Tooted

"Miljonärist eduõpetaja Jim Rohn alustas oma karjääri tavalise palgatöölisena. Raamatus tutvustab ta lihtsaid põhimõtteid, mida tõusuteel ellu rakendas. Ta kinnitab, et keegi ei pea valima õnne ja rikkuse vahel, sest need tärkavad samast külluseallikast.Teos sisaldab seitset kava, mis aitavad saavutada edu, olenemata erialast ja sotsiaalsest staatusest. Võtmesõnadeks on distsipliin, motivatsioon, eesmärgistatus, õppimine, tulude kontrollimine ja õige ajakasutus.

Teos pälvis 2000. aasta romaanivõistlusel III auhinna. Ehkki teose pealkiri "Continental" viitab vanale ja tuttavale kirjutusmasinale, on siiski tegemist moodsa, arvutiajastu tunnustega romaaniga. Teose põhiosa moodustab omamoodi romaan romaanis või õigemini kaks omavahel põimuvat süžeed; selle ühine pealkiri on "Sametjakk" ja see räägib, kuidas elus pisut pettunud, kuid hetkel oma ajutist üksiolekut nautiv keskeas Elli tõlgib vabal ajal prantsuslikku romaani, mille peategelaseks on noormees Marcel ning tegevuskohtadeks Riia ja Pariis. Aegamööda hakkab tõlgitava romaani tegevustik ja tegelaskond tungima tõlkija enda eluhetkedesse, selle teose meeleolud sarnanema tema enda omadega, teine elu kulgema justkui tema enda kõrval. Autor ei varja oma sümpaatiat kirjanik Marcel Prousti loomingu ja loomemeetodite vastu – ja see taotlus ei piirdu üksnes tegelasnimega Marcel. Ka "Continentali" autor armastab elu meeldivaid üksikasju ja hetki, temagi püüab tabada äralibisevat aega ning tagasi tuua juba möödunut; romaan viib lugeja armastuse kõrbe keskele, mõtiskleb lastetu kooselu ja üksteise mittemõistmise teemal. See on naiselik ja plastiline, kujundlik ning kammerlik ja suuresti psühholoogiline romaan, mis nõuab lugejalt ruttamatust ja puhast meeleolu. Romaan "Continental" oli 2000. a romaanivõistluse tõeline üllatusteos.

"Dina pärandus" on kolmas ja viimane raamat romaanitriloogiast, mille esimesed kaks osa "Dina raamat" ja "Õnne poeg" ilmusid eesti keeles vastavalt 1997. ja 1999. aastal. Sündmustik areneb 19. sajandi teisel poolel Põhja-Norras, kuhu koolitatud arstina pöördub Kopenhaagenist tagasi Benjamin, tuues kaasa oma ematuks jäänud tütre Karna. Koju pöördub tagasi ka pikki aastaid Euroopas elanud Benjamini ema Dina. Nii kujuneb raamatust kaasakiskuv jutustus kolme põlvkonna kohtumõistmisest iseenda ja minevikupärandi üle. Jõuliselt tõuseb esile Benjamini kuju, kes arstina võidab suure lugupidamise ümbruskonna rahva hulgas. Ühiskondlikus plaanis kirjeldatakse teoses üleminekut «uude aega». talupojaühiskonnast linnaellu. Kuid esiplaanil on siiski inimestevahelised suhted, mis loovad romaanis suuri pingeid. See on raamat keerulistest inimsuhetest, armastuse mitmekesisest palgest, teise inimese läheduse igatsusest, muusika tähendusest ja oma valiku talumisest.

“Erakvähid” on triloogia teine romaan, kus esimesest osast “Berliini paplid” lugejale tuttavaks saanud tegelaste elu pööratakse pea peale. Torunn Breiseth, romaani üks peategelasi on kolmekümne seitsme aastane. Tema isa Tor peab suguvõsa põlistalu Kesk-Norras Trondheimi külje all. Ta on vanim kolmest vennast ja ainuke, kellel on järeltulija. Ootamatult pärib Torunn talu ja seisab suure eluvaliku ees. Keskmine vend Margido, kes peab väikest matusebürood Trondheimis, sipleb usu, kõhkluste ja pealetükkiva lesknaise vahel. Noorim vend Erlend, tunnustatud aknadekoraator Kopenhaagenis, seisab samuti tähtsate eluvalikute ees. Nad annavad endast parima, kuid kas veresidemetest ja heast tahtest piisab, et suguvõsa liita?

