaks lugemiseks mõeldud raamat on kaasahaarava sisuga ja kirjutatud lihtsas keeles, teksti toetavad värvikad ja detailsed illustratsioonid. Soomes sündinud raamatusarja on tõlgitud üle maailma 22 keelde.

Painajapoe tegelastel jooksevad üle selja külmavärinad, ent üldse mitte jubedusest. Poes möllab kohutav lumetorm! Sarja kolmandas lustakas raamatus püüavad Ninni, Pets ja Härra Iseära poodi päästa uue jääaja küüsist. See oleks lihtsam, kui neile ei jääks kõikjal ette üks pirakas pugelik. Mida ta küll poes teeb? Kuhu viivad lumised jäljed? Mida hakata pihta purikaks külmunud Süldi Seepiaga? See on üks hirmus lumine lugu – loe ja värise! Lastele esimeseks iseseisvaks lugemiseks mõeldud raamat on kaasahaarava sisuga ja kirjutatud lihtsas keeles, teksti toetavad värvikad ja detailsed illustratsioonid. Soomes sündinud raamatusarja on tõlgitud üle maailma 22 keelde.

Omaette seisev jätk raamatule "Jumala ja minu vahel on kõik läbi". Tänapäevane lugu noorest tüdrukust suhteliselt raskes eas. See on kirjutatud niisama elavalt kui eelminegi, on heas mõttes ajaviitlik, kuigi käsitleb kerges vormis piisavalt tõsiseid küsimusi. Peategelane Linnea on saanud seitseteist. On juba möödunud aasta ta sõbratari Piia enesetapust, mis teda sügavalt vapustas. Tal on nüüd uued tuttavad, kuigi see pole enam see. Ometi kipub elu jälle sõlme minema. Parajasti siis, kui kõik on päästmatult sassis, kingib vanaema talle raha, mida Linneal pole voli vähehaaval argiselt ära kulutada, vaid mis peab kuluma millegi suure ja olulise peale. Linnea otsustab oma probleemide eest välismaale põgeneda, elada ja töötada mõnda aega Londonis. Aga reisibüroos tutvub ta noormehega, kes paistab talle unelmate printsina -- ja korraga leiab Linnea end Londoni asemel Los Angelesest. Kuid siis on raha otsas, äkitselt on ta väljapääsutus olukorras. Tema naiivsus ja usalduslikkus saavad surmahoobi. Kõik kodused pahandused tunduvad tühistena ning ta ihkab kõigest hingest tagasi koju, kuhu on aga kohutavalt raske jõuda.