Tooted

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

Eesti ja soome kirjandusse kuuluv Aino Kallas (1878-1956) avaldas viimastel eluaastatel viies köites oma päevikud. Päevikule omaselt on need intiimsed ja pihtimuslikku laadi ülestunnistused, millel on avar kultuurilooline taust. Eesti keeles ilmusid päevikud 1954-1960 Torontos. Käesolev "Hingesild" on päeviku kolmas köide - kulminatsioonivaatus - mis esitab Aino Kallast tema elu kõige keerulisematel ja õnnelikumatel aastatel; see on murrangu, suure tundetõusu ja järsu käänukoha aeg tema elus. "Hingesilla" leheküljed on aastaist 1916-1921, millesse langeb kohtumine Eino Leinoga. Põhiosas ongi see Aino Kalda ja Eino Leino raamat - kahe suurvaimu isiklikult läbielatud lugu, täis pingeid, tõuse ja mõõnu, ometi pole see romaan, vaid tegeliku elu kujutus.

Traditsiooniline ülevaade idabloki poolt boikoteeritud Los Angelese 1984. a. olümpiamängudest. Raamat on illustreeritud rohkete fotodega.

Kogumikus on valik luuletusi aastatest 1815-1833 ning poeemid “Kaukasuse vang”, “Mustlased” ja “Vaskratsanik”.

See on mälestuste ja mõtiskluste raamat tavakodaniku eluteest, mis räägib tööst ennesõjaaegses Eesti Vabariigis, süngetest neljakümnendatest ja viiekümnendatest aastatest, vangilaagritest ja asumisest Siberimaal.

Ema surmaga kaasnenud leinamõtisklusi ja sõjaaegset rahvuslikku kannatust väljendab lüürikakogu "Mureliku suuga" (Tln. 1942, 2. tr. 1943). Välismaal on ilmunud kogud "Sädemed tuhas" (Toronto 1954) ja "Ääremail" (Stokholm 1963) sisaldavad nägemuslikult jõulisi kojuigatsusvärsse ning kosmilise avarustunnetusega filosoofilist luulet.

Raamatus on kolm menukat draamat: "Pelléas ja Mélisande", "Pimedad", "Õde Beatrice".

Tuntud loodusemehe Hendrik Relve rännuteed on viinud teda maailma väga eriilmelistesse paikadesse. Sellesse raamatusse on valitud muljed ja lood reisidest, mis hõlmavad pea kõiki maakera loodusvööndeid, alustades Islandist kesk Atlandi ookeani ja kulgedes üle Taimõri tundra ja Siberi taiga Baikali kaldailt Kaug-Idasse - Kamtšatkale, Kuriilidele ja Jaapanisse -, sealt edasi Malaisia troopilistesse vihmametsadesse, Balile ja Jaavale Kagu-Aasias, seejärel aga juba Aafrika savannidesse ning Põhja-Ameerikasse. Tähelepaneliku silma ja tundliku meelega rändaja pajatab looduse suurtest ja väikestest imedest, looduslähedastest põlisrahvastest, nende kommetest ja uskumustest, mõtiskleb inimese ja looduse suhete üle muutunud ajas ja oludes. Kaunilt kujundatud raamatus on rohkem kui 300 autori enda värvifotot.

Ma leidsin ta garaažist pühapäeva pärastlõunal… Ta lebas pimeduses teekastide taga, keset tolmu ja rämpsu. Jäi mulje, nagu oleks ta seal olnud igavesti. Ta oli räpane, kahvatu ja kuivetunud ning ma mõtlesin algul, et ta on surnud. Ma poleks saanud rohkem eksida. Varsti ma hakkasin mõistma, et ilmas pole kunagi olnud temaga võrreldavat olendit.

"Kristlus kutsub meid uskuma ka Jeesuse jumalikkust. Sellele keskendub minu raamatki. Lähtepunktiks on seisukoht, et usk Jeesusesse tekib Jumala kinnitusega. Kas meil endil on neis asjades mingi osa või valikud?" Marjatta Laitinen

Soome-eesti ühiskirjaniku Aino Kallase (1878-1956) 1915.a esmatrükis ilmunud Lydia Koidula eluloos kujutab autor oma kangelannat tulihingelise isiksusena, kes oli loodud, et kogu elu ohvritulena leegitseda, aga aja ja olude sunnil pidi piirduma vaid lühikese, mõneaastase tähelennuga, et selle järel traagilises mõistmatuses hääbuda. Teose uus tõlge on tehtud 1935.a parandatud ja täiendatud väljaande järgi.

Sisu : Tuulesõlmed ; Tark talutüdruk ; Ilus minia ; Talutütar ja vaeslaps ; Noor sepp ; Haugi käsul ; Kullisulg ; Kuldsulgedega pardike ; Vaim pudelis ; Kolm õde ; Kingsepp ja rätsep ; Sõbralikud loomad ; Võluhelid ; Tore märake ; Eide- ja taaditütar ; Ahne möldrinaine ; Telessik ; Teeniktud rubla ; Jutt vaesest kingsepast ; Kütt Manuk ; Kaks kavalpead ; Nelikümmend valet ; Ennustaja Faltši-Baba ; Võlukaev ; Kaljukass ja rebane ; Maila ; Tšoktšo ; Metsinimene Jag-Mort ; Kuidas mari pettis sarvikut ; Sõdur ja kaupmees ; Odav tööline ; Merepulm

Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849-1924) maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu väikesest ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa pärijaks. Väikese Cedricu aval ja sõbralik loomus võidab elus ja pärijais pettunud sünge lossihärra südame ja lähendab teda taas inimestele. Cedricu imepärane käekäik toob õnne ka kõigile tema ameerika sõpradele.

Järg romaanile "Ära hõiska enne õhtut".

"Järjekordne südamliku huumoriga kirjutatud jutustus Hilja Valtonenilt ("Tänapäeva tütarlaps", "Õpetaja Metskass" jt.) viib lugeja seekord kõrvalisse Soome külakesse Puntrapääle, kuhu ühel tormisel õhtul saabub uus nooruke vallakirjutaja Varpu Vapaa. Peagi ei jää tulemata ka sekeldused - Varpu võtab kasvatada oma surnud kooliõe lapsed, kuid külas hakkavad liikuma inetud kuulujutud, kuna lapsed on kummalisel kombel Varpuga väga sarnased...