Tooted

Mitte keegi ei tea, mis nad on või kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele jäi, on muutumas jääkamakaks. Lumme mattunud varemete vahel püüavad vabatahtlike salgad mõista, kes või mis on nende vaenlane – kuid viimane muutub iga kontaktiga. Neid kutsutakse Luikedeks. Kristjan Sanderi esikromaani peateemaks on ulmekirjanduse igikestev leitmotiiv – kohtumine tundmatuga. Osaliselt üheksakümnendate alguse Eestis toimuvas tegevuses paisatakse tegelased etturitena aegruumi piire ning inimlikke ajendeid ületavasse mängu. On raske öelda, mis on selles trumpideks – kuid nad vähemalt loodavad, et sõprus ja kohusetunne... Tegu on 2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teosega.

Endine katoliku nunn ja nüüdne viljakas usundiloolane Karen Armstrong vaatleb oma 1993. aastal ilmunud raamatus monoteistliku Jumala-käsituse ajalugu kolmes suures religioonis: judaismis, kristluses ja islamis, heites lisaks pilku teistele usulistele traditsioonidele alates vanast Mesopotaamiast.Ta näitab, et kolme usundi esindajad on Jumala saladuse käsitlemisel tihti jõudnud üllatavalt sarnastele lahendustele, eriti müstilistes traditsioonides. Inimene on olnud religioosne olend aegade algusest peale, tänapäeval aga on teaduse ja usu kokkupõrge läänemaailmas toonud kaasa "Jumala surma". "Kas Jumalal on tulevikku meie ühiskonnas?" küsib suure rahvusvahelise menu pälvinud teose autor, "või jääb peale ajaloolises plaanis enneolematu ja Läänes suhteliselt lühikest aega valitsenud ateism?"

20. sajandi ajaloole on jätnud pitseri kaks totalitaarset režiimi: natsism ja kommunism. Kui esimene on pälvinud juba aastakümneid ajaloolaste suurt tähelepanu, siis kommunismi kuritegusid on hakatud intensiivsemalt uurima alles viimastel aastatel. Prantsuse ajaloolaste (kõik endised kommunistid) kirjutatud "Kommunismi must raamat" on esimene panoraamne ülevaade kommunistlike režiimide ajaloost kogu maailmas ning nende arvukatest ohvritest. Lõviosa raamatust võtavad enda alla detailsed ülevaated kommunismi kuritegudest NSV Liidus ja Hiinas, neile lisanduvad peatükid kommunistlikest režiimidest teistes Aasia maades, Kolmandas maailma riikides, Ladina-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas jm. "Kommunismi musta raamatu" eestikeelne väljaanne sisaldab ühtlasi lisapeatükki kommunismi kuritegudest Saksa DV-s, mille autoriteks on kaks mainekat saksa ajaloolast ning Mart Laari kirjutatud ülevaadet kommunismi kuritegudest Eestis. 1997. aastal ilmunud "Kommunismi must raamat" ("Le livre noir du communisme") teadvustas esimest korda Euroopa laiale avalikkusele kommunistlike režiimide kuritegelikku olemust ning esitas esialgse kokkuvõtte kommunismi ohvrite ligikaudsest arvust -- üle 100 miljoni hukkunu. Neist ligemale 65 miljonit jättis oma elu Mao-aegses Hiinas ning ligemale 20 miljonit leninlikus ja stalinlikus NSV Liidus. Suhtelisuse skaalal osutub aga kõige julmemaks Pol Pothi-aegne Kampuchea, kus kolme ja poole aastaga hukati pea neljandik riigi elanikest (2 miljonit inimest). "Kommunismi must raamat" põhjustas ilmudes suure üle-euroopaliku vaidluse ning elavdas oluliselt kommunismi kuritegude uurimist kogu maailmas. Tänaseks on "Kommunismi must raamat" tõlgitud või tõlkimisel paljudesse maailma keeltesse ning pälvinud laialdast tunnustust asendamatu kommunismi ajaloo käsiraamatuna. Raamatus on palju unikaalseid fotosid arhiividest, kaarte ja skeeme, nimede register ja Mart Laari ülevaade kommunismi kuritegudest Eestis

Käesolev on üldse esimene teos Eesti kõigi aegade kuulsaimast sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast Kristjan Palusalust. Teos sisaldab Palusalu enda tagasivaadet oma sportlase- ja eluteele. Edasi saavad sõna ta vennad-õed, abikaasa, poeg ja tütar, lähedased tuttavad, omaaegsed võistluskaaslased, töölaagri- ja vanglakaaslased, temaga kokku puutunud võhivõõrad. Samuti esitatakse väljavõtteid nii ennesõjaaegsest kui hilisema aja perioodikast ning olümpiavõitja ülekuulamisprotokollidest.

