Tooted

Raamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Lisatud on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib kompaktse õpikuna

Kahesuunaline sõnaraamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Eestlasest kasutaja jaoks on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib ülevaatliku ja kompaktse õpikuna.

Aastail 1923–1928 toimus vene maalikunstniku Nikolai Roerichi (1874–1947) ekspeditsioon läbi Kesk-Aasia riikide. Ekspeditsioon läbis üle 25 000 kilomeetri. Lisaks maalimisele uuris kunstnik teel muistseid kultuurimälestisi. Käesolev raamat kujutab endast Roerichi reisipäevikut ja sellesse on paigutatud veel teinegi töö sama retke kohta – "Aasia süda".

Te võite austria-ungari kirjaniku Franz Kafka (1883-1924) kolme romaani lugeda kristallselges keeles kirjutatud lugudena Karl Rossmanni juhtumustest Ameerikas, Josef K. veidrast kohtuprotsessist ja maamõõtja K. kurnavast võitlusest lossi pääsemiseks. Aga te võite neid võtta ka inimeksistentsi totaalsuse sümbolitena, katsena hõlmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema mõtte ja mõttetuse paradoksi.

Autoreid on kaksteist. Maailma avasilmi vaatamisele tuleb ikka juurde üks omapoolne täiendus: inimese oma tegevus- ja ametiala vaatenurgast nägemine. Siinkohal olgu märgitud, et kolm autoreist on teadurid: Raimund Ubar - arvutusmasinate spetsialist, Kalju Laas - rahvastikugeograaf ja Enn Kreem - astrofüüsik; Luule Sirp ja Johannes Undusk esindavad Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut; Bruno Pao on varustaja, Rein Kallas "Saare Kaluri" tootmisjuht, Leonid Parašin töötab kirjastuskomitees; Harri Vilpart laulab meeskooris; Tiiu Voogla rändas ehitusmalevlasena; Mati Kalkun on ajakirjanik ja Vahur Raid näituste direktor. Paigad, mis praeguses kogumikus Antarktika ja Saaremaa vahepeale jäävad, on Austria, Belgia, Donbass, Holland, Island, Jordaania, Kamtšatka, Kuramaa, Küpros, Liibanon, Luksemburg, Mehhiko, Saksa DV, Saksa FV, Süüria, Taganrog ja Tšukotka.

Prantsuse kirjanduse klassiku Guy de Maupassant'i tuntuim romaan nägusast sõna- ja tegudeosavast ajakirjanikust Georges Duroyst, kes jultunult endasse naisi armuma pannes teeb ameti-, äri- ja abuelurindel peadpööritavat karjääri.

Austria rännu- ja kirjamees geoloog Herbert Tichy armastab seiklusi ning oskab neist jutustada huviäratavalt ja sooja huumoriga. Lugeja tõuseb Himaalajas koos temaga maailma kõrguselt seitsmendale mäele, on šerpade pulmapeos, liigub filipiinide džunglis koos peadeküttidega...

Mida me teame Vietnamist? Tema vabadustarmastava rahva kangelaslik vastupanu imperialistlikele agressoritele on peamine, mis meenub seoses selle kauge maaga. Sõja varju jäi kõik: mitte millegagi võrreldav troopiline eksootika, nelja tuhande aasta vanune kultuur, vietnamlaste omapärased tavad ja kombed, nende raske võitlus igapäevase leiva eest. Reisiraamatu "Draakonite maal" geoloogist autor on mõnda aega töötanud nii Põhja- kui ka Lõuna-Vietnamis ning jagab nüüd lugejaga oma mitmekesiseid tähelepanekuid. Sisukord: Esimesed päevad, esimesed muljed Ninh Binh ja selle ümbrus Thang Long - Tõusva Draakoni linn Draakobi lõugade vahelt Vinhi Põhja-Vietnami avastamas Vana keisripealinn Mitmepalgeline suurlinn Rännud mööda Lõuna-Vietnami Vietnamlane, tema tavad ja kombed Tähtsamad ajaloolised sündmused

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide võtab kokku Eesti-temaatika, täiendab ja uuendab varasemates köidetes esitatud andmestikku.

