Tooted

Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Kui mitu korda jaksab üks mees oma elus kannapöörde teha ja uuesti alustada? Nüüdsel ajal esineb ta Lawrence Alexanderi nime all ristluslaevadel, lahutades kergete klaveripaladega reisijate meelt. Ühel päeval aga toob ootamatu teade meelde varasemad eluetapid: lapsepõlve ja nooruse Laurits Simonsenina Stockholmis, suurkodanlikus peres, lootuse saada kuulsaks pianistiks, selle purunemise, abiellumise Siljaga, kelle vanemad on kunagised sõjapõgenikud Eestist. Kümnendal pulma-aastapäeval aga selgub üks tõsiasi, mille peale Laurits katkestab suhted oma vanematega ning otsustab koos naise ja kooliminekueas tütar Liisiga kolida Tallinnasse. Uus elu hiljuti taasiseseisvunud Eestis hakkab kenasti sujuma, kuni saabub saatuslik septembriöö 1994… Anne von Canal (snd 1973) on õppinud skandinavistikat ja germanistikat, tõlkinud norra ja rootsi keelest ja tegutses kümme aastat kirjastusalal, enne kui pühendus kirjutamisele. „Ei meri ega maa” on tema debüütromaan, mis on pühendatud parvlaev Estonia hukkumise 20. aastapäevale.

Pärast nelja-aastast segadust USA poliitmaastikul vannutatakse ametisse uus president. Kõigi üllatuseks määrab ta välisministri ametisse oma poliitilise vastase – mõjuvõimsa meediakoproratsiooni omaniku ja tegevjuhi Ellen Adamsi. Samal ajal, kui värske riigipea astub esimest korda kongressi ette, saab välisteenistuse noor ametnik Anahita Dahir oma telefoni segase sõnumi. Ta mõistab liiga hilja, et sõnum oli kiirustades kodeeritud hoiatus. Vastse välisministri silme ees rullub lahti katastroofiline stsenaarium. Peatselt saab selgeks, et esialgu terrorirünnakutena tundunud sündmuste haare on hirmuäratavam, kui võimukoridorides aimata osati. Sel ajal, kui USA rahvusvahelisel areenil vähikäiku tegi, on vallandunud tuumarelva väljatöötamise võidujooks. Sündmused hargnevad lahti Washingtonis, Euroopa suurlinnades, Pakistanis ja Iraanis ning silmitsi tuleb seista nii terroriorganisatsiooni, Vene maffia kui ka siseringis peituvate vaenlastega. USA endise välisministri Hillary Clintoni ja Kanada menukaima krimiromaanide autori Louise Penny kahasse kirjutatud poliitpõnevik „Hirmu paine all“ on ühtviisi nii rabavalt usutav kui ka vastupandamatult kaasahaarav.

On aasta 1806 ja Inglismaad kimbutab sõda Napoleoniga. Keset ärevat aega kogunevad Yorki Võlurite ühingu liikmed, et arutleda, miks praktiline võlukunst sajandeid tagasi välja suri. Ootamatult selgub, et üks võlur, kes ka võluda oskab, on siiski veel alles – eraklik härra Norrell. Londonisse sõites äratab ta surnuist üles kauni naise ja kutsub prantslaste hirmutamiseks kohale kummituslike laevade armee. Olukord saab uue pöörde, kui välja ilmub teinegi võlur, kes on valmis tujukale Norrellile väljakutse esitama. Veel nooruke, ent geniaalse andega, nägus ja julge Jonathan Strange on kõiges vanameistri vastand. Alguse saab kahe suurmehe ohtlik jõukatsumine. Kui võlurid hakkavad oma eesmärkide saavutamiseks mustast maagiast abi otsima, käivitub saatuslik sündmustejada, mille kohutavad tagajärjed varjutavad ka Inglismaa-Prantsusmaa vahelise lahingu. "Jonathan Strange ja härra Norrell" on Briti fantaasiakirjanduse klassiku Susanne Clarke’i tuntuim romaan, mille põhjal on valminud ka film. 2021. aastal ilmus Postimehe Kirjastuses Clarke’i värskeim romaan "Piranesi".

