Tooted

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.

Monograafia annab ülevaate eesti talurahva toidu arenemisest kuni käesoleva sajandi alguseni, tutvustab eesti talurahva vanemat toitu, selle tegemist ja söömist, aga ka tegijate ja sööjate tööd ning vaeva oma igapäevase leiva pärast. Raamat rahvatoidust peab huvi pakkuma nii toidu uurijatele, valmistajatele kui ka tehnoloogidele.

Monograafia annab ülevaate eesti talurahva toidu arenemisest kuni käesoleva sajandi alguseni, tutvustab eesti talurahva vanemat toitu, selle tegemist ja söömist, aga ka tegijate ja sööjate tööd ning vaeva oma igapäevase leiva pärast. Raamat rahvatoidust pakub huvi toidu uurijatele, valmistajatele ning tehnoloogidele.

Raamatus tutvustatakse kõiki põhilisi heegeldusvõtteid, nagu põhi- ja tuletatud silmuste moodustamine, kasvatamine, kahandamine jne. Antakse näpunäiteid mitmesuguste heegelpindade ja erinevates heegeltehnikates esemete valmistamiseks, samuti ääre- ja vahepitside heegeldamiseks. Must-valgetel ja värvifotodel on rohkesti heegelkirju. Raamat on mõeldud nii algajatele kui ka kogemustega käsitöötegijatele. Raamatus on 356 joonist.

Raamat on määratud kõigile, kes tunnevad huvi ühe värvirikkama putukarühma – liblikate vastu, eelkõige aga algajatele loodusehuvilistele – kooliõpilastele, noortele loodusesõpradele ja üliõpilastele. Määramistabelitesse on sisse võetud ka kõik metsa- ja põllumajanduslikult olulised suurliblikaliigid, arvestades määraja kasutajaskonnana nimetatute kõrval ka taimekaitse- ja metsandusala töötajad, agronoome ning aednikke.

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Määrajasse on võetud kõik meie tavalisemad ja suuremad mardikad. Erandjuhtudel ei ole loobutud ka mõningatest väga haruldastest liikidest, kui nende väheseid leide korvab mingi silmatorkav omapära (näiteks suurvõrajooksik, põderpõrnikas). Ligi 3000 Eestis esinevast liigist on käsitlemist leidnud üle 900 liigi.

Raamat annab vastuse küsimusele, mis on arheoloogia, milline on arheoloogia koht ja tähtsus nüüdisaegses inimteadmiste süsteemis. Üksikute silmapaistvamate arheoloogiliste avastuste käsitlemisega nii Euroopas kui ka teistes maailmajagudes antakse ülevaade inimese kujunemisest ning muinaskultuuride arengust kivi-, pronksi- ja rauaajal. Raamat on määratud ajalooalase lisalugemismaterjalina vanemate klasside õpilastele, kuid pakub huvi ka laiemale lugejaskonnale.

Raamat annab algajale õmblejale näpunäiteid pluusi õmblemiseks. Tutvustatakse mõõtude võtmist, lõigete kohandamist eri suurustele, lõigete paigutamist riidele ja juurdelõikamist. Järgnevad üksikasjalikud juhendid krae ja kätiste õmblemiseks ja varrukate otsapanemiseks. Antakse näpunäiteid, kuidas pluusi põhilõikest võib saada kleidi lõike. Tööd hõlbustavad lõikelehed. Käsiraamat kõigile, kes õpivad õmblema iseseisvalt või õmblusringis.

Raamat annab juhtnööre sirglõikelise, volditud ja koonusseeliku õmblemiseks. Raamatu juurde kuulub lõikeleht kõikide suurustega. Vajalik abimaterjal algajatele.

Biokeemia kui teadus, mis aitab mõista eluprotsesside mehhanisme, on tänapäeval tunginud kõigisse bioloogiadistsipliinidesse, ühtlasi muutunud ka fundamentaalsete puhtkeemiliste uuringute areeniks. Võrreldes paljude biokeemiaõpikutega on käesoleva raamatu iseärasuseks autori püüe vaadelda biokeemilisei protsesse ja nende konkreetseid avaldusvorme ühtedes või teistes organismirühmades aine ja energia üldise ringe seisukohalt biosfääris kui tervikus. Autori kavatsuseks on üldistatult ja järjepidevalt jälgida protsessi, mis algab aine ja energia toomisega biosfääri, jätkub keerukate orgaaniliste ühendite seaduspärasuse muundumisega ning jõuab kas tagasi lihtsate lähteühenditeni või konserveerub inertsete massidena.