EE 12. köide on viimane kolmest ainult Eesti ainestikku käsitlevast köitest. Käesolevas köites on 5020 märksõna, mis tähestikuliselt järjestatuna sisaldavad kohti, asutusi ja ettevõtteid, seltse ja ühinguid ning mõisteid ja sündmusi valgustavaid artikleid.

Entsüklopeedia 13. köitesse on kokku toodud põhiköidete register ja lisamaterjal, mis kajastab pika ilmumistsükli jooksul maailmas toimunud muudatusi. Näiteks on ruumi leitud igapäevaellu tungivate infotehnoloogia mõistete tutvustamisele, omaette artiklid on mõistetele Internet, HTML, URL, veeb, hüpertekst, raalgraafika, Java, vektorgraafika, brauser, virtuaalreaalsus, arvutivõrk jne. Ka on lähemale nihutatud sündmuste horisonti: teatmeteoses kajastub nii Alfred Schnittke ja Frank Sinatra surm 1998. aastal kui ka sama aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Jose Saramago.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.--30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.

"Maailma maad" lõpetab "Eesti entsüklopeedia" sarja, mille algus ulatub aastasse 1985. Entsüklopeedia talletab suurima väärtusena püsiteadmisi, ent muutuv maailm nõuab iga teatmeteose pidevat uuendamist. Just sellist maailma hetkeseisu vaatlevat käsitlust pakub EE viimane, viieteistkümnes köide. 194 riiki, lisaks sõltuvad ja tunnustamata alad; nende poliitiline süsteem, sümboolika, loodus, rahvastik, majandus ja ajalugu kõikide riikide lipud ja vapid ning skeemkaardid tabelid riikide haldusjaotuse, suuremate linnade, geograafiliste objektide, majandusnäitajate, riigipeade ja valitsusjuhtide kohta artikkel riikide kujunemisest ülevaade maailma suurematest organisatsioonidest rohkesti illustratsioone viited "Suurele maailma atlasele"

Suures formaadis ning kõvas köites album. Rööptekst vene ja inglise keeles.

Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment

Lühidalt kokku võetud kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Sisaldab oma- ja võõrsõnade õigekirja, suure algustähe kasutamist, kokku- ja lahkukirjutamise reegleid jms.

Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Neljas trükk.

Kogumiku koostamise aluseks on olnud põhiliselt Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogud: nii esemed, käsikirjalises arhiivis säilitatav rahvasuust kogutud teatmematerjal kui ka foto- ja joonistekogu. Vähesel määral on kasutatud ka teiste muuseumide ja eraisikute valduses olevaid esemeid.

9 mustrilehte eraldi ümbrises

Käesolevas lisas on esitatud juhendid kõigi põhiköite värvitahvlitel kujutatud rahvarõivaülikondade valmistamiseks. Kirjeldused on antud tahvlite järjekorras. Juhendis on haaratud kostüümide kõik üksikosad, va ehted, mille kohta on esitatud materjal vastava tahvli juures.

Oma aja inglise filosoofia suurkuju sir Bernard Arthur Owen Williamsi (1929–2003) 1985. a ilmunud peateos küsib, mille kohta eetiline mõte käib ja mida saab filosoofia selle heaks teha. Williams läheneb nendele küsimustele uudse rakursi alt, väites, et kuigi uusaeg on seadnud eetilisele mõttele enneolematuid ootusi, ei ole filosoofia nendele vastamisega toime tulnud. Raamat annab ülevaate peamistest teooriatest, mis on püüdnud vastata küsimusele, miks olla moraalne ja milline on moraalsuse proovikivi, keskendudes Aristotelese ja Kanti süsteemile, aga ka kontraktualismile ja utilitarismile. Kõne all on teemad nagu antiikmõtlejate erinevus uusaja mõtlejatest, õnn, kohus, relativism, objektiivsus, teadus ning eetilise teadmise võimalikkus. Williams püüab filosoofilist eetikat ümber orienteerida, nii et see ei üritaks formuleerida üldkehtivaid moraaliteooriaid ning loobuks keskendumast kohustustele ja tahtlusele. "Ratsionalistlike ratsionaalsuskontseptsioonide" järgimise asemel tuleks keskenduda karakterile ning inimelu "tõele, tõetruudusele ja üksikisiku elu mõttele". Raamatule on lisatud A. W. Moore'i teejuht, mis aitab Williamsi argumentatsioonis orienteeruda, ning tõlkija järelsõna "Moraali hauakaevaja". Tõlkinud Märt Väljataga

