Tooted

Romaani peategelaseks on umbes 1944. aastal sündinud naine, kes püüab iseseisvuse taastanud Eestis, 1990. aastate teisel poolel leida nõukogude aja arhiividest infot oma vanemate saatuse kohta pärast Teist maailmasõda. Tema isa Meinhard ja ema Vilma läksid pärast maailmasõda repressioonide hirmus metsa, isa hukkus segastel asjaoludel ja ema tuli hiljem metsast välja, kuid ei hakanud enam tütart kasvatama. Naine kasvab esmalt sugulaste juures, siis internaatkoolis. Vanemate käekäigu avanemise looga paralleelselt kulgeb peategelase mõistatusliku unehaiguse lugu, milles unenäod vahelduvad tegelikult toimunuga.

Autoreid on kaksteist. Maailma avasilmi vaatamisele tuleb ikka juurde üks omapoolne täiendus: inimese oma tegevus- ja ametiala vaatenurgast nägemine. Siinkohal olgu märgitud, et kolm autoreist on teadurid: Raimund Ubar - arvutusmasinate spetsialist, Kalju Laas - rahvastikugeograaf ja Enn Kreem - astrofüüsik; Luule Sirp ja Johannes Undusk esindavad Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut; Bruno Pao on varustaja, Rein Kallas "Saare Kaluri" tootmisjuht, Leonid Parašin töötab kirjastuskomitees; Harri Vilpart laulab meeskooris; Tiiu Voogla rändas ehitusmalevlasena; Mati Kalkun on ajakirjanik ja Vahur Raid näituste direktor. Paigad, mis praeguses kogumikus Antarktika ja Saaremaa vahepeale jäävad, on Austria, Belgia, Donbass, Holland, Island, Jordaania, Kamtšatka, Kuramaa, Küpros, Liibanon, Luksemburg, Mehhiko, Saksa DV, Saksa FV, Süüria, Taganrog ja Tšukotka.

Prantsuse kirjanduse klassiku Guy de Maupassant'i tuntuim romaan nägusast sõna- ja tegudeosavast ajakirjanikust Georges Duroyst, kes jultunult endasse naisi armuma pannes teeb ameti-, äri- ja abuelurindel peadpööritavat karjääri.

Austria rännu- ja kirjamees geoloog Herbert Tichy armastab seiklusi ning oskab neist jutustada huviäratavalt ja sooja huumoriga. Lugeja tõuseb Himaalajas koos temaga maailma kõrguselt seitsmendale mäele, on šerpade pulmapeos, liigub filipiinide džunglis koos peadeküttidega...

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide võtab kokku Eesti-temaatika, täiendab ja uuendab varasemates köidetes esitatud andmestikku.

EE 12. köide on viimane kolmest ainult Eesti ainestikku käsitlevast köitest. Käesolevas köites on 5020 märksõna, mis tähestikuliselt järjestatuna sisaldavad kohti, asutusi ja ettevõtteid, seltse ja ühinguid ning mõisteid ja sündmusi valgustavaid artikleid.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.--30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.

"Maailma maad" lõpetab "Eesti entsüklopeedia" sarja, mille algus ulatub aastasse 1985. Entsüklopeedia talletab suurima väärtusena püsiteadmisi, ent muutuv maailm nõuab iga teatmeteose pidevat uuendamist. Just sellist maailma hetkeseisu vaatlevat käsitlust pakub EE viimane, viieteistkümnes köide. 194 riiki, lisaks sõltuvad ja tunnustamata alad; nende poliitiline süsteem, sümboolika, loodus, rahvastik, majandus ja ajalugu kõikide riikide lipud ja vapid ning skeemkaardid tabelid riikide haldusjaotuse, suuremate linnade, geograafiliste objektide, majandusnäitajate, riigipeade ja valitsusjuhtide kohta artikkel riikide kujunemisest ülevaade maailma suurematest organisatsioonidest rohkesti illustratsioone viited "Suurele maailma atlasele"

Konverents prof. Voldemar Vaga 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Tallinnas 21.−22. okt. 1999.

