Tooted

Uurimusi Jüri Seliranna auks

182-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat (eesti, inglise ja saksa keeles)

Vihikuga „Ettevaatamatus. Tegevusetus” jätkub karistusõiguse üldosa õppevahendite sari põhidelikti tuletiste käsitlemisega (esimene tulietisdelikti puudutav vihik on VI: katse ja loobumine). Ettevaatamatuse (I osa) ja tegevusetuse (II osa) paiknemine ühes vihikus ei tähenda nende sisulist ühtekuuluvust – tegemist on täiesti erinevate tuletistega, mis sisalduvad antud vihikus puhttehnilistel põhjustel.Ettevaatamatusdelikti juures on silmas peetud üksnes tegevust. Tegevusetuse käsitlemisel on loobutud eraldi välja toomast tahtlikku ja ettevaatamatut tegevusetusdelikti ning ettevaatamatuse küsimustel peatutakse üksnes siis, kui ilmneb vastav eripära. Siin tuleb silmas pidada, et ka ettevaatamatu tegevusetusdelikti analüüsimisel võetakse aluseks tegevusetuse skeem, korrigeerides seda ettevaatamatusdelikti eripäraga.

3., ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne

Perekonna- ja pärimisõiguslikud aspektid - kihlumine, abielulepe, abielu sõlmimine, pärandi problemaatika - on teemad, mis võimaldavad heita pilku suure muusiku õiguslikule ja finantsilisele asjaajamisele ja perekond Mozarti argiellu. Oma prominentse võtmeisikuga pakub see teema haaravat ajendit valgustada josefinistliku ajastu õiguskultuuri ja õiguspraktikat. Koht ja aeg: Wien 1781-1791 Peategelased: Wolfgang Amadeus ja Konstanze Mozart

Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse professoril Kalle Meruskil täitus 11. septembril 60. eluaasta. Õigusteaduskond korraldas kauaaegse dekaani juubeli tähistamiseks reedel, 11. septembril 2009 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis teaduskonverentsi teemal "Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises".

SISUKORD

• Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises.
• Programm ja teesid Professor Kalle Meruski 60. juubeli auks
• Bibliograafia

Rahvusvahelisel õigusel on Eestis põnev ajalugu ja selle tundmine aitab meil paremini mõista ka tänapäeva. Raamat käsitleb rahvusvahelise õiguse ajalugu eelkõige Tartu Ülikoolis 19. ja 20. sajandil töötanud rahvusvahelise õiguse professorite vaadete analüüsi kaudu. Tähelepanu on pööratud küsimusele, kas Venemaa arusaam rahvusvahelisest õigusest on ajaloos erinenud Lääne omast. Võrdlevalt on analüüsitud 1930. aastate riigiõiguse teoreetikute Carl Schmitti ja Artur-Tõeleid Kliimanni seisukohti. Raamatusse koondatud tekstid on varem ilmunud inglis- ja saksakeelsetes teadusajakirjades.

Täideviimist ja osavõttu käsitlev vihik „Täideviimine ja osavõtt” on karistusõiguse üldosa loengutekstide sarja viimane, lõpetades seega kaheksast vihikust koosneva rea. Kui ettevaatamatus välja arvata, puudutavad kaastäideviimise ja osavõtu küsimused kõiki delikte – nii põhidelikte kui tuletisi. Seega on tegemist karistusõiguse süüteoõpetuse ühe kesksema probleemiga.Nagu eelnevateski vihikutes, on siingi püütud maksimaalselt kasutada meie kohtupraktikat. Kohtuotsuseid ei ole alati põhjalikult refereeritud, mistõttu võib osutuda vajalikuks nendega täiendavalt tutvuda. Hõlpsama kättesaadavuse huvides on Riigikohtu lahendid viidatud nii Riigi Teatajale kui Riigikohtu lahendite kogumikele.

Väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime teenistuses. Soome kogemus