Autor ütleb teose kohta nii: ""Lapsepõlvest Malleta" on hilispubeka karm ja halastuseta enesevaatlus. Romaani tegevus toimub 1970-ndate aastate lõpus Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva sillaehitajate rühmas, nõnda on teos esimene nn malevaromaan eesti kirjanduses. Ehitatakse muuseas Pärnu Papiniidu silda. EKP Keskkomitee sekretär Rein Ristlaan nimetas tööd ühel ideoloogianõupidamisel meie suurepärase komsomoliürituse – ehitusmaleva – pahatahtlikuks laimamiseks, küsis, milleks kirjastus avaldab seesugust Nõukogude-vastast prahti. Teost piitsutasid hoolikalt komsomoli- ja malevaringkonnad, ent toonaste juhtkriitikutelt Vaino Vahingult ja Linnar Priimäelt pälvis romaan üksnes kiidusõnu, kusjuures viimane pidas seda kaua autori paremaks teoseks üldse!"

Limonov ei ole väljamõeldud tegelane. Ta on olemas. Ma tunnen teda. Ta on olnud ukraina pätt, Brežnevi-aegse nõukogude underground-kultuuri iidol, New Yorgi paadialune ja Manhattani miljardäri teener. Menukirjanik Pariisis. Ta osales Balkani sõdades ja lõpuks sai temast kommunismijärgse Venemaa tohutu segaduse keskel noorte desperaadode partei vana karismaatiline juht. Ta ise näeb endas kangelast, kuid sama hästi võib teda pidada lurjuseks. Mina talle hinnangut ei anna. Emmanuel Carrère Emmanuel Carrère (snd 1957) on üks praeguse aja mõjukamaid prantsuse kirjanikke. Puhtast ilukirjandusest alustanud ja juba sellega tuntuks saanud autor on paari viimase aastakümne jooksul liikunud dokumentaalromaani radadel. Just selles žanris on ta välja kujundanud selgesti äratuntava omailma. Carrère'i uus lähenemine sai alguse võikal tõsielulool põhinevast raamatust "Vaenlane" (e.k 2002). Carrère'i dokumentaalromaane iseloomustab autori jõuline kohalolek, kuid samas loobumine hinnangu andmisest. Carrère ei mõista kohut, vaid püüab mõista. Temaga on huvitav kaasas käia.

Raamatus kirjeldatakse Londoni ajalugu roomlaste ajastust tänapäevani. Et tegu on aga ikkagi romaaniga, siis ilmneb see ajalugu inimsaatuste kaudu. Lugeja ees avanevad nii erinevate inimeste elud nagu rooma-aja pisivõltsija Julius, dame Barnikel, kelle kõrtsis pidutseb Chaucer koos oma kaasaegsetega, Edmund Meredith ja Shakespeare'i Globe'i teatri näitlejad ning paljud teised.

Peategelane Ram Mohammad Thomas võidab telemängus miljard ruupiat. Kohe pärast seda lasevad mängu korraldajad ta vahistada, sest nad ei usu, et lihtne kelner võib ausal teel sellise mängu võita. Rami päästab politseist noor advokaat, kes laseb noormehel seletada, kuidas too kõiki vastuseid teadis.