Romaani tegevuslik leiab aset XVII sajandil - ajal, mil Fääri saared kannatasid omakasupüüdliku ja karmi läänihärra Christoffer von Gabeli rõhumise all. Kuningatel oli kombeks anda Fääri saared läänina soositud ametnikele ning kuna saared asusid Taanist kaugel, oli kuningal raske lääni haldamisel silma peal hoida.

Kui ajalooline romaan räägib teos Taani kuningas Christian VII ja tema ihuarstist Johann Friedrich Struenseest, kelle kätte vaimuhaige monarh andis 1768. aastal kogu võimu. Noor saksa arst oli Voltaire’i ja Rousseau jünger ning viis lühikese ajaga feodaalses, pärisorjuslikus Taani riigis läbi omamoodi revolutsiooni. Mõistagi ei saanud puhta idee kokkupõrge reaalse poliitikaga jääda karistamata: neli aastat hiljem Struensee hukati. Prantsuse revolutsioonini oli jäänud siis veel 17 aastat. Kui armastusromaan jutustab teose tundlikus võtmes loo Struenseest ja kuningas Christian VII abikaasast, noorest Inglise printsessist Caroline Mathildest, kellest lugeja silme all kasvab eneseteadlik ja julge naine, kes läheb sirge seljaga vastu traagilisele saatusele. Kui filosoofiline romaan käsitleb teos vaimu- ja võimuvõitlusi, kus väliselt tähtsusetud ja tõrjutud, nagu Ove Høegh-Guldberg, tahavad saada suureks, nii nagu kidur võpsik loodab pääseda vohama seal, kus suured tammed on maha võetud.

Nimeka rootsi kirjaniku P. O. Sundmani (1922-1992) romaan teisest nimekast rootslasest, insenerist ja maadeavastajast Salomon August Andréest ning tema traagiliselt lõppenud õhulennust 1897. aastal, mil ta koos kahe kaaslasega üritas esimesena jõuda põhjapoolusele. Lugu leiab aset mitte lihtsalt rahvusvahelise maadeavastamise palaviku taustal, vaid meeles tuleb pidada veel kahte aspekti: ühelt poolt oli Rootsi ja rootslaste jaoks vaja tõestada, et ligi kakssada aastat peale Põhjasõda ollakse ikka veel üks suurte hulgast, teisalt tuli aga norralastel iga hinna eest tõestada oma jõudu ja pealehakkamist.

Romaan noore naise enese- ja armastuseotsingutest, armastuse erinevatest võimalustest, läheduse ja üksinduse ületamatust vastuolust ning vabaduse ja sõltumatuse kaotamise kartusest püsisuhetes.Armastuse ja üksinduse sõltuvussuhte motiiv läbib ka poeetilist Gröönimaa-reisikirja "Suur hülgekütt" (1989). Toimuva kaardistamine kujutab endast ainult ühte tasandit, sõnalist pinnast, millest võrsub ja lööb õitsele hingematvalt kauneid mõtisklusi. Siin põimuvad ja sulavad üheks aistingud, filosoofia ja luule.

