Tooted

Eesti silmapaistva ajaloolase ja arhivaari Otto Liivi (1905–1942) kirjatööde teise köitesse on koondatud tekste aastatest 1926–1938. Raamatu esimese osa fookus asub Põhjasõjal ja Rootsi aja Eestil ja eestlastel. Teine osa süveneb eesti ajaloo suhetele baltisaksa ajaloouurimisega ning kolmas meie arhiivinduse ülesehitamisele ja ajalootõlgendamise probleemidele. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus - ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.

Artiklite kogumik tutvustab Johann Köleri 150. sünniaastapäevale pühendatud teaduslikul konverentsil Tallinnas ja Tartus 1976. a. esitatud ettekandeid. Sisu: Johann Köler ühiskondliku võitlejana J. Köleri ja C. R. Jakobsoni koostöö Johann Köleri koostöö läti ühiskonnategelase Krišjanis Valdemarsiga J. Köleri varasest portreeloomingust Johann Köleri kodumaa-ainelised teosed Johann Köleri esimene välisreis aastatel 1857-1862 Johann Köleri joonistused ENSV Riikliku Kunstimuuseumi kogudes Johann Köleri tegevus freskomaalijana Johann Köleri biograafia Rjazani lehekülgi J. Köleri käsitlus eesti ajakirjanduses 19. sajandil Eesti ajakirjandus Johann Köleri postuumsest näitusest Reproduktsioonid Резюме Список репродукций Summary Reproductions Tahvlid I-XVIII Tahvlid XIX-XXVI

Kui esimene köide Juhan Luigalt "Eesti mõtteloo" sarjas – "Mäss ja meelehaigus" – koondas ta kirjatöid aastaist 1900–1918/1919, kuid peamiselt siiski Esimese maailmasõja alguseni, siis paari erandiga on käesolevasse kogutu pärit juba Eesti iseseisvuse ajast, hõlmates vahemikku Eesti Vabariigi rajamisest alates autori ülekohtuselt varase surmani aastal 1927. Me kogeme lugedes, kuidas Juhan Luiga haruldase intensiteediga pidevalt Eesti, Euroopa ja maailma jooksvaid asju jälgib, et neisse seejärel sekkuda teravaks ihutud sõnaga. Vahel iseloomustab teda peaaegu et prohvetlik läbinägemine, seismograafi tundlikkusega ilmutab ta ajavaimus valmivaid ja liikuvaid tunge, nagu ütelnud Eduard Laaman. Nii subtiilset ajalootunnetust ühenduses hea hingeharidusega tuleb tänapäeval harva ette. Köide, mis vahendab lugejale üle sajakonna artikli ja muu kirjatöö, jaguneb tsükleiks "Nõrk võidab", "Kohanemine ja kriis", "Loomise joovastus" ja "Pas de deux". Koos mainitud esimese köitega asendavad ja täiendavad nad tublisti nüüd haruldaseks muutunud "Päevamuresid" I—II (1934) ja "Poliitilisi päevamuresid" I–II (J935).

Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud "Hõbevalgele". autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel.

Rein Taagepera kirjutised "Akadeemias" 1996–2019 Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on käesolevasse köitesse valinud ajakirjas "Akadeemia" 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd. Nelja ossa – "Olevik", "Lähiminevik", "Kaugminevik ja -tulevik" ja "Valimissüsteemid" – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad. Autori sõnul on aga peamine julgus olla nõrk: "Suuta end avada ja sellega hinge kuhjuvast pääseda." Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.

Mitmekülgse isiksuse Hanno Kompuse avaldatud artikleid, mis on siin raamatus komponeeritud dünaamilisest staatilisema poole: alates tantsust ning matkadest, üle ooperi, maalikunsti ja plastika - staatilise ehituskunsti ja staatilisest staatilisema ruumikujundi - riigi - suunas.

Ehkki Juhan Luigast (1873–1927) veel kümmekond aastat tagasi õieti midagi teada ei tohtinud ega eriti teatudki, ei tarvitse see nimi täna enam tutvustamist. Küsides, kes oli Juhan Luiga, ütleb Hando Runnel seda eesti vaimumaailma töökat ja mõtlevat hiiglast "piiritleda" püüdes: "Ta oli närviarst, poliitik, filosoof, psühholoog, ajaloouurija, kunstiarvustaja, kirjanik, ajakirjanik ja esteet." Esimene Juhan Luiga artiklite kahest köitest, mis jaguneb tsükleiks "Mäss ja meelehaigus", "Põhjavaim", "Ilmutus ilus ja rõõmus" ja "Igatsus surra ja elada", koondab kirjatöid alates aastast 1900 Eesti Vabariigi rajamiseni välja.