Luureässa Sidney Reilly tabamisest Lenini enamlaste poolt 1925. aastal kuni punapäise voodiluuraja Anna Chapmani väljasaatmiseni USAst 2010. aastal on Kremli ja lääne luurejuhid aina omavahel mõõku ristanud. "Pettuses" paljastab Edward Lucas Chapmani ning tema Suurbritannias ja Ameerikas elanud uinuvatest agentidest kaaslaste tõelise loo, selgitades nende salaülesannet ja kirjeldades spioonijahti, millega nad lõpuks tabati. Raamatus tuuakse avalikkuse ette lääne luure vähetuntud triumfid ja läbikukkumised külma sõja ajal, mis kujutavad endast tausta nüüdsele tööstus- ja poliitilisele luurele. Nõukogudejärgsete spioonisõdade ilmestamiseks võib Lucas toetuda eksklusiivintervjuudele Venemaa tähtsaima agendiga NATOs, Herman Simmiga. Samuti paljastab ta Moskva juristi Sergei Magnitski kohutava kohtlemise, kes julges astuda vastu Venemaal valitsevale kriminaalsele sündikaadile. Kunagi hirmutas Moskva maailma rahvusvahelise kommunismiga, nüüd on sealseks ohuks niinimetatud jõumehed, Venemaa jõustruktuuride halastamatud esindajad. "Pettust" peaksid lugema kõik, kes tahavad mõista, millist ohtu nad kujutavad maailmale – ja ka omaenda rahvale. Edward Lucas on Economisti vanemtoimetaja. Ta on kajastanud Ida-Euroopa sündmusi alates 1986. aastast, töötades Berliinis, Moskvas, Prahas, Viinis ja Balti riikides. Tema sulest on ilmunud raamat "Uus külm sõda", mis on tõlgitud enam kui viieteistkümnesse keelde. Ta on abielus kolumnist Cristina Odone'iga ja elab Londonis.

David Satter püüab kirjeldada, kuidas tekkis ja kujunes Venemaa kriminaalne ärieliit ja kuidas see haaras oma kätte Vene riigimasina, mis tõi kaasa rahvastiku suure enamuse vaesumise ja demoraliseerumise. Raamat koosneb arengu- ja isikulugudest. Arengulood näitavad, kuidas kuritegelikud oligarhiajõud saavutasid Venemaal oma praeguse ülevõimu, lood tavalistest vene inimestest aga moodustavad selle "eliidi" tegevuse sotsiaalse konteksti. Omajagu tähtis on ka see, et tavaliste vene inimeste lugude jutustamine pakub võimaluse neid aidata. Nagu ütles taani romaanikirjanik Isak Dinesen: "Kõiki hingevalusid on võimalik taluda, kui panna nad jutustusse või rääkida neist lugu."

Raamat vaatleb Eesti okupeerimist Balti laevastiku vaatenurgast, sest neile oli toonastes sündmustes pandud oluline roll. Antakse ülevaade merevägede seisust enne sõda, poliitilise olukorra arenemisest, tutvustatakse salajasi sõjaplaane, mis oleksid rakendunud Eesti keeldumise korral baaside lepingust. Noorema põlvkonna vene ajaloolane Pavel Petrov on Peterburis asuva arhiivi juhataja, mis on võimaldanud tal kasutada meie lugejale seni tundmatud materjale, dokumente, kaarte ja fotosid.

Jõulupühad 1930date aastate keskpaigas. Lummetuisanud maamajja Dartmoori nõmme serval on kogunenud külalised. Pööningul lebab aga majja kontvõõraks tulnud kõmuajakirjaniku ja väljapressija Raymond Gentry laip, kuul südames. Pööningutoa uks on seestpoolt lukus, akna ees on jämedad trellid ning mõrvarelvast pole jälgegi. Õnneks aga viibib külaliste seas tuntud kriminaalromaanide autor Evadne Mount. Muidugi asub just tema mõistatust lahendama, nagu ikka klassikalistes Briti mõrvalugudes juhtub.

Tüürimehe ja kaptenina töötanud Lembit Uustulndi teine romaan, mis märgiti ära 2001.aasta romaanivõistlusel. Nagu autor ise on öelnud, on see raamat eelkõige merest või täpsemini inimestest ja merest. Merel ilmnevad tihtipeale inimeste iseloomu kõige äärmuslikumad küljed ning leidub ka selles raamatus põnevaid olukordi , konflikte, armastust ja inimeste võitlust iseendaga, mis võib mõnikord olla raskemgi kui võitlus stiihiaga.

Mõnikümmend aastat tagasi lõppesid metsad, järved ja jõed Soome kaardil sageli paksu punase joonega, millest ida pool polnud muud kui valge – seal algas suur tundmatu. Teadatahtmine äratab uudishimu ja nii püüdis raamatu autor juba koolipoisina piiluda idapiiri taha, et näha, mis seal tegelikult toimub. Tartu ülikoolis õppides võttis ta ette arvukalt reise kõigepealt paljudesse Ida-Euroopa riikidesse ja lõpuks ka Nõukogude Liitu ning oli seal mitmete murranguliste sündmuste pealtnägija ja osaline. Oma rännakutel läbi laguneva sotsialismileeri nägi ta mõndagi mõistetamatut ja imestamisväärset, kohtus paljude inimestega, kelle kaudu talle avanes nende maade argipäev. Timo Laine on vaatleja ja mõtiskleja, kes otsib vastust küsimusele, miks täiuslikuna näiv ideoloogia on sünnitanud nii ebatäiusliku praktika. Autori erilise huvi ja armastuse objektiks on väike naabermaa Eesti, kus ta elab koos eestlastega läbi kogu maa vabanemisprotsessi ja leiab 2006. aastal üllatusega, et ka talle on Eestis püstitatud mälestusmärk. Timo Laine (snd 1968) on Ida-Euroopa ja Nõukogude Liidu poliitikaajaloo ekspert ning Praha Karli ülikooli soome keele ja kultuuri lektor.