Alice Gould, keda tuntakse ka Alicia, Blondiini, Almenara ja Detektiivi nime all, on ebatavaline, võluv ning mõistatuslik isiksus. Tegevus toimub suures hullumajas, kus elab enam kui kaheksasada vaimuhaiget. Teatud aja jooksul oli üks kaheksasajast patsiendist selle raamatu lehekülgede looja ise, kes läks haiglasse vabatahtlikult, et paremini jälgida seda miljööd, mida kavatses kirjeldada. Hulle, neid Looduse vigasid, neid «Jumala käega kõverdatud ridasid» käsitleb ta austuse ja kaastundega. Nendest kõige iseäralikumad on Üheksa Universumi Teooria Autor, Kääbik, Meeselevant, Ignacio Urquieta, Pitimini Hertsoginna ning Kiikuvast Tüdrukust ja Jäljendajast-Romulusest moodustunud paar. Nende ning arstide ja ülejäänud «valgete kitlite» hulgas liigub Alice Gould, kes on vahel uhke ja kauge, vahel väga inimlik ja naiselik, ning näitab oma ilu, erakordset intelligentsust, kütkestamisevõimet… ja varjab oma saladust.

Elmo Kond, hariduselt geograaf, päriselus aga kirjanik, leiab end hommikul pärast järjekordset kursuse kokkutulekut valutava peaga üksi mahajäetuna peopaigast. Temalt on ära võetud kõik isiklikud asjad: rahakott, dokumendid, koduvõtmed. Ei tükikest leiba ega lonksukest vett. Üksnes kiri laual, millest selgub, et kunagised kursusekaaslased on otsustanud Elmot karistada tema eelmise romaani eest, kus nad end prototüüpidena ära tundsid ja solvusid. Sestap otsustasid kaaslased kirjanikuhärra proovile panna: kui temas on veel vähegi säilinud geograafi ja matkajahinge, peab ta ilma abivahenditeta, ainult iseenda nutikusele toetudes, läbima kaheksa päevaga jalgsi 200 kilomeetri pikkuse teekonna peopaigast Tallinnasse. Kõik probleemid, sealhulgas ööbimine ja toidumured, tuleb tal endal lahendada. Kui Elmo ülesandega hakkama saab – mis küll vaevalt juhtub – ootab teda jõuka kursusevenna väljapandud aastane stipendium. Mis jääb vaesel kirjanikul üle – kuidagi peab ta ju koju Tallinnasse saama. "Kättemaks. Romaan imelikust teekonnast" jäi Rein Põdra (1943‒2018) viimaseks lõpetatud tööks. Tema loomingus tõusevad esile kaks läbivat motiivi: retked ja rännakud ning keskendumine inimestevahelistele suhetele, konfliktsetele olukordadele ja neist lähtuvatele eetilistele probleemidele. Selles raamatus on ühendatud kirjaniku mõlemad meelisteemad.

Kaugel Põhja-Atlandi avarustes asub üksik saar, mille üle kõrgub Mägi, tegutsev vulkaan. Saare ainsateks asukateks on kaheksateist ilmajaama töötajat, kellel on karmide looduseolude tõttu lubatud saarel töötada vaid kaks vahetust, kokku üks aasta. Romaani peategelane Sverre Hansen, noor meteoroloog, satub saarele ettekavatsematult ja kogeb seal viibides mitmesuguseid, nii vaimseid kui ka füüsilisi katsumusi. Romaan on kirjutatud mina-vormis, sündmused on kajastatud läbi noore mehe silmade. Võõrapärane nimetus "kivitok” tähendab romaani kontekstis inimest, keda on armastuses ära põlatud. Saar on tegelikkuses olemas, selle looduse kirjeldused ja ajalugu on tõesed, kuid kõik persoonid ning kogu tegevustik on autori poolt välja mõeldud. Romaanil on kokkupuutepunkte sama autori 2012. aastal ilmunud teosega "Kauge”.

Theodor Fontane (1819-1898) romaanides on huvikeskmes harilikult naistegelane, "Krahv Petöfys" seevastu meessoo esindaja. Laitmatu käitumisega šarmantne krahv Adam - vanapoiss - on täitnud oma elu teatrietendusi jälgides ja kunstigaleriisid külastades, kannatab aga üksinduse pärast. Seitsmekümneaastasena teeb ta katse elutühjust täita ja abiellub noore võluva näitlejatari Franziskaga.

