Tooted

Müstilne, õudusjutu sugemetega lugu kunstlikult sigitatud tüdrukust, kelle geenides peitus ohtlikke kalduvusi. Kui Alraune neiuks sirguks, puhkes tema romantilises hinges äge võitlus hea ja kurja, taevaliku armastuse ja saatanliku õeluse vahel, mis sundis teda käituma kord ahvatleva näkineitsina, kord julma vampiirina. Alraune avastas endas hämmastavaid, üleinimlikke võimeid ja tavatuid kirgi.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

See on armastusromaan, milles põimuvad kirjaniku fantaasia ja ajalooline tõde...Desiree on Marseille´siidikaupmehe tütar, kellest saab marssal J.-B. Bernadotte´i abikaasa ja hiljem Rootsi kuninganna. Tema elukäigu kaudu luuakse erakordselt haarav pilt Napoleoni ajajärgust, tolleaegsetest ajaloolistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest.

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Romaan kuriteost ja inimeste maailmast.

Raamatus lahendab kuritegusid Helsingi kriminaalpolitsei mõrvarühma vanemuurija Timo Harjunpää. Harjunpää on meeldiv ja usaldusväärne mees, kes kohtleb kurjategijaid sama inimlikult kui oma peret, mis koosneb temast enesest, tema naisest Elisast ning kolmest tütrest: Valpuri, Pipsa ja Pauliina.

Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, Üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kuid lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.

Dr. Alfred Adleri poolt põhjendatud individuaalpsühholoogia, see S. Freudi alustatud psühhoanalüüsi elulähedasem edasiarendus, on kujunenud üheks nüüdisaja maailma kõige kuulsamaks, kõige populaarsemaks ja tähendusrikkamaks teaduslikuks teooriaks. Enesemaksmapanekutung hingelise põhitegurina, alaväärsustunne ja selle ületamine kui iga isiku arengu peaprobleem ja närvihaiguste tekitaja, sotsiaaltunne kui isiku kõlbluse peamine mõõdupuu – need jt. on mõisted ja seisukohad, millest kõneldakse ja mida tarvitatakse praegu juba kõikjal. Otse juhtiv koht on neil nt. väikelaste koduses kasvatuses, noorsoo ja täiskasvanutegi närvihäirete ravi puhul jne. Samuti pakub see ainulaadseid juhiseid enda ja oma kaasinimeste hingeelu ja iseloomu paremaks tundmiseks, mõistmiseks ja siis ka selle vigade parandamiseks.

Väljapaistva inglise kirjaniku Gilbert Keith Chestertoni (1874-1936) loomingus on ülemaailmse tunnustuse võitnud detektiivnovellide sari, mille peategelaseks on asjaarmastaja detektiiv preester Brown. Käesolevasse raamatusse koondatud põnevad kriminaallood varjavad pealispinnalise, kuid teravmeelse paradokslemise taga tõsist kaasatundmist ja kaasamõtlemist inimelu põhiküsimuste üle.

“Kiri kuningale” on noortele mõeldud seiklusromaan. Loo peategelaseks on rüütlikslöömist ootav 16- aastane Tiuri. Tiuri elab kuningas Dagonaudi riigis, kus iga nelja aasta järel väärilised noormehed rüütliks löödakse. Enne tseremooniat peavad noormehed 24 tundi paastuma ja väikeses kabelis terve öö plavetama ning ees ootavatele suurtele tegudele ja kohustustele mõtlema. Nad ei tohi rääkida ega väljas toimuvale mingit tähelepanu pöörata. Lugu saabki alguse kabelis, kus Tiuri koos kaaslastega palvetab. Noormees kuuleb väljast meeleheitlikku abipalvet ning avab ukse. Nii algab Tiuri seiklus. Ta saab haavatud rüütlilt salajase kirja ning lubab selle naaberriiki toimetada. Varsti selgub, et ettevõtmine on äärmiselt ohtlik kuna Tiuri hakkavad jälitama punased rüütlid, kes on valmis poisi kas või tapma, et kirja endale saada.

"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. a. ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.

Richard D. Blackmore'i (1825-1900) kolmas romaan Lorna Doone (1869) on omaaegne bestseller. Mitme sugupõlve jooksul on paljudele tüdruklastele nimeks pandud Lorna – arvatakse, et kirjanik on ise selle nime välja mõelnud. Romaani menukus on seletatav intrigeeriva süžeega, milles segunevad armastus ja ausus, vaprus ja reetlikkus. Tegevus toimub Exmoori ilusate orgude keskel, mida kirjanik mäletab oma koolipäevilt ning mis paljus tuletavad meelde ka maastikupilte Walter Scotti teostest. Nagu Walter Scott kasutas teatud ajaloolisi sündmusi oma teoste taustaks, nii talitab ka Richard D. Blackmore, paigutades John Riddi ja Lorna Doone'i loo Monmouthi mässu aega 1685. aastal.

Romantiline armastuslugu Louis XIV kiindumusest õuedaam Louise de La Vallière'i vastu, kes metressina kinkis Päikesekuningale neli last. Dumas-vanema musketärilugude austajad leiavad sellest raamatust hulgaliselt triloogiast "Kümme aastat hiljem" meelde jäänud ajaloolisi tegelasi.

