Tooted

"Börsihaide vandenõu" on üks neist haruldastest kriminaalromaanidest, mis peale närvikõdi ka äratundmisrõõmu ja mõtlemisainet pakuvad. Põnevusjuttude vanameister Edgar Wallace on sedapuhku ainet ammutanud finantsmaailmast. Nagu tema teostes ikka, on siingi rohkesti saladusi ja üllatusi, mõistatuslikke mõrvu ja koguni sissemurdmine Scotland Yardi, kõige selle taga on aga rahatuusade sulitembud, mis lausa ahhetamapanevalt meenutavad meie praegusi päevasündmusi. "Börsihaide vandenõu" lugeja tutvub majanduselu telgitagustega. Ta näeb, kuidas suurte tegijate salakokkulepped kõigutavad rahakursse ja aktsiahindu. Paratamatult taaselustuvad mälus samalaadsed sündmused Eesti panganduses - meie üleöö tekkinud ja üleöö hävinud kommertspankade pankrotimeistrid ja petetud hoiustajate jõuetu raev... Romaanis võidab hea viimaks kurja – aga elus?

Kuidas sai tõmmust tumedasilmsest provintslannast võrratu, jäljendamatu supernaine? Mismoodi kujunes ta kirjanikuks, kelle teosed panid Pariisi kirjandusringkonnad ja teatripubliku kihama ning on jäänud püsima prantsuse romantismi raudvarasse? Miks imetlesid teda niisugused suurvaimud nagu Honoré de Balzac, Alexandre Dumas, Victor Hugo, Heinrich Heine ja Ferenc Liszt? Mis võluvägi temas küll peitus, et temasse ennastunustavalt armusid Alfred de Musset ja Frederick Chopin? Kõike seda loete tuntud saksa kirjaniku Dora Dunckeri tõsieluromaanist.

«Mürina ja kärinaga vuhises seikluste metsik ajujaht pika Löveni järve ümber. Selle kõminat kuuldus kaugele. Mets vajus looka ja langes, kõik laastavad jõud pääsesid valla.» Nii iseloomustab autor, rootsi kirjanik, Nobeli laureaat Selma Lagerlöf ise oma kauni kodukoha Värmlandi aadliseltskonna ohjeldamatut elu, mis on tema värviküllase esikromaani «Gösta Berlingi saaga» (1891) aineks. Sellel saagalikult sümboolsel taustal kerkivad raamatu lehekülgedelt kaksteist Ekeby kavaleri, saja seikluse rüütlit, kes loevad endale häbiks teha midagi tarka või mõistlikku. Gõsta Berling, parim nende hulgast, kavaleride kavaler ja poeet, kes on läbi elanud rohkem poeeme, kui teised neid kirjutada on jõudnud; Marianne Sinclaire, Anna Stjärnhök, krahvinna Elisabet Dohna ja teised säravad naised, kes on nii kaunid ja hellad nagu ema silmad, kui ta vaatab alla oma lapsele; julm mõisaomanik Sintram, see muretu rõõmu kuri südametunnistus – kogu see hääbunud ühiskonna ilmekate esindajate kirev galerii.Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus muistendimaailm nii tihedalt põimub tõsieluga. Realistlikud pisiepisoodid ja saagalik müstika liituvad harmooniliseks tervikuks üldise romantilise põhitooniga. Südamlik, siiralt elamuslik lähenemine kujutatavale olustikule, mis annab teosele mõnevõrra eleegilise varjundi, muudab raamatu tõeliseks luigelauluks mineviku rüppe vajunud ühiskonnale.

Romaanis avab autor lugejate meeled ka tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. Ta osutab meie kasutamata võimalustele ning näitab, mida kõike suudavad meie mõttejõud ja kujutlusvõime.

"Kadunud miljoni" arvukal ja mitmekesisel tegelaskonnal tuleb läbi elada lausa uskumatuid seiklusi: peigmehe salapärane kadumine pulmapäeval, miljonilise varanduse mõistatuslikud rännud ühest peidupaigast teise, armutu rahajaht, raskesti tabatava, hästiorganiseeritud väljapressijatejõugu jälitamine... Kriminaalromaanide kuningaks hüütud Edgar Wallace'i teosed köidavad ikka ja jälle kõiki, keda huvitab põnev lugemisvara.

Romaanis kujutatakse kuidas meie tormine ja murranguline aeg inimsaatusi vormib.

Elukaaslase valimine oli hõlpus ainult Eedeni aias: Aadamale oli ette nähtud üks ja ainus Eeva. Ent paradiisiski ei läinud kõik nii, nagu pidanuks... Meie ajal teeb partneri valimise raskeks just võimaluste lõputu rohkus. Pakkumine ületab nõudlust paljukordselt ja sedavõrd suurem on ka eksimisvõimalus. Igaühe jaoks on kuskil keegi, lauldakse, aga kuidas küll rahvarohkelt ballilt oma Tuhkatriinukest üles leida? Aarne Biini uue romaani sarmikas peategelane Sulo peab tegema arvukaid sobivuskatseid, enne kui leiab selle õige.

"Robur Vallutaja" vaprad ja leidlikud tegelased otsivad ületamatuina näivate raskustega võideldes ning elu kaalule pannes teed inimkonna iidse unistuse teostamiseks. Nad ihkavad lennata nagu linnud! Mitte õhupalli gondlis tuulte võimuses hõljudes, vaid hõlpsasti juhitavas lennuaparaadis. Ja veel enne kui maailmakuulus kirjanik 1905. aastal suri, nägi ta oma sellegi ennustuse täitumist: 1903. aastal ehitasid vennad Wrightid esimese sisepõlemismootoriga lennumasina, mis varsti edukalt õhku tõusis. 1961. aastal lavastas William Witney USAs romaani aineil haarava ulmefilmi "Maailma valitseja".

1939- Stalin ja Hitler leppisid kokku. Molotovi-Ribbentropi pakt saab tegelikkuseks. Molotovi-Selteri läbirääkimised Kremlis

Sirli Prints on edukas naine tänapäeva moodsas maailmas. Talle meeldivad ilusad riided, muusika, meeste tähelepanu; tema jaoks on oluline laste hea käekäik. Teda ei huvita poliitika. Selles intrigeerivas romaanis ristuvad aga vabariigi valitsuse arusaamad Sirli kui reakodaniku arusaamadega. Valitsusel on enda meelest õigus teistsugusele elule kui rahval, sest valitsus on seatud rahvast juhtima. Sirli tunnetab aga ühel hetkel, et selles peitub oht talle endale ja tema lähedastele. Tiina Tamman on sündinud Eestis, alates 1975. aastast elab Inglismaal, Londoni lähistel. "Tihe udu Tallinnas" on tema kolmas romaan.