Tooted

Prantsuse 19. sajandi populaarseima naiskirjaniku George Sandi (1804-1876) loomingu kõrgperioodi kuuluv romaan "Consuelo" (1842-1843) annab oma ajaloolise tausta, piiritu fantaasialennu ja peene psühholoogiaga ülevaatliku pildi tolleaegsest romantilisest elutunnetusest. Prantsuse tuntuima naiskirjaniku esimene köide viib lugeja kaheksateistkümnenda sajandi Veneetsiasse. Vaimulikus laulukoolis õpib vaese rändmuusiku tütar, silmapaistmatu hispaanlanna Consuelo, kelle erakordset annet ta õpetaja kadedalt varjab, et päästa seda ilutseva aristokraatliku kunsti võrgust. Kui noor lauljatar lõpuks lavale pääseb, äratab ta ainuline talent vaimustustormi, hiilgav karjäär on käega katsuda. Ent Consuelo on aateline hing, kes ei taha menu eest maksta oma südamepuhtusega ega ohverdada sõltumatust kunstis. Suutmata tema ümber põimunud intriigide sasipundart lahti harutada, põgeneb ta Veneetsiast ning satub Tšehhimaale, saksastunud aadliperekonda, kelle ta oma õilsuse ja tarmukusega elujõuetust tuimusest üles raputab.

Prantsuse 19. sajandi populaarseima naiskirjaniku George Sandi (1804-1876) loomingu kõrgperioodi kuuluv romaan "Consuelo" (1842-1843) annab oma ajaloolise tausta, piiritu fantaasialennu ja peene psühholoogiaga ülevaatliku pildi tolleaegsest romantilisest elutunnetusest. Teises osas ei paku Consuelole uueks koduks saanud aadliloss enam loodetud vaikset pelgupaika. Sündmuste käik mässib lauljatari jällegi keerukatesse suhetesse, mille sõlmi peab harutada aitama järjekordne põgenemine. Seekord viib ohurikas tee Viini, kuhu Consuelo rändab koos noorukese Haydniga. Järgneb rida mälestusväärseid kohtamisi ajalooliste isikutega. Nende reas ei puudu keisrinna Maria Theresia ja Friedrich II, kellega teose seiklusrikkaks paisutatud kulg peategelased lähedasse kokkupuutesse juhib. Viini õukonnaintriigide padrikus otsib Consuelo õiget rada. Tema saatuseks on alatasa ränga valiku ees seista, armastuse, kohusetunde ja muusikukutsumuse vahel piinelda. Kibedate ohvrite hinnaga püüab kangelanna sisemise selguse poole.

TASKA - see on kunstnik, ühiskonnategelane, tööstur, TASKA - see on kolmkümmend aastat eesti professionaalset nahkehistööd, TASKA - see on kvaliteet. Need viis tähte jäävad igaveseks tähistama eestipärase nahkehistöö sündi, nad jäävad märkima elutööd, mis sihipärase tegevuse viljana jõudis rahvusvahelise tunnustuseni. Need tähed ei tähista üksnes ühe kitsa ala põhjalikku tundmist, üksnes kroone lugevat ärimeest või uusi kontakte otsivat töösturit, need ei tähista ainult harukordset talenti, mille realiseerimisest sai lõppkokkuvõttes eesti rahvusliku käsitööala - nahkehistöö visiitkaart. Nendes peitub eestlasesse kodeeritud töökus, järjekindlus, tagasihoidlikkus ja energia, hea materjalitunnetus, maitsekultuur ja rahuldus õnnestunud tööst.

Monograafia "Eesti rahvavaibad" on nii mõneski mõttes erinev meie senisest rahvakunstipärandit käsitlevast kirjandusest. Eesti rahvakunsti uurimise ja laiemale lugejaskonnale tutvustamisega tegelevad etnograafid. Viimaste seisukohad on vajutanud selle ala kirjandusele ka oma erialalise pitseri. See väljendub muuhulgas rahvapärase terminoloogiaga seotud küsimuste erilises aktsenteerimises, tööriistade, töövõtete või dekoori nimetuste, samuti kommete ja tööprotsesside üksikasjalikus jälgimises meie maa kihelkondade või maakondade järgi. Samas jääb materjali ajalooline ja esteetiline analüüs tahaplaanile. Viimane raskendab aga suuremate kunstiajalooliste üldistuste tegemist.

Käbi Laretei, eesti soost Rootsi pianist ja kirjanik, sündis 1922. a. Tartus diplomaat Heinrich Laretei noorema tütrena. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jäi Käbi Laretei koos oma vanematega eksiili Rootsis. Elab täna Stockholmi kesklinnas ja mõtleb tihti Eestile. Et mitte öelda - alati. "Eksiil" on Käbi Laretei Eestis ilmunud raamatutest viies ja kannab Urmas Oti poolt pandud pealkirja. Erinevalt eelmistest on "Eksiil" mõnes mõttes koguja-raamat. See tähendab, raamat inimesest, kelle elus on olnud palju armastust ja kes on klaverit mängides mõnikord tundnud inglitiiva puudutust.

