Tooted
Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.
E. Kippeli (1901-1942) noorsoojutustus viib lugeja muistsete eestlaste vabadusvõitluse aega. Jutustus lõpeb Tartu kaitsmisega 1224. aastal.
Just looduskaitsealad olid tavaliselt meie matkade sihtpunktiks. Mõningate huvitavate makohtadega arktikast kuni kõrbevööndini tutvustamegi teid selles raamatus. Peakangelaseks selles raamatus on loodus oma mitmekesistes vormides, nähtuna bioloogi silmaga. Viimase iseärasuseks on teadagi see, et teda paeluvad ka üpris tavalisena tunduvad taimed või pisikesed loomad, eluks vajalik maa, muld ja vesi. Muidugi ei saanud me rääkimata jätta teaduslikest probleemidest, eriti sellistest, mis ulatuvad eriala piiridest kaugemale.