Kuidas jahtunud kirge taas sütitada ja hoida elus aastast aastasse? Põhjused, miks armastus ei püsi, ja näpunäited nende vältimiseks. Saladused, kuidas jõuda oma paariliseni. Kuidas muuta seks tõeliseks armastuse jagamiseks? Neli tähtsamat asja, mida vajad armastuse püsimajäämiseks. Kasulikud harjutused, küsimustikud, enese tundmaõppimise testid ja muud. Ole sa vallaline või abielus - see raamat annab sulle vastused, mida oled otsinud!

Raamatu tooniandva osa moodustavadseitse seni ilmumata novelli: kolm neist üsna erinäolistest kultuuriloolistest isiksustest (Pieter Bruegel, Valentin Serov, Ingmar Bergman), kaks perekondlikku pärimust ("Portree", "Graf Zeppelin") ning novellid inimestest kummalises kriisiolukorras ("Roheline okastraat") ja ühes sunnitud eetilises situatsioonis ("Pime reis"). Kultuuriloolise fooniga on ka näidend "Kuningapuu", mis räägib luuletaja Juhan Liivi kahest külaskäigust pastor Johan Kõpu peresse Laiusel.

Victoria Holt on inglise menukirjanik, kellel on tohutu suur lugejaskond mõlemal pool Atlandi ookeani. Enamik ta romaane on ilmunud Londoni ja New Yorgi tuntud kirjastustes. Neiuna Eleanor Burford, abiellus ta 1940. aastal ja sai nimeks Eleanor Alice Hibbert. Victoria Holt on üks tema seitsmest pseudonüümist. Enamiku Holti romaanide tegevus toimub 19. sajandil. Mõnede kriitikute arvates pole õige asetada Holti samale tasandile tüüpiliste kriminaalromaanide autoritega. Holt on oma esimesest romaanist peale analüüsinud kuriteomõistatust palju kindlamal alusel kui nn. gooti romaani autorid on seda kunagi teinud. Holti tähelepanu on koondunud kangelanna romantilisele isikule, sest tema puhul on armastuse teema niisama oluline kui mõrva paljastamine. Sarjas «Crime Publications» (1961-1983), kuhu kuulub ka «Liivamülgas» (1969), on nii mõrvarid kui ka nende ohvrid tavalised naised. Victoria Holtil puudub täiesti selline traditsiooniline tegelane nagu üliosav detektiiv. Kuriteo avastamisel on tähtis lugeja ise. Ootamatu lahendus tuleb tavaliselt alles romaani lõpus.

Romaani peategelaseks on kahekümneaastane Londoni neiu Selina. Iga kord, kui Selina küsib teda kasvatanud vanaemalt oma kadunud isa kohta, muudab vanaema kõneainet. Juhuslikult leitud foto tekitab Selinas lootust, et isa on elus, ning saadab ta isa otsingutele väikesele Hispaania saarele. Selles paradiisis leiab Selina George Dyeri, kirjaniku, kes aitab tal lahendada tema minevikusaladuse ja võib olla võtmeks tulevikku.

Taani kirjaniku Lars-Henrik Olseni ajaloolise triloogia teine raamat toob noore peategelase Svend'i Eestimaale pärast taanlaste võitu Lindanise all 1219. aastal. Ajaloohuvilistele noortele pakub romaan põnevaid seiklusi ning tolle aja eesti metsaküla igapäevaste tööde-tegemiste kirjeldusi. Svend võidab siin elatud aastaga külarahva austuse, samuti kena tütarlapse armastuse.

Kõvas köites luulekogu

Autor on peategelasele andnud nimeks Paul Theroux ja tema põhilised eluloofaktid – viibimine Malawis, töötamine Singapuris, abieluaastad Inglismaal, lahkuminek naisest, loomingukriis – kattuvad kirjaniku enda omadega. Siiski ei saa nende kahe persooni vahele mingil juhul tõmmata võrdusmärki, tegemist on omamoodi pseudobiograafiaga, milles segatakse osavalt tegelikkust ja väljamõeldut, kus tõsimeelsus vaheldub naljakate elusituatsioonidega ja reaalsed inimesed tegutsevad kõrvu kirjanikufantaasias sündinud tegelastega.