Esseeromaani vormis kirjutatud teose peategelaseks on noor tütarlaps, kelle elukreedoks saab tungimine teatri- ja vaimumaailma saladustesse kodanliku Eesti tingimustes. Vahele on autor põiminud hulgaliselt kõrvalevaateid tolleaegsesse eluolusse, kultuurieetikasse ja -poliitikasse ning ühiskondliku korra olemusse ja filosoofilisse tausta.

Monograafias analüüsitakse eurointegratsiooniga seotud õigus- ja majandusprobleeme ning intellektuaalomandi õiguskaitset Euroopa Liidus. Vaadeldakse Euroopa Liidu teket ja institutsioone, intellektuaalomandi õiguskaitset Euroopa Liidus, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja intellektuaalomandi õiguskaitset, Euroopa Liidu innovatsioonipoliitikat, tehnoloogia siirmise majandusõiguslikke aspekte ning intellektuaalomandi õiguskaitse uute objektide -- mikrolülituste topoloogia ja andmebaaside õiguskaitset.

Autori esimene raamat. Juttude tegelasi ja autorit ühendab irooniline hoiak maailma ja iseenda vastu, Need noorepoolsed haritud meesterahvad rohkem arutlevad elu üle kui elavad. Selles on nende tugevus ja nõrkus.

Maailmakuulsa norra teadlase ja rännumehe haarav jutustus tema esimesest tuntuks saanud reisist Fatu-Hiva saarele Vaikses ookeanis, kus ta elas pärismaalaste primitiivset elu täis seiklusi ja ohte. Raamatu väärtust tõstavad eluloolised kõrvalepõiked.

VALLAVANEM Minu priinimi oli Kivi. Mu maja oli kivist. Ja süda oli kivist. Miks siis rist on puust?

Hingelind elab inimese sees ja otsustab, mida inimene tunneb. Vahel teeb ta seda meie märguande järgi, vahel omatahtsi. Kõige tähtsam on oma lindu hoolega kuulata ja tema hüüdmist tähele panna. Raamatu autor, Iisraeli lastekirjanik ja luuletaja Michal Snunit sündis 1940. aastal Ein Hahoreši kibutsis.1985. aastal ilmunud "Hingelind" on tema tuntuim raamat, mis on tõlgitud rohkem kui 25 keelde.

Tuntud tšehhi etnograaf-etnoloog annab rohke faktilise materjali põhjal ülevaate nende legendidega ümbritsetud saarte ajaloost ja kultuurist, paradiislikust loodusest. Illustreeritud värvifotodega.

Raamatus antakse ülevaade huulheina perekonda kuuluvate taimeliikide uurimise ajaloost ning kasutamisest, bioloogilistest iseärasustest, saagi püüdmise viisidest, levikust ja kasvukohtadest. Autor on kasutanud lisaks kirjanduse andmetele ka oma vaatlusandmeid. Erilist tähelepanu pööratakse putuktoidulisuse mõiste avamisele ning nende taimede toidule ja selle püüdmisele.

128-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites fotoalbum (eesti ja vene keeles) sarjast Meie maa

Selle raamatu lugejat ootab ees haruldane kogemus. Kaks Eesti luuletajat, eesti keeles kõnelev-kirjutav Doris Kareva ja vene keeles kõnelev-kirjutav Marina Tervonen on vastastikku teineteise loomingut üheks luulekoguks tõlkinud. See on kogemus kahe erineva keele – aga mitte ainult eesti ja vene, vaid ka kahe erineva luulekeele kõnetamisvõimalusest. Erineva, kuid samas ka ühe, kammertoonist sündiva-kulgeva unisooni jälgimisest. Kareva-Tervoneni unisoon puudutab siin luule sügavaimat ja varjatuimat alust, ta unesoont – keele-eelsust, mis on üks kõikjal ja kõigis keeltes. Jätkugu meil vaid avastamisvalmidust. Rein Veidemann

Ajalooline romaan Liivimaa ajaloost ja Kaupost.