Mika Waltari laiahaardeline ajalooline romaan „Turms, surematu” käsitleb ühe ajaloo saladuslikuma rahva – etruskide – allakäiku teiste Vahemere-äärsete rahvaste ajaloo taustal. Romaanis põimuvad tõde ja väljamõeldis, müstika ja reaalsus. Ometi tõdeb lugeja, et inimene on viimase kahe ja poole tuhande aasta jooksul jäänud samasuguseks inimeseks nagu ikka kõigi oma kirgede ja nõrkustega. Selles romaanis on esikohal inimesed ajaloo taustal, ajalugu omakorda kujuneb aga inimeste tegude varal. Nii nagu see on olnud ja jääb. Waltari on väga hea ajaloo tundja ja suur kirjanik. See kombinatsioon annab romaanile harukordse tõetruuduse ja vaba mõttelennu ühenduse, millest sünnib erakordne lugemiselamus.

Raamat on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsüklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor kõigi 1917. aastast ametis olnud välisministrite ilmekad portreed, valgustab riigi poliitika paljusid seni maha vaikitud tahkusid. Kõigi nende meeste elus on loendamatuid mõistatusi. Miks Andrei Gromõko suutis olla minister tervelt kakskümmend kaheksa aastat, Boriss Pankin aga vaid alla kolme kuu? Mis haigus murdis Lev Trotski maha just poliitilise võimuvõitluse kõige otsustavamatel hetkedel? Kas väited Georgi Tšitšerini ebatraditsioonilisest seksuaalsest suundumusest olid vaid kuulujutt? Jevgeni Primakovi saatus kujunes juba praeguse põlvkonna silme all. Kuid miks ta ei saanud Venemaa presidendiks? Kõik need mehed avaldasid märgatavat mõju nii Venemaa välispoliitikale kui ka sisepoliitikale. Mletšini raamat pole mitte ainult huvitav ülevaade kõrgemate poliitikategelaste tegemistest, millest enamik lugejaid teab üsna vähe. See on omamoodi põnev Venemaa ajaloo ülevaade 1917. aastast kuni 21. sajandi alguseni, mis näitab, et riigi poliitikat pole mitte alati määranud vaid riigijuht üksinda. Leonid Mletšin on tänapäeva üks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest pärineb mitmeid menukaid uurimusi Venemaa lähiajaloost.

1998. aasta romaanivõistlusel neljandale kohale jäänud romaani tegevus saab alguse Teise maailmasõja eel Eestis. Ladus ja põnev jutustus viib raamatu peategelase Mati Eestist Siberisse, ta jõuab olla Nõukogude ja Saksa sõjaväes, saada uuesti kokku oma Eestisse jäänud pruudiga ning minna tagasi Venemaale. Tegemist on tõelise romaaniga, kus on keerulisi inimsuhteid, armastust ning ajaloolist tagapõhja.

Wehrmacht, kus teenis ühtekokku ligi 18 miljonit meest, pidas üle viie aasta maailma ajaloo veriseimat sõda, okupeeris vahepeal poolt Euroopat ja sai lõpuks hävitavalt lüüa. Hitleri Wehrmacht polnud mitte ainult Saksa ajaloo suurim sõjavägi, ka tema võim oli suurem kui ühelgi Saksa armeel enne teda. Türannile isiklikult truudust vandunud relvajõududest tegi Hitler oma tööriista, mis kuuletus talle viimseni. Sõjas või sõjavangistuses hukkus üle viie miljoni Wehrmachti sõduri. Rohkem kui 60 aastat pärast sõda on aeg teha kokkuvõte. Uusimate ajaloouurimuste, veel elus olevate kaasaegsete küsitlemise, rohkete arhiividokumentide ning erakirjade ja -päevikute põhjal annab Guido Knopp ülevaate Hitleri järel tõrkumata hukatusse läinud armeest.