Kogu Eesti kunstiteadusel lasub professor Voldemar Vaga kiivas vaim. 1999 tähistas kunstikantseliit pidulikult kunstiteaduse eriala elavaks kehastuseks peetud Vaga 100. sünniaastapäeva. Tema endised õpilased ja need, kes end Vaga traditsioonide jätkajaiks peavad - neid, kes seda ei tee, on raske leida, sest Vaga määratu haare ulatub aegade algusest tema enda valikulise kaasajani - esinesid konverentsil ettekannetega ja viimaks, pea kolm aastat hiljem, on need jõudnud Kunstiakadeemia Toimetiste pehmete kaante vahele.
Põhjalikumat ülevaadet pakub kogumik kullassepakunstist, juugendarhitektuurist, 20. sajandi arhitektuuriuuringust, kollaboratsionismist Nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel ja feministlikust kunstikirjutusest, millele pani 1939. aastal aluse Alfred Vaga. Muu hulgas käsitletakse ka kunstikirjutuse meetodeid ning teooria ja ideoloogia vahelisi ebakõlasid.

Suures formaadis ning kõvas köites album. Rööptekst vene ja inglise keeles.

Lühidalt kokku võetud kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Sisaldab oma- ja võõrsõnade õigekirja, suure algustähe kasutamist, kokku- ja lahkukirjutamise reegleid jms.

Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Neljas trükk.

Esseeromaani vormis kirjutatud teose peategelaseks on noor tütarlaps, kelle elukreedoks saab tungimine teatri- ja vaimumaailma saladustesse kodanliku Eesti tingimustes. Vahele on autor põiminud hulgaliselt kõrvalevaateid tolleaegsesse eluolusse, kultuurieetikasse ja -poliitikasse ning ühiskondliku korra olemusse ja filosoofilisse tausta.

Monograafias analüüsitakse eurointegratsiooniga seotud õigus- ja majandusprobleeme ning intellektuaalomandi õiguskaitset Euroopa Liidus. Vaadeldakse Euroopa Liidu teket ja institutsioone, intellektuaalomandi õiguskaitset Euroopa Liidus, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja intellektuaalomandi õiguskaitset, Euroopa Liidu innovatsioonipoliitikat, tehnoloogia siirmise majandusõiguslikke aspekte ning intellektuaalomandi õiguskaitse uute objektide -- mikrolülituste topoloogia ja andmebaaside õiguskaitset.

Maailmakuulsa norra teadlase ja rännumehe haarav jutustus tema esimesest tuntuks saanud reisist Fatu-Hiva saarele Vaikses ookeanis, kus ta elas pärismaalaste primitiivset elu täis seiklusi ja ohte. Raamatu väärtust tõstavad eluloolised kõrvalepõiked.

Raamatus antakse ülevaade hundi kui bioloogilise liigi kujunemisest ja levikust. Tuuakse esile tema bioloogia iseärasused meie vabariigi suhteliselt kultuuristunud looduses ja võrreldakse neid hundi laialdase levila teistest osadest saadud andmetega. Hinnatakse hundi kahjulikkust põllu- ja jahimajandusele, tutvustatakse orienteerivaid norme tema arvukuse reguleerimiseks ning põhilisi hundijahi võtteid. Raamat loodusehuvilistele ja jahimeestele.

Raamatus antakse ülevaade huulheina perekonda kuuluvate taimeliikide uurimise ajaloost ning kasutamisest, bioloogilistest iseärasustest, saagi püüdmise viisidest, levikust ja kasvukohtadest. Autor on kasutanud lisaks kirjanduse andmetele ka oma vaatlusandmeid. Erilist tähelepanu pööratakse putuktoidulisuse mõiste avamisele ning nende taimede toidule ja selle püüdmisele.

Väljapaistva ameerika kirjaniku Ernest Hemingway (1899-1961) Esimese maailmasõja aineline romaan sõjast, separaatrahust ja armastusest.

128-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites fotoalbum (eesti ja vene keeles) sarjast Meie maa

Stagnaaja maa- ja linnaolustikus ning muistses Liivis kulgeva sündmustikuga, paljude tegelastega, mitmes ajalises ja hingeelulises tasapinnas toimuv eetilise rõhuasetusega romaan. Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes, kumbki omal viisil, võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, minetamata siiski teotahet ja elamise rõõmu.

Ajalooline romaan Liivimaa ajaloost ja Kaupost.

Raamatus käsitletakse populaarteaduslikus vormis kilu bioloogiat, levikut ja majanduslikku tähtsust. Rohkem tähelepanu on pööratud kilu arvukuse küsimusele, sest kilu on väga muutuva arvukusega liik. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele ja kalureile.