Raamatus käsitletakse populaarteaduslikus vormis kilu bioloogiat, levikut ja majanduslikku tähtsust. Rohkem tähelepanu on pööratud kilu arvukuse küsimusele, sest kilu on väga muutuva arvukusega liik. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele ja kalureile.

96-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites fotoalbum (eesti ja vene keeles) sarjast Meie maa

20. sajandi keskpaigas avastati Surnumere ääres Qumrani koobastest käsikirjad -- jäänused 2. sajandist e.m.a. kuni 68. aastani m.a.j. tegutsenud juudi lahkusuliste-esseenide meestekloostri ulatuslikust raamatukogust. Qumrani käsikirjad heidavad uut valgust kristluse tekkeloole ning sisaldavad uusi allikandmeid piiblitekstide kriitiliseks tundmaõppimiseks. Saksa arheoloog ja kirjanik Heinrich Alexander Stoll tutvustab oma faktoloogilises romaanis koobaste avastamislugu, sealseid väljakaevamisi, esimesi tulemusi käsikirjade tekstide tundmaõppimisel ja tõlgendamisel.

Autor jälgib oma esimeses romaanis ühe perekonna liikmete hingeelu. Peamine tähelepanu on koondatud perepoeg Kanutile ja tema vanaemale Sigridile. Sündmused hargnevad Kanuti kodus ja Filmistuudios, kus Kanut režissöörina töötab.

Kataloog annab lühiülevaate Tallinnas toimuvate graafikanäituste ja graafikatriennaali ajaloolisest taustast ning tutvustab X triennaalil osalevate eesti, läti, leedu, itaalia, jaapani, suurbritannia ja saksa kunstnike loomingut.

"Kunsti keeled" on teedrajav käsitlus märgisüsteemidest, mida inimene kasutab oma maailma tunnetamiseks ja kujundamiseks. Lisaks igapäevasele asjaajamisele, teadusele ja tehnikale rakendatakse neid ka kunstides: maalis, skulptuuris, arhitektuuris, muusikas, tantsus, teatris, kinos ja kirjanduses. Nelson Goodman uurib, mille poolest erineb (visuaalne) kujutamine (verbaalsest) kirjeldamisest, miks perspektiiv ja realism on midagi harjumuslikku, millised tähistamisviisid on üldse võimalikud, mis on fiktsioon, metafoor ja väljendus, mille poolest erineb teose võltsing originaalist, millistele tingimustele peab vastama ideaalne märkimisviis ja kuidas eri kunstid nendele vastavad. Viimane peatükk esitab kognitiivse käsitluse kunstist kui maailma tunnetamise vahendist ning pakub välja mõned esteetilisuse sümptomid. Tõlkija saatesõna keskendub Goodmani teooriate radikaalsusele ja konventsionaalsusele. Nelson Goodman (1906–1998) oli üks 20. sajandi Ameerika tähtsamaid filosoofe ja loogikuid. Eesti keeles on ilmunud tema raamat "Kuidas tehakse maailmu" (EKSA, 2014).

Valik "Kukerpillide" repertuaari kuuluvaid laule.

Raamat tuntud filmi-, teatri- ja telerežissöörist ning teatripedagoogist Grigori Kromanovist (1926-1984). Mälestusi andekast, inimlikust, hellast, ausast ja kompromissitust inimesest jagavad temaga aastaid koos töötanud inimesed, koolikaaslased, sõbrad. Raamat sisaldab G. Kromanovi artikleid, kirju, märkmeid. Illustreeritud fotodega. Mõeldud kõigile teatri- ja filmihuvilistele.