Kes oli Märt Laarman? Kunstikriitik, luuletaja, esseist ja tõlkija, raamatutegija, nende väljaandja, graafik ja maalija. Märt Laarmani kui kunstikriitiku mõjusaim periood oli ajavahemik 1929–1935 ja tema 20ndate aastate kirjutistes tuleb esmakordselt Eestis ilmsiks selgelt sõnastatud suhe modernismi moodsasse kunsti. Kõige muu kõrval töötas ta ligi 30 aastat pedagoogina, sellest poolteist kunstiõpetajana, ülejäänud aja aga eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Autodidakt kunstnikuna, autodidakt eesti keele õpetajana, on ta saavutanud ometi väga paljudes valdkondades imetletavaid tulemusi. Käesolev raamat koondabki peaasjalikult Laarmani kahekümnendate-kolmekümnendate aastate kunstialaseid tekste ja arvustusi.

Ilmar Tammelo puhul on vaieldamatult tegemist suurkujuga, kes suutis luua teaduskoolkonna õigusfilosoofias ning keda mitte ainult ei mäletata, vaid aktsepteeritakse jätkuvalt tänapäeva teadusmaailmas. Ilmar Tammelo on sõnastanud mõtteid õiglusest, mis võiksid olla lääne demokraatia ja ka poliitilise elu alusteks. Käesoleva teos on kordustrükk, esimene trükk ilmus 2002. aastal.

Mihkel Martna (1860–1934) oli poliitiku ja ajakirjanikuna iseõppija, kelle ametlik haridustee piirdus 5-klassilise külakooliga. Martna näol on tegemist Eesti sotsiaaldemokraatia ühe loojaga, tihti on teda nimetatud ka selle isaks. Martna "sotsialistlikus salongis" käisid õpilased ja üliõpilased, literaadid ja töölised. Oma elu jooksul puutus Martna isiklikult kokku nii tolleaegse Euroopa juhtivate sotsialistide kui ka Vene revolutsioonilise liikumise tegelastega. Riigikogu liikmena on Martnat huvitanud eelkõige tööpuuduse küsimus ja tööliste korteriolud. Selles raamatus on Eesti ühiskonna probleeme käsitlevate artiklite kõrval, mis pärinevad aastatest 1902–1932, koht ka kaasaja Lääne-Euroopa olusid kajastavatel kirjatükkidel aastatest 1906–1917, mil Martna viibis poliitilises paguluses põhiliselt Šveitsis, Saksamaal ja Soomes.

Sisukord:

• Pessimismi põhjendus
• Armastusest
• Kompromissidest
• Palimplastid

-Posti arengust mujal ja meil kuni XVIII sajandi alguseni

-Postijaamade võrgu kujunemine ning areng Eestis XVIII ja XIX sajandil

-Postijaamade majanduslik korraldus

-Postivedu ja reisiliiklus

-Postijaamad Eesti käesoleva sajandi 20-30-ndail aastail

Kokkuvõte vene ja saksa keeles.

Praeguse Peterburi konservatooriumi muusikateaduse professori ja helilooja, ühe vähestest doktorikraadiga eesti rahvusest muusikateadlase Rein Laulu muusikateaduslikud tekstid sünnivad väljaspool eesti keele piire, sest nad ilmuvad reeglina esmalt vene keeles. Siin-seal on professor Laulu artikleid eesti keelde tõlgituna ilmunud varemgi. See raamat on esimene eestikeelne üksikväljaanne Rein Laulu sulest. Selle raamatuga teeb ''Ilmamaa'' kirjastus katse muusikateaduse ja üldhumanitaarse diskursuse vahelist lõhet tasandada või vähemalt ilmestada.

Karl Menning (1874–1941) rammis oma nime kui mitte mujale, siis vähemalt "Vanemuise" teatri ajalukku. Nõnda heljub ta nimi ikka elavana meie minevikumüüdis. Tema tegelikke kirjatöid ja kontseptsioone tuntakse vähem. Menningu avalikkusele suunatud tutvustused, arvustused, kirjutised ja uurimused mahuvad enamasti kahte aastakümnesse (1897–1917). 1918 pöörab Menning teatrile jäädavalt selja. Ta kuulus meie esimese väikesearvulise välisdelegatsiooni koosseisu, kellel õnnestus saavutada küll juba väljakuulutatud, ent veel sündimata vabariigile rahvusvaheline tunnustus. Eks olnud seegi omamoodi teatritegu. Pärast tunnustuse saavutamist on Menning Eesti saadik, algul Skandinaavias ning 1921–1933 Berliinis. Hitleri võimuletulekul siirdub Riia Eesti konsulaati, kus töötab 1937. aastani. Vanaduspäevad mööduvad armsakssaanud "Vanemuise"-linnas. Raamat "Teatritegu" annab läbilõike eesti teadlikult kunstipärase teatri sünniaegadest ning Karl Menningu esteetilistest põhimõtetest teatrikunsti sihipärasel kultiveerimisel sealjuures.Raamatus on nii Menningu teatrialased kirjutised kui ka (tema kui diplomaadi) kirjavahetus Aleksander Hellatiga.