96-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites fotoalbum (eesti ja vene keeles) sarjast Meie maa

Kataloog annab lühiülevaate Tallinnas toimuvate graafikanäituste ja graafikatriennaali ajaloolisest taustast ning tutvustab X triennaalil osalevate eesti, läti, leedu, itaalia, jaapani, suurbritannia ja saksa kunstnike loomingut.

Valik "Kukerpillide" repertuaari kuuluvaid laule.

Raamat tuntud filmi-, teatri- ja telerežissöörist ning teatripedagoogist Grigori Kromanovist (1926-1984). Mälestusi andekast, inimlikust, hellast, ausast ja kompromissitust inimesest jagavad temaga aastaid koos töötanud inimesed, koolikaaslased, sõbrad. Raamat sisaldab G. Kromanovi artikleid, kirju, märkmeid. Illustreeritud fotodega. Mõeldud kõigile teatri- ja filmihuvilistele.

Raamatus antakse ülevaade nelja nahkhiireliigi -- tiigilendlase, veelendlase, nattereri lendlase ja tõmmulendlase levikust, eluviisist ja asurkonna koosseisust Eestis. Lähemalt peatutakse nahkhiirtega seotud rahvapärimustel ja lendlaste talvitumisel maa-alustes käikudes. Mõeldud kõigile loodushuvilistele, eriti bioloogidele.

Ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899-1977) menuromaan, mis tegi autori korrapealt maailmakuulsaks. Variserid on lugu vananeva mehe hukutavast kirest verinoore tüdruku vastu autori šokeerivana tunduva avameelsuse pärast tauninud, kuid pigem võiks seda irooniaga ohtralt vürtsitatud raamatut pidada üheks ehedamaks armastusromaaniks. Nõukogude Liidus jäi emigrandist kirjaniku looming kuni seisakuaja lõpuni keelu alla.

Jidiśikeelse kirjaniku romaan "Marienbad" räägib Poola juutidest. Autor kujutab 19./20. sajandi vahetuse Poola väikelinnade ja juudi keskklassi elu suurepärase humoristina, kasutades tuntud juudi slängi, mis on ääremärkustena lugejale ka ära tõlgitud. Śolem Aleichem'i tuntuim teos on "Piimamees Tevje". Raamat "Marienbad" annab neile, kellele meeldib "Viiuldaja" katusel", taas suurepärase võimaluse juudi huumorile kaasaelamiseks.

Romaan Saaremaa rannakolhoosi tänapäevast. Kalurite elu majandusliku taseme tõus pole suutnud lahendada mitmeid inimestevahelisi sõlmprobleeme ja see asjaolu heidab varju külarahva omavahelisele läbisaamisele.

Raamat metskitsest -- meie fauna kõige arvukamast sõralisest. Antakse ülevaade metskitse aastaringsest elust, levikust ja arvukusest. Analüüsitakse arvukuse muutumist, tuues esile seda mõjutavad tegurid. Tutvustatakse ka metskitse kaitse probleeme. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Romaan on järg 1979. aastal ilmunud teosele «Puud olid, puud olid hellad velled». Sündmustik hargneb nelikümmend aastat hiljem sealsamas Palanumäe talus, mille noorperemehe õlule langeb nii talu päriseksostmise kui ka vallaasjade ränk koorem. Raamatus on romaanitsükli 2.-4. osa:

Poola kuulsaima filosoofi enimmüüdud raamat, 39 lühikest esseed vabadusest, seksist, igavusest, Jumalast, terrorismist jne. Parandatud ja redigeeritud trükk. "Käsitlus on elegantne ja lihtkodanikule arusaadav. Piltlikult öeldes: pakutakse peotäis pähkleid. Kõva koor on kõrvaldatud. Ei ole vaja murda hambaid sisu kättesaamiseks. Teemade tummised tuumad on kenasti kandikul. Mõlgutatakse mõtteid vägivallast ja vabadusest ja võlgadest, matustest ja maskidest, kuulsusest ja kadedusest ja kõrgeimast karistusmäärast." Toomas Paul, Eesti Päevaleht, 10.08.2007 "Leszek Kołakowski on legendaarne filosoof ja mõtteloolane – loetud, auhinnatud, ühtaegu sügavamõtteline ja vaimukas. /.../ Filosoof demonstreerib hiilgavalt oma kasuistlikku oskust argumenteerida "ühelt poolt-teiselt poolt", lasta äärmuslikel positsioonidel teineteist tühistada, et siis ilmuda välja omaenda keskteega. /.../ Kellele võiks "Miniloenguid" esmajoones soovitada? Kõigepealt inimesele, kellele meeldib (kaasa) mõtelda, aga kellel filosoofiasse süvitsi puurimiseks huvi ega aega ei ole – see tähendab enamikule täiskasvanud inimestest. Samuti sobiks see raamat väga hästi algajatele, keda need väikesed esseed võiksid juhatada filosoofia uksest sisse."