Väljapaistva prantsuse kirjaniku Victor Hugo suurromaani esimene köide sisaldab teose kahte esimest osa - "Fantine" ja "Cosette". "Hüljatud" (1862) on prantsuse kirjaniku Victor Hugo romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. See räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil, keskendudes suures osas tagaotsitava, endise sunnitöölise Jean Valjean'i ja politseiinspektori Javert'i vahelisele konfliktile. Peategelased on ka Cosette, orvuks jäänud tüdruk, keda Valjean kasvatas oma lapsena, Marius, revolutsionist, kes teda armastab ja kaabakas Thenardien.

Kolmas köide sisaldab teose viienda osa - "Jean Valjean" "Hüljatud" (1862) on prantsuse kirjaniku Victor Hugo romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. See räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil, keskendudes suures osas tagaotsitava, endise sunnitöölise Jean Valjean'i ja politseiinspektori Javert'i vahelisele konfliktile. Peategelased on ka Cosette, orvuks jäänud tüdruk, keda Valjean kasvatas oma lapsena, Marius, revolutsionist, kes teda armastab ja kaabakas Thenardien.

Teine köide sisaldab teose kolmandat ja neljandat osa - "Marius" ja "Plumet' tänava idüll ja Saint-Denis' tänava epopöa". "Hüljatud" (1862) on prantsuse kirjaniku Victor Hugo romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. See räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil, keskendudes suures osas tagaotsitava, endise sunnitöölise Jean Valjean'i ja politseiinspektori Javert'i vahelisele konfliktile. Peategelased on ka Cosette, orvuks jäänud tüdruk, keda Valjean kasvatas oma lapsena, Marius, revolutsionist, kes teda armastab ja kaabakas Thenardien.

Jõgeva lähedal taluperemehe tütrena 1901. a. sündinud Eeva Pedriks omandas hariduse Tartus. Tema õpetajate seas oli silmapaistvaid isiksusi, näiteks kunstnik Kristjan Raud ning kirjanikud Villem Ridala ja Gustav Suits. Esimene töökoht oli Võru Õpetajate Seminar, mida juhatas mainekas kooliuuendaja Johannes Käis. Abielu keeleteadlase Martti Niinivaaraga viis ta 1930. a. Soome, kus töötas 1945-69 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Eeva Niinivaara on Soomes rikkalikult vahendanud eesti kultuuri. Aastast 1982 annab Friedebert Tuglase Selts silmapaistvalt eesti kultuuri tutvustanuile Niinivaara-nim. stipendiumi.

Inglise ajaloolase ja sotsioloogi Samuel Lilley raamat on tehnika ajaloost, alates kiviaja kõige algelisematest tööriistadest nüüdisaja teaduse ja tehnika saavutusteni. Tehnika arengut XX sajandil vaatleb autor peamiselt Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Inglismaa baasil, kuid püüab objektiivselt hinnata ka teiste suurte ja väikeste riikide panust tehnika progressi.

Väljapaistva rootsi kirjaniku Göran Tunströmi (s. 1937) romaan (1983), ülemlaul igikestvale armastusele, mille motiive seob Bachi oratooriumi müstiline rõõmusõnum, lugu ühe perekonna saatusest läbi kolme põlvkonna, taustaks provintsiasula kirev tüüpide galerii, kelle hulgas vilksatab ka kuulus kirjanik Selma Lagerlöf.

Käesoleva raamatu kohta võib öelda, et vanad teadmised ja oskused on läbi sõelutud ja uude vormi kootud.

20. sajandi norra kirjanduse klassiku, Nobeli preemia laureaadi (1929) Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanitriloogia esimeses raamatus "Pärg" (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist.

Teine raamat "Emand" räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest laokilejäetud talu jaluleaitamiseks ja oma laste tuleviku kindlustamisest, kuni Erlend, keda süüdistatakse kuningavastase vandenõu organiseerimises, kaotab nii talu kui ka muu vara.

Kolmas raamat "Rist" viib lugeja tagasi Kristiina Lauritsatütre isakodusse Jorundile, kus mööduvad tema elu viimased kümmekond aastat. Seal kaotab ta oma mehe, lähevad mööda ilma laiali tema pojad ja sealt lahkub elu lõpul ka tema ise, leides viimaks hingerahu kloostris, kuni must katk ta ära viib.

