Tooted

Kui olete lugenud maailmakuulsat juhtimisromaani "Eesmärk", siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. "Asi pole vedamises" on kirjutatud "Eesmärgi" järjena mõned aastad hiljem. Loodetud tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Kuidas viia ettevõtted lühikese ajaga kasumisse, ilma investeeringuid tegemata? Kas sellisest olukorrast väljatulemine on ainult vedamise asi? Sedamööda, kuidas probleemidele lahendus leitakse, avaneb järk-järgult Piirangute Teooria - loogiline ja süstemaatiline mõtlemine, mille abil saab koostada ja edastada tervel mõistusel põhinevaid lahendusi "võimatutele olukordadele". "Asi pole vedamises" kirjeldab mõtlemisprotsesse, mille abil leitakse lahendused turundusele, varade juhtimisele, suhtlemisprobleemidele ja kogu ettevõtte strateegiale.

Raamatu aluseks on võetud fääri legend "Beinta ja Peder Arrheboe", mis põhineb ajaloolistel faktidel. Kirjanik on aga legendi vastavalt oma meelelaadile töödelnud ning tema saatuslikus naises Barbaras pole legendi-Beinta kurjust ega pahatahtlikkust. "See on raamat elust ja noorusest, jutustus, mida iseloomustab kelmikus ja võlu, huumor ja poeesia, aga milles ei puudu ka iroonia soolaterakesed ja nukruse põhjahoovus." (William Heinesen)

"Eesmärk" on põnevusromaani reeglite järgi kirjutatud teos, mis on põhjalikult muutnud kogu Läänemaailma arusaamist juhtimisest. Autorit on juhtivates ärialastes väljaannetes tituleeritud "tööstuse juhtimise guruks" ja nimetatud geeniuseks. See on raamat, mida soovitada oma ettevõtluses töötavatele sõpradele, miks mitte ka ülemustele. Raamatus peituv sõnum on vahedaks relvaks kaasaegses konkurentsis.

Maria d'Este on harjunud oma ilu ära kasutama. See on aidanud tal elus edasi jõuda, kuni ta mõistab selle purustavat toimet. Lahkunud süümepiinade sunnil New Yorgist, pöördub ta tagasi oma sünnilinna Pariisi, et alustada uut elu. Nüüd on ta otsustanud olla hea nagu tema lapsepõlvesõbratar Beatrice. Ta asub tööle ühe advokaadi juurde, et aidata tal koguda materjali teadustööks naismõrvarite kohta. Mida rohkem ta oma töösse süveneb, seda ootamatumas valguses hakkab paistma talle ka tema oma elu, ning näib, et hea ja halb ei olegi enam nii selgesti eristatavad.

1998. a. põuane, näljane suvi. Boriss Jeltsini järglane president Tšerkassov sureb südameataki tagajärjel. Venemaal seisavad ees presidendivalimised. Keegi ei kahtle, et Venemaa uueks juhiks saab Patriootiliste Jõudude Liidu liider Igor Kromanov, osav kõnemees ja paadunud demagoog. Ilokõne on mõeldud laiemale avalikkusele, kitsa siseringi jaoks on Komarov kirjutanud Musta Manifesti, programmdokumendi, kus ta loetleb ja selgitab kõike, mida kavatseb tegelikult teha. Kolmest eksemplarist üks satub Suurbritannia salaluure kätte. Läänemaailm on vastamisi küsimusega, mida teha, et Venemaal ei tuleks võimule fašistlik diktatuur. Kes peataks Komarovi?