Seda romaani peavad mõned arvustajad parimaks Taani-aineliseks teoseks pärast «Hamletit». Tegevustik leiab aset peamiselt Kopenhaagenis aastatel 1629-1630, kui Taani kuningriik on pärast sekkumist Kolmekümneaastasesse sõtta sattunud majanduslikesse ja poliitilistesse raskustesse. Pealkiri märgib kahe peategelase, kuninga ja tema abikaasa absoluutselt erinevat eluhoiakut. Romaan algab inglise lautomängija Peter Claire'i saabumisega, kes soovib liituda Christian IV kuningliku orkestriga, milles on mitmest rahvusest muusikuid. Alates hetkest, mil noormees kogeb, et muusikud esinevad külmas keldris kuninglike ruumide all, mõistab ta, et on saabunud paika, kus valgus ja pimedus ning hea ja kuri kui vastandid peavad teineteisega halastamatut võitlust. Oma hea välimuse tõttu kuninga «ingliks» määratuna armub Claire nooresse naisesse, kes on kuninga abielurikkujast abikaasa Kirsteni kaaslanna – ja ta ustavus on edaspidi saatuslikult lõhestatud kohustuse ja kire vahel.

Romaani tegevus toimub Cannes'is aastal 1970. Endine edukas filmiprodutsent Jesse Craig, kes on mõne aasta eest kinole pettunult selja keeranud, seisab nüüd teelahkmel, kavatsedes õnne proovida uues rollis. Kohtumised festivali kirevas melus toovad meelde minevikuseiku ja mõjutavad tulevikku. Mehele, kes armastab kino, noorust ja ilu, on iroonilisel saatusel varuks vapustavaid üllatusi -- nii meeldivaid kui valusaid.

Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale – kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.

Lihtsad meditatsioonid ja visualisatsioonid, mis aitavad vabastada inimeses peituvat tervendavat jõudu.

Autor on kaasaegse inglise kirjanduse üks omapärasemaid kirjanikke, Bookeri kirjandusauhinna laureaat. Tema kolmas romaan "Vete maa" näitab, kuidas inimene on paratamatult seotud oma minevikuga, oma lähedastega ja nende ajalooga, kammitsetud üldisest kultuurist ja selle kihistustest.

20. sajandi inglise kirjanduse suurkuju David Herbert Lawrence'i üks peateoseid, mis pani aluse tema maailmakuulsusele, on seni eesti lugejale tundmata. See on romaan «Vikerkaar», mille esmatrükk ilmus 1915 ja mis kohe Scotland Yardi poolt konfiskeeriti kui moraalivastane trükis. Seksuaalpsühholoogiline käsitlus selles oli tolleaegsete moraalinormide jaoks liialt avameelne ja tabudevaba. «Vikerkaare» sündmustik algab 19. sajandi esimesel poolel, kui Nottinghamshire'i põlistalu perepoeg Tom Brangwen kosib endale aadlisoost poolatari Lydia Lensky, kel eelmisest abielust on tütreke Anna. Romaan keskendubki algul Tomi suhetele oma aadlisoost naisega ja kasutütrega, hiljem tõuseb teose keskmesse Anna abielu Tomi sugulase Will Brangweniga. Lõpupeatükkides muutub peategelaseks juba Anna kõige vanem tütar Ursula – jõuline, suurte ihadega moodne naine, kelle seksuaalset nõudlikkust keskpärane mees rahuldada ei suuda.

Lustakas lugu Taani provintsilinna elust kahe maailmasõja vahelisel ajal, vaadelduna tolla aja lapse terase ja kriitilise pilguga. Raamatu keskne tegelane Volmer Marius Olsen, oma ema silmatera ja paljude hirm, on kaaslaste silmis kangelane. Linna kitsarinnalise ja ennasttäis seltskonna omavahelised suhted ja ranged kasvatuspõhimõtted, läbisegi silmakirjalikkusega, on mõnikord üsnagi koomilised ning pakuvad naljakat lugemist nii täiskasvanutele kui ka noortele.