Austraalia kirjaniku teoses jutustab autor oma lapsepõlvest. Ta pärineb kehvast, ent rõõmsast ja üksmeelsest kodust. See kodu asub maal, ja ümbritsevat loodust kirjeldades tutvustab autor lugejat tolle kauge mandri omapäraga. Väikest alanit tabas lastehalvatus, mille tagajärjel ta jalad kaotasid liikumisvõime. Pärast kauaaegset haiglas viibimist õppis ta käima karkudega. Tugeva tahte ja visa harjutamisega suutis ta ka ujuma õppida ja hiljem koguni ratsutama. Seejuures tuli tal võidelda paljude raskustega, ent need teda ei heidutanud ja ta võitis need mehiselt. Suure soojusega räägib kirjanik oma vanematest, toredatest sõpradest ja headest tuttavatest. Eriti helge mälestus on tal jäänud isast, kes talle alati julgust ja elurõõmu sisendas. Kogu raamatule annab rõõmsa ning päikesepaistelise meeleolu kirjaniku terve, teotahteline ja aktiivne ellusuhtumine.

Tänapäeval Lääne-Euroopas ja Ameerikas suure populaarsuse võitnud, praegu Pariisis elav tšehhi kirjanik Milan Kundera (s 1929) etendas tähtsat osa Tšehhoslovakkia 1968. a. sündmustes. Sattunud oma kodumaal põlu alla, oli ta sunnitud sealt lahkuma, tema 1965. a. kirjutatud romaan "Nali" aga kanti seal keelatud kirjanduse nimistusse. "Nali" on mitmekihiline, probleemiderohke teos. Selles kujutatakse elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Ka peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhetele õrnema sooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha.

Kuulsa ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe (1809-1849) fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.

Sisukord:

Berenike

Ligeia

Usheri maja hukk

William Wilson

Langemine Maelströmi

Ovaalne portree

Kaev ja pendel

Reetlik süda

Must kass

Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem

Mis juhtus monsieur Valdemariga

Vaat amontilladot

Hüpikkonn

Mõrv Rue Morgue'il

Marie Roget' mõistatus

Näpatud kiri

Kuldmardikas

Ärimees

Hing väljas

Mõni sõna muumiaga

Kommentaare

Edgar Allan Poe orbiidita planeet 

Tuntud rootsi kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi (1951) Pär Lagerkvisti (1891-1974) religioonikriitiliste teoste valimik, mis sisaldab jutustused Barabbas Ahasveeruse surm Palverändur merel Püha Maa

Käesolevas raamatus kohtub eesti lugeja uuesti austraalia kaasaegse kirjaniku Alan Marshalliga, kelle esimene autobiograafiline teos - "Ma suudan hüpata üle lompide" - ilmus eesti keelde tõlgituna 1968. aastal ja võitis endale eriti noorte lugejate hulgas palju sõpru. "See on rohi..." jätkab kirjaniku jutustust tema enese elust, sedapuhku juba enam täiskasvanud lugejate poole pöördudes.

«Buddenbrookide» epopöa ja filosoofilise «Võlumäe» autori talent särab niisama eredalt ka seiklusromaani žanris. Felix Krull on XX sajandi Casanova – uljas õnnekütt, kes tänu heale inimesetundmisele ja hurmamisoskusele teeb hiilgava karjääri, jõuab liftipoisi kohalt kuningakotta. Oma käänulisel eluteel ei jäta erotomaanist suurseikleja vallutamata ühtki naisesüdant. Loomulikult satub ta sealjuures kord ohtlikesse, kord koomilistesse situatsioonidesse.

Selles ehtprantslaslikult vaimukas romaanis, mille süvakihtidest ometi salapärast hellust aimub, kujutab Romain Gary (1914-1980) kohkumatu sulega üht Kesk-Ameerika indiaanlasest diktaatorit, kelle lootus saatana maapealset kehastust leida ja oma hinge müüa toob tegevusse kireva seltskonna mustkunstnikke ja nende hulgas ka kuulsa telejutlustaja. Ent piduliku vastuvõtu asemel ootavad diktaatori külalisi hoopis rabavamad sündmused.

Käesolev romaan on autori noorpõlves kirjutatud, arvult tema viies teos, mis ilmus 1867. aastal. Õieti on see tema esimene tõsisemat tähelepanu vääriv romaan, milles juba selgesti väljendub areneva meistri oskus ning püüe inimloomuse tumedaid ja süngeid külgu julmuseni ulatuva tõetruudusega kirjeldada. Kompositsiooniliselt on romaan viimaste üksikasjadeni läbi mõeldud; see ei sisalda ühtki juhuslikku detaili, igal näiliselt tühisemalgi pisiasjal on oma otstarve. Teose stiil on lühilauseline, puhtasjalik, igasutuste ilustusteta. Tõlkes on püütud seda asjalikkust säilitada. Iga lausega tahetakse edasi anda just seda, mida kirjanik on öelda tahtnud. Naturalismi klassiku teos, mille esmatõlge eesti keelde kandis pealkirja "Sina ei pea mitte abielu rikkuma"

Vaimukas ja seiklusterohke mälestusteraamat. Hans Fallada on saksa kirjanik, kelle romaanid said populaarseks juba ilmumise ajal. Tema "Kleiner Mann - was nun?" (Väike mees, mis nüüd?, 1932) kuulutati USA-s Book-of-the-Month Club'i poolt "kuu raamatuks", mille edu oli võrreldav tipp-bestsellerite omaga.