Belgia kirjaniku Charles De Costeri (1827-1879) romaan flaami rahvuskangelasest, igavesti noorest Ulenspiegelist XVI sajandi Madalmaade vabadusvõitluse värvikal taustal.

Sisukord: Kääbus Linn Augustus Flöödiunelm Laulik Kummaline sõnum teiselt tähelt Raske tee Lõputu unenägu Faldum Eurooplane Lind Võluri lapsepõlv Kokkuvõtlik elukäik

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

Tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolis-biograafiline romaan väljapaistva prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques Rousseau´ viimastest eluaastatest.

Prantsuse kirjanduse klassiku tuntud romaan progressi ja reaktsiooni, armastuse ja alatuse, vabaduse ja türannia vahelisest võitlusest XIX sajandi alguse Itaalia väikeriigis.

"Endla" teatri noor näitleja, algav kirjanik Asta Willmann pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. a. sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende lausa filmilikult eredad karakterid, värvikas olustik, tõusvas pinges kujutatud tegevus asetab nad Marie Underi meistriteoste kõrvale. Koguteose niminovell "Patu vili" on küllap Asta Willmanni jõulise kirjutamisande parimaid näiteid. Saagaliku suurejoonelisusega kujutatud põhjamaine loodus ja inimesed, kes elavad omaenese sisehääle järgi. Oma novellides toob kirjanik meisterlikult esile tegelaste varjatud loomuse, hinge sügavad tagamaad.

Saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolise triloogia teine osa, romaani «Juudi sõda» järg jutustab Josephus Flaviuse elust pärast Roomavastase ülestõusu nurjumist

Romaanis jutustatakse vaimukast narrusest, kavalst rumalusest ja hääbuva ühiskonna ülikombelisest liiderlikkusest.

Antoloogia annab üldise ülevaate renessansiajastu kirjandusest ning tutvustab enam kui üheksakümne autori teoseid, suurelt osalt katkendite kaudu. Tekste täiendavad kommentaarid ja rohked illustratsioonid.

Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka paljude ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus. Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on „Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

Seitsmes, redigeeritud trükk. Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus. Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on „Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

Seitsmes, redigeeritud trükk. Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus. Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on „Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

Seitsmes, redigeeritud trükk. Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus. Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on „Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

Arvo Valtoni esimene romaan on ajalooline, jutustatakse mongoli valitsejast Tšingis-khaanist ning taoistlikust mungast Chang Chunist.

I köide ilmus 1989. aastal ja sisaldab poetessi luuletusi ning poeeme. II köide ilmus 1992. aastal ning selle kaante vahel on: romaan "Tuulearmuke" romaan "Invaliidid" poeem "Viletsuse komöödia" novellikogu "Kõmpa" Teise köitesse on võetud ainult need proosateosed, mida autor ise oli nõus uuesti avaldama.

Rõõmsa südamega anname armsa Eesti rahva kätte Uue Testamendi ja Psalmide uue tõlke, mida oleme oodanud aastaid. Olgu see Raamat kõigile abiks ja juhatuseks, õpetagu ta meid elama jumalakartuses, aususes, armastuses, sõpruses ja rahus. Soovime kõigile lugejatele Pühakirja õnnistatud kasutamist.

Lion Feuchtwanger romaanis „Vennad Lautensackid” kirjeldab üsna usutavalt, kuidas Hitler riigikantsleriks sai.

Ta jõudis mõtelda: Sellest pole midagi, ma võin pidurdada mootoriga. Siis oli ta kurvist väljas ja silmas rahvuskaartlast, kes umbes kolmekümne meetri kaugusel autole ette hüppas ja peatumiseks märku andis. Kaks meest seisid teeserval. Nende rattad olid madalate põõsaste najale toetatud. Tal polnud valikuvõimalust. Ta sõitis edasi. Teele tormanud rahvuskaartlane jõudis vaevu kõrvale karata, kui ta juba valvepostist mööda vuhises. Tagant ei kuuldunud ühtegi lasku. Willi Mohr ei kartnud. Ta peas välgatas mõte, et nüüd, kui ta neist mööda oli pääsenud, oli tal veel lootust. Nad tuli kannult maha raputada ja eksiteele juhtida. Näiteks võis ta mõnele kõrvalteele pöörata. Siis sobiva peidupaiga otsida, salakauba maha laadida ja minema sõita, et see hiljem vaikselt ära tuua. Ta võis... Kolmsada meetrit kontrollpostist allpool seisis tee ääres jalgratas. Veidi kõrgemal mäenõlval lamas keskealine unise näoga ja kärbitud hallide vurrudega rahvuskaartlane. Ta sihtis ruttamata ja tulistas Willi Mohri tavalisest kuuemillimeetrisest vintrauaga sõjaväekarabiinist vähem kui viiekümne sammu kauguselt.