Tooted

Fanny de Siversi (ladinakeelsest Neo-Vulgatast tõlkija ja kommenteerija) saatesõna raamatule: "Pühakiri on üks neist vahendeist, mida Jumal kasutab kõneluses inimesega. Ammu kuuldud ja kirja pandud lugude all ootab Elav Sõna. See on kättesaadav kõigile. Lugeja, kes otsib Tõde, saab sealt alati vastuse oma küsimustele. Ta võib avastada tarkust, mida juba paljud enne teda on avastanud, kuid mõni kord ka täiesti uut, mida keegi siin maa peal veel ei tea. Nõnda tuleb meeles pidada, et Sõnast kiirgab alati uut valgust ja uusi ideid. Sellepärast ei saa ka ükski eksegees ega kommentaar olla lõplik. Püha Vaim on inspireerinud Piibli tekstide sõnastuse. Püha Vaim aitab ka -- kui Teda appi kutsuda -- loetud kirjakohta lahti mõtestada. Johannese evangeelium jutustab sündmusi minevikust ja näitab meile teed tulevikku, kuni märkame, et mõlemad kohtuvad Igaveses Olevikus."

"Ma lihtsalt elan täiel rinnal ja mõtlen, et iga päeva tuleb võtta nii, nagu see oleks ainus, mis sul on," ütles Astrid Lindgren. "Päev nagu elu" on esimene uus põhjamaine Astrid Lindgreni biograafia pärast 40 aastat. See tungib naerusuise lastekirjaniku fassaadi taha ning kirjeldab kirjaniku mõtteid ja tegevust, võitlusi, triumfe ja lüüasaamisi, unistusi ja masendust. Raamat põhineb suurel hulgal seni avaldamata kirjadel, päevikutel ja fotodel ning pooleteise aasta jooksul peetud vestlustel Astrid Lindgreni tütre Karin Nymaniga, kes jälgis lähedalt oma kuulsa ema karjääri ja vastuolulisi suhteid kuulsuse, rikkuse, üksinduse, võimu ja võimumeestega.

Irma Kalmet oli eestlanna, kes elas Petseris ja pärast II maailmasõda Kanadas. Esiteks on see lugu ühe naise saatusest ja mööda ilma rändamisest pärast viimast suurt sõda, teiseks kirjeldus võitlusest haruldase haigusega -- Irmal diagnoositi sclerosis multiplex. Hiljem sõitis käesoleva raamatu autor Marjorie Devine Eestisse ning avastas oma sõbranna mineviku kohta mitmeid üllatavaid fakte. Paljuski on see raamat kahe naise vahelisest sõprusest.

Juri Lotmani esmalt ülipopulaarses telesaates peetud loengud loengud vene kultuurist ilmusid pisut hiljem ka raamatuna, mille vanameister jõudis teleloengute materjalide põhjal kokku panna. Nüüd on see vene kultuuri süviti mõistmiseks hädavajalik teos kättesaadav ka eesti keeles.

Jüri Kotšinev käsitleb Venemaa ajalugu kuni Oktoobripöördeni. „Kuidas siis võis juhtuda nii, et tollest maailmast juba ammu enne minu sündimist rususidki järele ei jäänud? Kuidas võis juhtuda nii, et inimesed ja väärtused, mida nad endas kandsid ja mida esindasid, sootuks maa pealt kadusid ning tohutu ja võimas impeerium, mis näis vankumatuna, kadus koos oma ajamääramise, inimeste, tõekspidamiste, usu ja veel jumal teab millega ajatusse? Kadus, nagu poleks teda olemaski olnud,” arutleb autor sissejuhatuses. Ja püüab järgnevatel lehekülgedel leida, kus kohas tehti viga või saatuslik vigade kogum, mille tulemusena kadus enne 1917. aastat eksisteerinud Venemaa. Sest millekski muuks kui suureks ja katastroofiliseks veaks Venemaa ja vaata et inimkonnagi ajaloos ei saa tema arust pidada Oktoobripööret. Selle mõnes mõttes väga isikliku raamatu illustratsioonid põhinevad Jüri Kotšinevi loodud miniplastikal. Raamatule on saatesõna kirjutanud ajaloolane David Vseviov.

Tädi Tiia aias elavad koos lillkapsad, redised, herned, porgandid ja paljud teised köögiviljad – kes põllul, kes kasvuhoones, kes kompostihunnikul. Nagu ikka ühes korralikus aias, ei puudu sealt ka kartul, kes oma tarkuse ja tasakaaluka olekuga on justkui loodud valitsema. Köögiviljad erinevad üksteisest nii välimuse kui ka iseloomu poolest, nad tülitsevad ja lepivad, igatsevad ja pettuvad. Jah, elu kartuli kuningriigis pole alati lihtne, aga kõiki neid värvikaid tegelasi ühendab suur unistus saada kord söödud! "Kartuli kuningriik" sisaldab humoorikaid ja fantaasiaküllaseid lugusid aedviljadest ning on tore lugemisvara koolieelikutele ja vanematelegi lastele, lapsevanematest rääkimata. Kõik lood on välja mõeldud ja teksti kirjutamise käigus ei kurvastatud ühtegi köögivilja. Helena Koch (1989) töötab Eesti Lastekirjanduse Keskuses ning on õppinud kirjandusteadust Eestis ja Saksamaal. Varem on ta avaldanud lasteraamatud "Loomaaed lasteaias" (Päike ja Pilv, 2019) ja "Kõhu mäss" (Tammerraamat, 2020) ning jutte ajakirjades Täheke ja Hea Laps.

