Tooted

Romaani tegevusaeg ulatub augustist oktoobrini ab urbe condita 1116, meie ajaarvamise järgi aastal 363.

Ristiusu hüljanud Rooma keisri mõttekujutuslik päevik on 1978. aastal ilmunud "Keiser Julianuse" täienduseks ja teisenduseks. Erinevate eluvaadete, mõtteviiside, kultuuriideaalide kõrvutamine, küsimus progressi olemusest ja isiku osast ajaloos (ideaalide säilitajana ja loojana), inimese loodud poliitilise mehhanismi, tema vaimuelu ja hingeliste vajaduste seostumise probleem ütleb tänapäeva lugejale mõndagi olulist.

Käesolev romaan (ilmus 1951) kuulub kirjaniku nn. keskmise perioodi teoste hulka ja kujutab inimest, kes muutub fataalse lapsepõlve ajel võõraks iseendale ja kogu maailmale ning kelle püüd taastada oma identiteeti läbi kokkuleppe totalitaarse režiimiga kui arvatava enamuse tahtega viib tema enda ja perekonna hukkumiseni. Romaani järgi on vändatud samanimeline film (rež. B. Bertolucci).

Käesolevasse kogumikku on kirjanik talletanud mälestusi meremehe-teest. Need mälestused on tõsielulised, tihti täpsete nimedegagi, ja neid on heietatud peamiselt Tallinna Merekaubasadama pisikeses lootsitoas.

"Telefon helises. Küll helises ikka kiledalt, kurivaim ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. Teravad signaalid puurisid mu pealuust läbi ja torkisid ärritavalt kuulmiskeskust. Ei jätnud järele, no mitte ei jätnud...Kes pagan võis üldse teada, et ma tagasi olen? Sõitsin ju lennujaamast taksoga koju ja vankusin sedamaid voodisse - seitse nädalat seal, see pole naljaasi, pealegi kui ollakse juba jõudnud kuldsesse keskikka. Võib-olla valeühendus?..."