Triinu Merese romaani "Lihtsad valikud" tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks, olgu nood ükskõik kui treenitud, ükskõik kui osavad. Sest kuidas tulla toime näiteks sellega, et pead jälitama oma parimat sõpra ja ta lõpuks tapma? Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või teisalt – kas võim, rikkus ja kestev nooruslikkus on igal juhul õnne valem? Raamatu kandvaks teljeks on inimestevahelised suhted ja võimumängud, inimlikud pahed ja voorused. Ikka needsamad vanad head teemad, mis meile tuttavad juba Shakespeare'i aegadest peale.

Peter Ackroydi jaoks pole tema kodulinna Londoni lugu kronoloogiline sündmustejada. See linn on Ackroydi silmis läbinisti füüsiline ja elav organism, mis areneb oma seaduspärasuste järgi. Enamasti tarmukas, aga puhuti ka kiduv keha, mille uurimist ja mõistmist range metoodika ja harjumuspärase uurimuse struktuur pigem kammitsevad. Seepärast tutvustab Ackroyd Londonit esmajoones linna eri omaduste ja elutahkude kaudu. Millised on Londoni lõhnad ja hääled, naised ja lapsed, söök-jook ja prügi, keelepruuk ja mängud, kuritöö ja karistus, heidikud ja epideemiad, looduslugu ja nõiakunst? Ackroyd näitab lugejatele, kuidas Londoni iseloomujooned kajavad linna alusmustris läbi aja, druiididest 21. sajandi hakuni välja. Peter Ackroyd on tunnustatud romaanikirjanik ja kultuuriajaloolane. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud «Oscar Wilde'i viimane testament», «Hawksmoor», «Thomas More'i elu» ja «Blake». Üks tema loomingu keskseid teemasid on aga Londoni ajalugu ja kultuur kõige laiemas ja samal ajal täiesti eripärases mõttes.

„Maailma ajalugu” annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku teadmise tähtsamatest ajaloosündmustest ja ajaloolistest isikutest. Soomes juba 11. trükini jõudnud teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Sel moel pakub raamat konkreetsete ajalooepisoodide mõistmiseks vajaliku konteksti ja aitab saada aru, kuidas üks või teine sündmus omavahel seotud on. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on usaldusväärne info omaette väärtus. Professor Seppo Zetterbergi toimetatud „Maailma ajalugu“ on just selliseks usaldusväärseks teejuhiks möödaniku tundmaõppimisel ja mõtestamisel. Raamatu tugevuseks on esinduslik autorkond, maailma ajaloo erinevate perioodide pädev käsitlus ja ladus kirjutamislaad. Eraldi väärivad esiletõstmist raamatu väga sobivalt valitud illustratsioonid ja kaardid, mis koos põhitekstiga moodustavad orgaanilise terviku, ning tasemel eestindus. Tõnu Tannberg Tartu Ülikooli ajalooprofessor Maailma sündmusterohke ajaloo paigutamine ühe raamatu kaante vahele pole lihtne ülesanne, kuna seab autorid keeruliste valikute ette: kuidas säilitada tasakaal kaugemas ajas ja meist kaugemates piirkondades ning lähiminevikus ja lähipiirkondades asetleidnud sündmuste vahel. Soome ajaloolaste kollektiiv on selle keerulise ülesandega igati edukalt toime tulnud, andes meile koondpildi maailma ajaloo olulisematest sündmustest ning nende sündmuste käigus esiletõusnud inimestest. David Vseviov Eesti Kunstiakadeemia ajalooprofessor Raamatu peatoimetaja Seppo Zetterberg (s. 1945) on töötanud üldajaloo professorina Helsingi Ülikoolis 1982–1988 ja Jyväskylä Ülikoolis 1997–2010. Aastatel 1994–1996 oli ta Soome Instituudi juhataja Eestis. Ta on Soome Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli audoktor ja Õpetatud Eesti Seltsi auliige.

Barcelona tänavatel hulkudes kuuleb viieteistaastane Óscar mahajäetuna paistvast häärberist lummavat aariat. Poiss hiilib majja ja tutvub Marinaga, kes elab seal koos oma kurbusest muserdatud isaga ning kannab ka ise endas seletamatut nukrusepitserit. Marinast ja tema isast saab Óscarile otsekui uus pere, maailm, kuhu internaatkooli argipäevast põgeneda. Noored hakkavad jälitama looritatud naist, kes külastab vanal surnuaial nimetut hauda, ja jõuavad tasapisi aastakümnete eest tulekahjus hukkunud ärimehe ja tema armastatu saladuse jälile. Mänguna alanud seiklus muutub aga ohtlikuks tegelikkuseks, kui inimesed Marina ja Óscari ümber hakkavad surema ja mineviku varjud ärkavad ellu. Kas saatust ja surma saab üle kavaldada?