Daniel Quinni romaan tekitas suurt tähelepanu, võites ökoloogilise kallakuga Turneri Homse Auhinna. Tegemist on omamoodi dialoogiga, kus üheks osapooleks on gorilla. Minajutustaja vastab ajalehekuulutusele, kus otsitakse õpilast, ning satub vastamisi gorillaga, kes õpetab talle telepaatilise vestluse teel uut arusaamist inimkonna kohast maailmas. Quinni keel on lihtne ja selge, ta paneb lugeja tahtmatult kaasa mõtlema ja koos endaga lõppjärelduste poole liikuma. Daniel Quinn sündis 1935. aastal Omaha’s Nebraskas, õppis St. Louise Ülikoolis, Viini Ülikoolis Austrias ja Loyola Ülikoolis Chicagos. 1975. aastal loobus ta oma pikaajalisest kirjastaja karjäärist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Esimese variandi raamatust, millest kujunes hiljem tema auhinnatud teos "Ishmael", kirjutas Quinn 1977. aastal. Sellele järgnes veel kuus varianti, enne kui raamat 1990. aastal lõpliku kuju sai. Seejärel tegeles Quinn edasi "Ishmaeli" vaimsete ja kogemuslike allikate uurimisega ja kasutas oma tööd uuenduslikus autobiograafias "Ettenägevus: Viiekümneaastase nägemusliku otsimisretke lugu". Oma kõige viimase romaani kohta kirjutab Quinn järgmist: "Palju aastaid muretsesin ma selle pärast, et ei pruugi suuta kirjutada midagi "Ishmaeliga" võrdset (või veelgi vähem sellest paremat). Selle mure on mult võtnud "B. lugu". Ishmaelile oleks see raamat kindlasti meeldinud. "B. loo" on nüüd avaldanud Bantam Books.

Käesolevas romaanis seisab Kay Scarpetta vastamisi kavala ja halastamatu mõrvariga, kes alustab politseiuurijatega verist mängu.

"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia. Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused. Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne) Lõik raamatust: August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse... Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.

Ajalooraamatus "Kõik on kokku elu lugu" vaatavad kooli vilistlased läbi seitsme aastakümne tagasi oma kooliajale ning räägivad edasisest käekäigust.

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908-2008

Kremli naised on vajunud kui sete Venemaa meeletu kahekümnenda sajandi ajaloo sündmuste põhja. Kes need naised olid? Missugune on olnud nende roll ajalooprotsessis? Kas nad olid vaid oma hirmuäratavalt suurte ja mõnikord tühiste meeste kahvatud varjud või oli neil täita hoopis muu ülesanne? Kõik selle raamatu kangelannad on tähtsad. Nad on olnud Nõukogude riigi esimese või siis teise või isegi kolmanda mõjuvõimsa mehe väljavalitud, abikaasad ja armukesed. Nende elu jõuab meieni uuringute, mälestuste, arhiivimaterjalide, käsikirjade, dokumentide, aga ka legendide ja kuulujuttude kaudu. Seda kõike täiendab autori isiklik vaatenurk, mida on aidanud kujundada võimalus aeg-ajalt selle omapärase Kremli-maailmaga kokku puutuda.

Tavaliste venelaste mäss oli Ida-Euroopa edukate ülestõusude vältimatu eeltingimus. Allutatud rahvad ihkasid oma majandusliku viletsuse lõppemist. Lõppkokkuvõttes sulasid need kaks elementi kokku suureks poliitiliseks tehinguks, mis tõi kaasa kommunistliku maailma ümbersünni...

Romaani "Naer ja pisarad" sündmused leiavad aset Pariisis, kuhu on põgenenud revolutsiooni eest vene aadlikud. Nicholas oli alles laps, kui tema isal õnnestus osa oma perest kindlast surmast päästa. Ta naine hukkus, kaksikud Nicholas ja Rudi lahutati teineteisest. Mitmekümne aasta jooksul jälgitakse Nicki kujunemist, tema lootusetuna tunduvat armastust, kauni Tasha vastu ning taaskohtumist ammu surnuks peetud lähedastega. Noel Barberi mahukad romaanid viivad lugeja sageli Inglismaalt kaugemale – küll II maailmasõja aegsesse Singapuri või eksootilisematesse paikadesse Euroopas. Neis on ühendatud värvikas olustik, romantilised kangelased ja seiklused – kõik jooned, mida tavaliselt meelelahutuselt oodatakse.

Kujukas ja vaidlema kutsuv analüüs selle kohta, mida riikidel tuleb teha, et nende kodanikel tuleviku maailmamajanduses hästi läheks. "See raamat saab möödapääsmatult vajalikuks igaühele, kes tahab mõista kujuneva globaalse majanduse sotsiaalseid tagajärgi." David Sainsbury, J Sainsbury plc president "Maailma majandus muutub globaalseks ja see avaldab määratut mõju ettevõtete juhtimisele, valitsustele, poliitikale ja inimestele. Ei ole ühtki kujutlust virgutavamat, sädelevamat ja arukamat teejuhti selle majandusliku ülemineku mõistmiseks kui Robert Reichi "Piirideta maailm"" Markiis Shirley Williams Robert B. Reich on Maurice B. Hexteri sotsiaal- ja majanduspoliitika professor Brandeisi ülikoolis; oli president Clintoni esimene tööminister.

