Tooted

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

Eesti Veeteede Ameti tegevusest Merelaevandus uuenemise kursil Tallinn-Helsingi reisilaevad Eesti lipu all Reisilaevafirma EstLine Pärnu sadam muutuste ajajärgul Tartu Jõesadam Paadist laevani Transiitvedusid kujundavad tegurid ja võimalused Eesti vaatevinklist Mereekspediitorid transiiditeedel Eesti Merehariduskeskuse Ametikool Eesti Mereväe tänapäev Ajaloolised laevad Meremuuseumis Meremuuseumi osa Eesti rannikumere demineerimisel Eesti laevandus paguluses Meresõidu mälestused Meremuuseumis ELA-1996 autorid 1995. a. väljastatud Eesti Vabariigi meresõidudiplomid 1600-se ja suurema kogumahtuvusega merelaeva kaugsõidukaptenitele 1995. a. väljastatud Eesti Vabariigi meresõidudiplomid 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaevade vanemmehhaanikutele Eesti laevaregistrisse 1995. a. kantud laevad Eesti tolli ja passikontrolli sadamad 1996. a.

AS Eesti Merelaevandus erastamiskarussellis Tallinna sadama ümberehituse ajad Laevaehitusel leidub Eestis perspektiive Eesti Merelaevanduse laevastiku tehniline uuendamine Saarte Liinid Eesti jäälõhkujad Kaubaveod liinil Tallinn-Kiel Eesti piirivalvelaevastiku kujunemisest Farewell "Vega", "Livonia" ja teised Navigatsioonituled põlevad alati Kuhu läheb Eesti mereharidus Merekaartide koostamisest Eestis pärast 1991. aastat Eesti merealapiirid aastal 1996 Sinilipp - keskkonnasõbraliku ja puhta sadama tunnus Käsmu fenomen Merekultuuri ilmingud vanemas eesti merenduses Võitlus eesti meremeeste renomee ja tuleviku eest Merepäästetegevus Eesti vetes 1996. aasta merenduse kroonika ELA-1997 autorid 1996. a. väljastatud diplomiga kaptenite ja vanemmehaanikute nimekiri Eesti Merehariduskeskuse 1996. a. lõpetanute nimekiri

Eesti laevanduse aastaraamat 1998

Eesti ja soome kirjandusse kuuluv Aino Kallas (1878-1956) avaldas viimastel eluaastatel viies köites oma päevikud. Päevikule omaselt on need intiimsed ja pihtimuslikku laadi ülestunnistused, millel on avar kultuurilooline taust. Eesti keeles ilmusid päevikud 1954-1960 Torontos. Käesolev "Hingesild" on päeviku kolmas köide - kulminatsioonivaatus - mis esitab Aino Kallast tema elu kõige keerulisematel ja õnnelikumatel aastatel; see on murrangu, suure tundetõusu ja järsu käänukoha aeg tema elus. "Hingesilla" leheküljed on aastaist 1916-1921, millesse langeb kohtumine Eino Leinoga. Põhiosas ongi see Aino Kalda ja Eino Leino raamat - kahe suurvaimu isiklikult läbielatud lugu, täis pingeid, tõuse ja mõõnu, ometi pole see romaan, vaid tegeliku elu kujutus.

Kõrtside ja hobupostijaamade arhitektuuri ajaloo kohta on varemalt ilmunud küll rida artikleid üldteostes ja ajakirjades, ülevaatlikum eriteos meil aga puudub. Autor loodab, et käesolev raamat aitab seda lünka mõnevõrra täita.

Ema surmaga kaasnenud leinamõtisklusi ja sõjaaegset rahvuslikku kannatust väljendab lüürikakogu "Mureliku suuga" (Tln. 1942, 2. tr. 1943). Välismaal on ilmunud kogud "Sädemed tuhas" (Toronto 1954) ja "Ääremail" (Stokholm 1963) sisaldavad nägemuslikult jõulisi kojuigatsusvärsse ning kosmilise avarustunnetusega filosoofilist luulet.

Raamatus on kolm menukat draamat: "Pelléas ja Mélisande", "Pimedad", "Õde Beatrice".

"Kristlus kutsub meid uskuma ka Jeesuse jumalikkust. Sellele keskendub minu raamatki. Lähtepunktiks on seisukoht, et usk Jeesusesse tekib Jumala kinnitusega. Kas meil endil on neis asjades mingi osa või valikud?" Marjatta Laitinen

Soome-eesti ühiskirjaniku Aino Kallase (1878-1956) 1915.a esmatrükis ilmunud Lydia Koidula eluloos kujutab autor oma kangelannat tulihingelise isiksusena, kes oli loodud, et kogu elu ohvritulena leegitseda, aga aja ja olude sunnil pidi piirduma vaid lühikese, mõneaastase tähelennuga, et selle järel traagilises mõistmatuses hääbuda. Teose uus tõlge on tehtud 1935.a parandatud ja täiendatud väljaande järgi.

Sisu : Tuulesõlmed ; Tark talutüdruk ; Ilus minia ; Talutütar ja vaeslaps ; Noor sepp ; Haugi käsul ; Kullisulg ; Kuldsulgedega pardike ; Vaim pudelis ; Kolm õde ; Kingsepp ja rätsep ; Sõbralikud loomad ; Võluhelid ; Tore märake ; Eide- ja taaditütar ; Ahne möldrinaine ; Telessik ; Teeniktud rubla ; Jutt vaesest kingsepast ; Kütt Manuk ; Kaks kavalpead ; Nelikümmend valet ; Ennustaja Faltši-Baba ; Võlukaev ; Kaljukass ja rebane ; Maila ; Tšoktšo ; Metsinimene Jag-Mort ; Kuidas mari pettis sarvikut ; Sõdur ja kaupmees ; Odav tööline ; Merepulm

Järg romaanile "Ära hõiska enne õhtut".

"Järjekordne südamliku huumoriga kirjutatud jutustus Hilja Valtonenilt ("Tänapäeva tütarlaps", "Õpetaja Metskass" jt.) viib lugeja seekord kõrvalisse Soome külakesse Puntrapääle, kuhu ühel tormisel õhtul saabub uus nooruke vallakirjutaja Varpu Vapaa. Peagi ei jää tulemata ka sekeldused - Varpu võtab kasvatada oma surnud kooliõe lapsed, kuid külas hakkavad liikuma inetud kuulujutud, kuna lapsed on kummalisel kombel Varpuga väga sarnased...