Tooted

Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

Tõlkijana tuntud luuletaja esikkogu sisaldab mõtte- ja lembelüürikat.

Ameerika kirjanik Theodore Dreiser (1871-1945) annab oma romaanis "Finantsist" (1912) värvika pildi Ameerika 19. sajandi teise poole ärimaailma telgitagustest, kirjeldades andeka pankuri ja maakleri Frank Cowperwoodi tõusu, langust ja uut tõusu, mille põhiliseks on selle võimeka finantsisti ja ühe tema lepitamatu vaenlase kauni tütre suur armastus. Romaan "Finantsist" (1912) kuulub Theodore Dreiseri monumentaalsesse "Ihade triloogiasse", mille järgnevad osad on "Titaan" (1914) ja postuumselt ilmunud "Stoik" (1947).

Ameerika ulmekirjaniku R.A. Heinleini (1907-1988) romaani peakangelanna on geneetiliselt parimast materjalist loodud tehispersoon, kes tegutseb salakullerina lähituleviku maailmas, kus valitseb kaos. Välise kindlusetuse vastukaaluks igatseb Friday kaaslase turvalist õlga, kuhu toetada. Sunnitud pagenduse tingimustes võtab Friday ette ilmaruumireisi, et leida planeet, kuhu rajada kodu. Reisi ajal selgub, et ta täidab ühtlasi ülesannet, mille lahendusest sõltub tema elu.

Autor annab ülevaate kodusest helitehnikast, -seadmestikust ja -režiist. On lisatud praktilisi juhendeid ja konkreetsete lülituste kirjeldusi.

Üldiselt psühholoogilise koega novellid on enamasti viimastel aastatel kirjutatud. Sageli rohke looduskirjelduse taustal liiguvad siin poeetilise elutunnetusega naised, kes on püüdnud end asjalikku koorde suruda. Loodusest ning minevikust saabunud impulsside ajel avanevad novellikogu tegelastele mitmed uued aspektid oma eluhoiaku nägemiseks.

Baikali-Amuuri magistraal, Lääne-Sajaanid ja Taga-Baikal, Turuhhani taiga ja Amuuri-äärsed alad – need on raamatus leiduvate jutustuste tegevuskohad. Autor, jahindusteadlane ja bioloog, räägib taiga looduse ning jahimajanduse probleemidest, looduskaitsealade loomisest ja ürgmetsade tulevikust. Raamat on suunitletud kõige laiemale lugejaskonnale.

Romaan jutustab meremehest, laevakaptenist, kelle sõda on perekonnast lahutanud. Tema saatuse jälgimisel on pööratud tähelepanu isiksuse väärtusorientatsioonide väljakujunemisele.

Raamat vaatleb kolme lühikese ajalise vahega toimunud laulupidu: 1909. aasta Tartu muusikapäeva, 1910. aasta suurejoonelist üldlaulupidu Tallinnas ja 1912. aasta eesti asunduste laulupidu Narvas.

Kogumik sisaldab viit juttu: Lapsepöli Kui ma alles noor veel olin Kooliraha teenimas Tules kumava taeva all Proovitund Jutud loovad pildi rannaküladest pärit inimeste elust ja käekäigust kodupaigas ning kaugematel teedel; ajapiirideks on XX sajandi algus ja 1944. aasta sügis

Paljude autorite, toimetajate, retsensentide ja illustreerijate rohkem kui 10-aastase töö tulemusena valminud raamatusse on kogutud aines, millel on otsene ja mõnikord kaugemgi seos merega. Raamat on Eesti-keskne. Lisaks tõsistele artiklitele leidub neidki, mis rangelt võttes pole päris entsüklopeedilised.

Peategelane Ludwig on, nagu suurem osa ta sõpradest, Esimese maailmasõja veteran. Ehkki ta sihiks on poeedikarjäär, töötab ta sõbra Georgi juures väikeses hauakividega kauplevas firmas ning teenib pisut lisa koduõpetaja ja organistina vaimuhaigla kabelis. Ajal, mil raha kaotab väärtust mitte tundide, vaid minutitega, tuhandeist saavad miljonid ja miljonitest miljardid ja kogu see rahapatakas ei maksa ikka midagi, kohtub Ludwig oma ameti tõttu korraliku läbilõikega kahe ilmasõja vahelise Saksamaa inimestest ning elab aktiivselt läbi toonaseid tormilisi muutusi. See on tragikoomiline ning piinlikult tuttav pisisahkerdajate ja oportunistide maailm, milles päeva olulisim uudis on dollari kurss.

Käesolev romaan tundub pisut erinev autori muu proosaloomingu taustal, kuivõrd seekord on tegemist Eestimaaga ja kaasaegsete oludega. Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui süžee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi dialektika. Samavõrd võiks romaani pidada ka oma juurte, koha- ja ametitruuduse, iseendaks jäämise romaaniks.

Selles raamatus käsitleb väljapaistev nõukogude kunstikriitik-teoreetik, ka Eestis palju publitseeritud artiklite autor Anatoli Kantor objekti ja keskkonna probleeme maalikunstis, õigemini esemelist maailma, mis eksisteerib ajas ja ruumis.

Autorilt: "Käesolev jutustus sai algimpulsi Amandus Adamsoni vanema tütre Corinna Tammpere suulistest ja kirjalikest mälestuskildudest. Ilma nendes esinevate nimede ja pisiseikadeta olnuks mõnegi lõigu, iseäranis Itaalia olusid käsitlevate peatükkide kirjapanek märksa raskem. Kasutatud on ka kujuri abikaasa Eugenie Gertrud Adamsoni ülestähendusi, mis leiduvad Tartu ja Tallinna kunstimuuseumides, Amandus Adamsoni enese kirju ja ajalehtedes ning muuski trükisõnas ilmunud kirjutusi. Jutustuses pole fiktiivseid tegelasi, kuid aimamisi kirjapandud ütlemisi ja olukordade kirjeldusi on. Fictio cedit veritati..."

Holger Kaintsi (s. 1957) esikraamat viib meid ajas korraga nii edasi kui tagasi. Ühekorraga ümbritseb lugejat kompartei kongresside ja ideoloogiliste veidruste ajastu, samas kirjutatakse aastanumbriks 2012. Viis poissi saavad loetud raamatust innustust ja otsustavad matkata mäetipule, mis pole küll kaugel ega kõrgel, kuid milleni jõudmiseks tuleb ületada mitmeid ohtlikke takistusi. Teekonnal tuleb ette nii põnevaid kui naljakaid juhtumisi ning jutustus päädib üllatava lõpplahendusega. Tulevikku projitseeritud minevik annab võimaluse viimase kahe kümnendi jooksul ühiskonnas toimunud muutusi näha uue vaatenurga alt.

Selles raamatus räägitakse maalikunstist ja maalikunstnikest