XX sajandi ühe populaarsema inglise romaanikirjaniku tähtteos, mille tegevus toimub 20-ndate aastate Inglismaal. Peategelane on noor arst Andrew Manson, kelle tõusu, langust ja armastuslugu kujutatakse autorile omases paeluvas stiilis. Autorile Ameerika raamatukaupmeeste auhinna toonud romaani järgi on tehtud film ja TV-seriaal.

Valgemäel valmistatakse pulmade vastu. Kõige noorem Valgemäe tütar, kuldjuukseline, pikkade patsidega Anna viiakse Võrumaale mehele. Uus maja on üleni valgustatud. Aknad ja uksed pärani lahti. Tüdrukud ja talitajad jooksevad edasi-tagasi lauanõude ja pesuvirnadega. Vana maja suurest vanast köögist ja peretoast kostab tume kõnemürin läbi pimeda sügisöö välja vaiksele murule.

Hella Wuolijoe mälestuste teine köide “Ülikooliaastad Helsingis 1904-1908” algab tema Soome jõudmisega 1904. a. septembris. Helsingi ülikooli rahvaluulet õppima asunud hakkaja tütarlaps kohaneb kiiresti, keeletunde andes teenib ta endale ülalpidamist. Oskar Kallas ja Jaan Tõnisson aitavad teda kokku viia soome teaduse ja kultuuri nimekate esindajatega, nagu Aino Kallase vend prof. Kaarle Krohn, ülikooli lektor Antti Almberg-Jalava, teatritegelane Kaarlo Bergbom jt. Ta kirjutas rahvaluule-uurimuse “Vaenelaps ema haual”, omandades magistrikraadi; osales ka Soome poliitilises elus, tutvus oma tulevase mehega ja abiellus.

"... otsides võimalusi, kuidas anda rahuldavamat lõppu oma lugejaile, koitis mulle mu enese suureks üllatuseks, et olin kirjutanud ei midagi vähem ega enam kui ühe eduraamatu. Sest kõik inimesed, kellega nendel lehekülgedel tegelesin, said, mida soovisid..." Nii lõpeb see lugu. Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus tegelased läbi eluvintsutuste niisuguse kirgastumuseni jõuaksid nagu selles Maughami meistriteoses.

Isabel Allende (s 1942) on maailmas üks enamtõlgitavaid kirjanikke. Emigratsioonis elav Tšiilist pärit menukirjanik annab käesolevas romaanis põnevalt romantilise, samas aga dramaatilise pildi Ladina-Ameerika kirgedest, kujutades üht suguvõsa dünastiat XX sajandi ajaloopööristes.

Romaani peategelane töötab New Yorgis ühe keskpärase ajalehe toimetuses. Tema noorpõlve unistuseks oli saada kuulsaks luuletajaks. Paraku pole tal õnnestunud kuulsust saavutada ning ta peab leppima keskpärase tööga, et tasuda kõikvõimalikke arveid. Lisaks valmistab talle muret emalt tulnud kiri, kus ta palub oma elatisraha suurendamist.

See lugu Napoleonist St. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul.

«Viimne peatükk» on üks Hamsuni meisterlikumaid teoseid, olgugi, et see eesti lugejaile käesoleva tõlke kaudu kättesaadavaks pääseb peaaegu viimsena. Loodusearmastus ja maaharija töö austus on määranud mitme ta teose põhitooni. Idealistlik noot, mis «Maa õnnistuses» vahest juba elementaarselt mõjus, asendub siin tõhusa, piprase, kosutava sapiga, mida tihti leevendab ainult inimlik kaastunne. Torahusi sanatooriumis, sipelgapesas, millesse koguneb linnade parem seltskond, leiame nii palju virilat, võltsiga harjunut, veidrat ja kentsakat, nagu oleks tegemist elu igasuguste väärkujunduste kvintessentsiga, Patsientide iga samm, soov ja sõna paljastab liialdamiseta aina egoistlikke harjumusi, väiklasi tagamõtteid, väikest nügimist umbses, silmaringita isiklikus elupiiris. Need inimesed on ühtlasi traagilised oma väikluses. Lüüriline element, mis Hamsuni varasemais töis looduspiltides ja uus-romantilisis tundlemisis mõjule pääses, ei tungi käesolevas enam esile. Kuid ta on siiski olemas. Ta on ainult enam looritud ja avaldub harva nukrais lühikesis ühelauselisis mõttemärkustes, kõige sagedamini aga tegelaste eneste suu läbi nende raskemail tundidel.