New Yorgi osariigis Aureliuse linnas kaovad üksteise järel kolm teismelist tüdrukut. Linnas hakkab levima kõiges ja kõigi kahtlustamine ning esimesena satuvad löögi alla võõrad ja pisut veidrama käitumisega inimesed. Iga uus kadumine suurendab painet ning varsti ei usaldata enam kedagi. Raamatu autor Stephen Dobyns näitab ootamatute sündmuste mõju pealtnäha tavalisele väikelinnale ning toob esile selle pealispinna all olevaid pinged, salavaenud ja agressiivsuse.

Kui Jeremy Paulingi ema sureb, peab ta ise ema laguneva pansionaadi eest hoolt kandma hakkama. Jeremy on aga eraklik poissmees, kes kardab suhtlemist, tema ainus kirg on igasugusest kättesaadavast materjalist skulptuuride meisterdamine. Siis ilmub pansionaati uus elanik- energiline ja rõõmsameelne Mary Tell ning Jeremy peab üritama kohaneda pöördega oma elus. Anne Tyleri raamatud on paelunud paljusid lugejaid terves maailmas. Ta ei kirjuta rikastest ja ilusatest, tema raamatute tegelased on enamasti inimesed, kellele elu on haiget teinud ja kes ei tunne ennast selles maailmas eriti mugavalt. Tyler kirjutab nad aga sedavõrd elavaks ja kujutab neid nii mõistvalt, et tema raamatutest jääb hinge erakordselt soe tunne.

Kogumiku II osa on järg ja ühtlasi lõpetus 2001. a. sügisel alanud välisministeeriumi taastamisega seotud mälestuste kogumisele. Raamatu esimene osa oli pühendatud välisteenistuse 85. sünnipäevale ja käsitles iseseisvuse taastanud Eesti välisesindusi. Käesolev, välisteenistuse 90. sünnipäevale pühendatud osa on keskendunud sündmustele peamajas perioodil umbes 1990-1995, rõhuasetusega iseseisvuse taastamisele ja sellele vahetult järgnenud perioodile. Raamatus ilmuvaid lugusid on kogutud 2001. kuni 2008. aastani. Mõnikord on kirja panemise/linti rääkimise aeg konteksti mõistmiseks oluline ning see on päises märgitud. Lood jagunevad kolme gruppi: esiteks koostajale linti räägitud intervjuud, teiseks autorite kirja pandud mälestused ja kolmandaks märkmed vestlustest. Autorite valikul on lähtutud põhimõttest, et sõna saaksid võimalikult erineva suhtumise, tausta ja ametikohaga välisministeeriumi tolleaegsed töötajad.

"Jeremy Rifkin kuulub nende väheste hulka, kelle nägemus võimaldab välja selgitada probleeme, mis fundamentaalsel viisil destabiliseerivad ühiskonda. Oma "Töö lõpus" analüüsib ta mõtlema provotseerivalt ja õigeaegselt tehnoloogia sedalaadi mõju moodsale ühiskonnale." Sir James Goldsmith, Euroopa Parlamendi saadik. "Rifkin hoiatab, et järgnevatel aastatel juhivad uued, üha keerukamad tarkvaratehnoloogiad tsivilisatsiooni üha lähemale peaaegu ilma töölisteta maailmale. Tema raamat on õigeaegne ja äratab erakordselt suurt huvi." Financial Times

Ettekujutus surnute vaimudest või hingedest on niisama vana kui inimese ettekujutus surmast. Kõigis kultuurides on inimesi huvitanud küsimus, mis juhtub pärast surma ning kas on võimalik luua ühendust elavate ja surnute maailma vahele. See huvi ei ole sugugi vähenenud ka tänapäeval. Raamatus "Vaimud ja hinged" püütaksegi esitada lugejale tõestisündinud juhtumeid ja nende analüüse, mille puhul igaüks saab ise oma järeldused teha