Ursula K. Le Guini "Teine tuul" on mõeldud lõpetama tema Meremaa sarja, mille valmimine võttis autoril aega kolmekümne aasta ringis. Kui esialgne Meremaa triloogia ("Meremaa võlur", "Atuani hauad" ja "Kaugeim kallas") on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan "Tehanu" juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka "Teine tuul". "Tehanus" toob Le Guin väga mehelikku võlurite maailma naise vaatepunkti ja igapäevase vägivalla, millega naised peavad toime tulema, "Teine tuul" lõhub kogu senise ettekujutuse Meremaa maailmakorrast ning elu ja surma tasakaalust. See tasakaal lõi kõikuma juba "Kaugeimas kaldas", kuid sarja peategelane Ged taastas selle oma maagiliste võimete hinnaga. "Teises tuules" ähvardab surmavald lõhkuda müüri elavate ja surnute vahel ning kõigil tuleb põhjalikult järele mõelda, kus on tehtud saatuslik viga. Ursula K. Le Guin on üks maailma vägevatest kirjanikest. Ta on saanud viis Hugo ja viis Nebula auhinda, National Book Awardi ja Kafka kirjanduspreemia. "Teine tuul" ilmub ühes köites "Tehanuga" ja tulekul on veel ka köide, milles on kõik Le Guini Meremaaga seotud lühijutud.

Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse „Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? „Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. Ürikutest ja uurimustest kokku korjatud infokildude põhjal maalib autor pildi Geirmundri isikust ja elukäigust, kasutades lünkade täitmiseks nn teadmistepõhist fantaasiat. Geirmundri isiku kaudu avaneb ka senituntust erinev pilt Islandi asustamisest. Rännakud Geirmundr Mustnaha jälgedes viivad neljale maale: Norrasse, Siberisse, Iirimaale ja Islandile. Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise ja muu kohta, mida on oluline teada, et mõista, kuidas Geirmundr saavutas rikkuse ja mõjuvõimu uuel kodumaal. Lisaks põimib autor Geirmundr Mustnaha saaga vahele ka omaenda saaga – Geirmundri saaga kirjutamise loo, oma läbielamised, mõttekäigud ja seletused, kuidas ta jõudis oma julgete hüpoteesideni.

Eesti televaatajaid saatesarjas "Appi tuleb selgeltnägija" oma võimetega imestama ja imetlema pannud Ilona Kaldre on nüüdseks juba kauaaegne tuttav miljonitele televaatajatele Ukrainas, Lätis ja Venemaal. Skeptikutele, kes selgeltnägemist kohe kuidagi ei usu ja arvavad ekraanil nähtu hookuspookuseks, on Ilona Kaldre lugematuid kordi öelnud: "Olen alati austanud ja austan edaspidigi iga inimese õigust vaadata või mitte vaadata, uskuda või mitte. Skeptikuid jätkub alati ja kõikjal, minu asi ei ole neid ümber veenda." Käesolevas raamatus räägib selgeltnägija Ilona Kaldre oma lapsepõlvest, kooliajast ning sellest, kuidas kõik alguse sai. Ilona Kaldre mõtisklused ja soovitused aitavad leida lahendusi nii mõnelegi murele ja probleemile.

Tegu on mingis mõttes hoiatusromaaniga, selle tegevus toimub lähitulevikus, millel on ehmatavalt palju ühisjooni üsna hiljutise minevikuga. Terves maailmas on toimunud ootamatud muutused, Euroopa Liidust on eemaldunud varakad tuumikriigid, Lähis-Idas pole rahu saabunud ning laienev ja piire ületav terrorismioht tingib totaalset kontrolli kõige ja kõigi üle. Kõige selle taustal elab sügisest kevadeni Nõmmel üks 44-aastaseks saav üksikema, ametilt tõlk, oma igapäevast elu. Üksikisiku tasandil jutustabki romaan tema loo. Omaette teemaks on võimalus, et hea tahte organisatsioonid võivad oma tegevusega tahtmatult kurjusele kaasa aidata ning inimestega manipuleerida.