Seneca moraalifilosoofiline teos kirjades ilmub Ilmamaalt teise trükina. Tõlkija Ilmar Vene on teinud hulgaliselt parandusi põhiteksti ning kirjutanud uue järelsõna.


Õhtumaise mõtteloo raames märgib stoitsism esimest suurejoonelist katset luua monistlik filosoofia. Monistlik tähendab, et ainet ja vaimu võetakse lahutamatult ühtseina. Õpetuse tuum on lihtne: kogu maailma nähakse suure ja igavese elustervikuna. Seneca väited ja mõistekasutus peegeldavad tema kaasaja elutunnetust ja maailmanägemust, ometi tunduvad need nüüdisaegsetena. Võib öelda, et niivõrd on meie olevik mõjutatud antiikse mõtleja pärandist.

Blaise Pascal (1623—1662) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, kes lühikeseks jäänud elu jooksul jõudis panna aluse nii tõenäosusteooriale, Pariisi ühistranspordile, baromeetrile kui ka paljudele muudele avastustele, andes sel moel määrava panuse reaalteaduste arengusse. Ehkki Pascal oli teadusliku lähenemise veendunud praktiseerija, leidis ta, et kogu inimlik teadus välistest asjadest on abitu ja tühine ning seda, mis tõeliselt tähtis, saab tunnetada üksnes Jumala antud vahetu, südame teadmise kaudu. Elu viimasel perioodil pühendus Pascal suurejoonelise kogumiku kirjutamisele, millest pidi saama ristiusu apoloogia. Pascali meelest on inimese maine elu tühine ja armetu, ent igas inimeses peitub jumalikku suurust, mis tõstab ta muust loodust kõrgemale.

Reisimuljeid Arktikalt ja Antarktikalt.

Kunstiajaloolase teabemahukas raamat Norras kogetust, omapärasest ja kaunist loodusest, linnadest ja hariduselust, norralaste iseloomust, argipäevast ja harjumustest -- fooniks selle Skandinaaviamaa murranguterohke minevik viikingiajastust naftabuumini, tänapäeva poliitika- ja majandusprobleemid, parteide programmid ja võimuvõitlus. Esileküündiv raamatuosa pakub süstemaatilise ülevaate Norra kujutava kunsti ajaloost, selle suundumustest ja suurmeestest.Teos on rikkalikult illustreeritud autori fotode ja kunstireproduktsioonidega.

Autor tutvustab kõiki kolme Eestis pesitsevat pääsukeseliiki, annab ülevaate nende saabumisest, pesitsemisest, toitumisviisidest, rändest ja talvitamisest. Juttu on ka katsetest tehispesadega. Antakse juhtnööre pesade ülespanekuks suitsu- ja räästapääsukestele. Tutvustatakse praktilist linnukaitset. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajaile, üliõpilastele, looduskaitsetöötajaile ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

Nagu oma loomingus enamasti, nii käsitleb autor ka selles romaanis tänapäevaprobleeme. Peategelaseks on kaks keskikka jõudnud naist, kes on mitmesugustel põhjustel jäänud üksikuks. Kujutades nende käekäiku, rõhutab autor töörõõmu ja kindlate eesmärkide tähtsust inimese elus.

Raamatus antakse ülevaade Eesti kõige suurema ja rahvamajanduslikult kõige tähtsama uluki -- põdra -- bioloogiast ja ökoloogiast, tuuakse andmeid põdra asurkonna struktuurist ja dünaamikast. Mõeldud loodusehuvilistele, jahimeestele, bioloogiaõpetajatele ja õpilastele.