Hea lapsehoidja on kulda väärt! Seda teab suurem osa tänapäeva lapsevanematest, sest väga tihti tuleb lapse pooleteiseaastaseks saades otsida talle hoidja või sobiv hoiuvorm. Oma kalleimat vara silma alt ära lastes soovime aga olla veendunud, et hoidja on pädev lastega tegelema ning oskab igasugustes olukordades adekvaatselt käituda. Üha enam lapsehoidjaid taotleb ka lapsehoidja kutset, mille saamiseks tuleb läbida koolitus ja sooritada eksam. Populaarse "Lapsehoidja käsiraamatu" teise trüki kaante vahele ongi kogutud olulisem osa sellest, mida üks lapsehoidja või ka lihtsalt lapse hoidja lapsest teadma peab. Kirjeldatakse lapsehoidja tööd, antakse põhjalik ülevaade lapse arengust ning kasvukeskkonna mõjudest, laste tegevustest, nende õigustest ja kaitsest. Samuti on raamatus peatükid majapidamis- ja koristustöödest, lapse toitumisest ning juhised lastehaiguste ja õnnetuste korral toimimiseks. Raamatu autorid on oma valdkonna asjatundjad, kes korraldavad ka lapsehoidja kutseeksamile eelnevaid koolitusi.

Sa aerutad, hambad ristis, aga ma pole paat, vaid puri. Heiska mind masti ja mine! Loe üle kõik pilved.

Esimene universaalne poliitikaleksikon eesti keeles, kus 4000 märksõna

See on lugu iiri naispiraadist Grace (iiripäraselt Granuaile) O'Malleyst, kes 16. sajandil tõepoolest elas ja tegutses Lääne-Iirimaal

Sisukord: Alfred Bernhard Nobel, Füüsika, Keemia, Füsioloogia ja meditsiin, Kirjandus, Rahu, Majandus, 2004. aasta laureaadid.

Jessica Bruderi raamat pole romaan autori fantaasias sündinud tegelastega. See on ajakirjanduslik uurimus olukorrast Ameerika Ühendriikides pärast 2008. aasta üleilmset majanduskriisi. Paljud inimesed jäid tööta, aga paljud ei suutnud majanduslikult hakkama saada keeruliste elumuutustega nagu haigus, lahutus, elukaaslase kaotus, säästudest ilmajäämine börsil, kogunenud väikelaenud, kinnisvarahindade langus ja üürihindade tõus, kindlustusfirma pankrot. Nomaadid ei ole kodutud asotsiaalid ega boheemlaslikud hipid, vaid uus uhke rändhõim, kes elumuutustele kõige äärmuslikumalt reageeris. Läbi majandusliku šoki ja kogu senise elu kokkuvarisemise on nad taas jalgele tõusnud ja oma elu uuesti rööpasse saanud. Nad tunnevad ennast vabana, sõites sinna, kus on soodsamad olud ja paremad töökohad. Nad toetavad üksteist, luues sel moel ustava kogukonna. Kas see on maailma tulevik, üksikute julgete valik või tupiktee, seda näitab aeg. Jessica Bruderi 2017. aastal ilmunud raamatust sai kohemaid bestseller. Nende inimeste lood liigutasid režissöör Chloé Zhaod sedavõrd, et ta väntas raamatu põhjal filmi. 2021. aastal sai "Nomadland" kokku kolm Oscarit: parima filmi, parima režissööri ja parima naispeaosalise tiitli. Filmis mängivad ka raamatu tõelised tegelased Linda May, Bob Wells, Swankie jt.

Põlises tammikus uneles vana mahajäetud talu. Üks linnapere, kus kasvamas neli last, ostis selle endale suvekoduks. Ent uuele elule ei ärganud mitte ainult talu hooned ja umbekasvanud aed. Maaelu pakkus elevust, uudset tegevust ja põnevust tervele perele. Peagi märkasid lapsed, et nende suvekodu asub mitte päris tavalises kohas. Iidsete tammede läheduses juhtusid aeg-ajalt kummalised lood. Selgus, et tegemist on vana aja püha paiga – hiiega. See teadmine muutis kõik toimuva veelgi huvitavamaks. Ning kui siis ühel päeval metsas kohtas peretütar Marit omapäraselt riietatud poissi Reiot, kelle silmad pildusid sädemeid kui kalliskivid, läks tee tõelistele seiklustele valla...