Tooted

Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Tiit Efert on kogenud ajakirjanik ja hobifotograaf, kellele meeldib kirjutada toidust ja kajastada maaelu. Kristina Efert on usin toiduretseptide katsetaja ja mitmete kokaraamatute autor. Tema koostatud kokaraamat "Supp" võitis 2018. aastal parima kokaraamatu tiitli.

Haputainas ei tähenda üksnes hapuka mekiga küpsetist, vaid see viitab ka valmistusmeetodile. Kui soovid rohkem teada saada, miks valida just juuretisega küpsetamine, siis oled valinud õige raamatu. Kui tainaga mätserdamine sind ei paelu, kuid armastad maitsvat toitu, siis leiad siit nõuandeid, mis ehk aitavad sind oma lemmikpagarikojas täpsustavaid küsimusi küsida või poes looklevate leiva-saiariiulite vahel paremini orienteeruda. Kui kuulud nende sekka, kes arvavad, et sai teeb paksuks, siis soovitame sirvida raamatu esimest osa kääritatud taina kasulikkusest ja haputaina samm-sammulisest valmistamisest. Raamatu teisest osast leiad retsepte, kui tahad ise valmistada haputainast saia-leiba ja ka midagi maitsvat selle kõrvale. See raamat võib olla toreda teekonna alguseks küpsetamise maailmas või ka harivaks ja isuäratavaks lugemiseks. Igal juhul ei ole see lihtsalt tavaline kokaraamat – meie soov on tuua juuretis tagasi au sisse. Selle eesmärgiga oleme asutanud ka oma pagariäri, Samliku Pekkeri. Juuretisefännid Eva ja Raido

Käesolev raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, aga ka vanavanematele, (lasteaia)õpetajatele või teistele huvilistele, kes otsivad teavet mitmekeelsuse kohta. Raamatus käsitletakse mitmekeelsust eri nurkade alt. Juttu tuleb nii sellest, kuidas mitmekeelsus võimalik on, kui ka sellest, mida teha kõneraskuste või -hilistuse korral. Käsitletakse paljude vanemate lugusid mitmekeelsete laste kasvatamisest, samuti saavad sõna täiskasvanud, kes on mitmekeelsena üles kasvanud. Lisaks tuleb jutuks mitmekeelsus koolieelses lasteasutuses ja koolis. Viimaks käsitletakse seda, kuidas hoida eesti keelt alal välismaal elades.

Raamatu eesmärgiks on pakkuda informatsiooni nii teoreetilisest kui ka praktilisest seisukohast, olles üles ehitatud erialasele kirjandusele ning 60 vestlusele teadlaste, ekspertide, lasteaia- ja kooliõpetajate, lapsevanemate ja mitmekeelsete täiskasvanutega. Oluline on mõista, et mitmekeelsusele pole vaid üht ja õiget lähenemist ning eelkõige on tähtis leida sobiv lahendus just teie pere jaoks. Raamat proovib kõiki aidata ja toetada!

Merle van Someren (snd 1991) lõpetas 2013. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, magistri- ja seejärel arstiteaduse õpingud viisid ta Hollandisse Groningeni ülikooli. Hetkel töötab ta Groningeni linnas psühhiaatria arst-residendina, suunaks laste ja noorukite psühhiaatria. Koos kanadalasest abikaasaga kasvatavad nad oma peaaegu 4-aastast tütart, kes kasvab üles eesti, inglise ja hollandi keelt kõnelevas keskkonnas

Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? kuidas tähistasid jõule vanad eestlased? millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? mida sobib panna jõululauale? - neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autorid juhivad lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja -elamusi. Ning otsekui täht jõulukuuse ladvas on raamatu lõpus kimbuke katsetamist väärivaid jõuluroogade retsepte.

Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? kuidas tähistasid jõule vanad eestlased? millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? mida sobib panna jõululauale? - neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autorid juhivad lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja -elamusi. Ning otsekui täht jõulukuuse ladvas on raamatu lõpus kimbuke katsetamist väärivaid jõuluroogade retsepte.

"Minu jaoks on 1970.–1980. aastad soojade mälestuste aeg. Mul oli ilus lapsepõlv ja loomulikult on ka meenutused sama helged. Tolle aja toidud – kasukas, sült, täidetud munad, singirullid, pasteet, pikkpoiss, ühepajatoit – need on ju road, mida kõik armastavad. Ka magustoidud pole vähem ahvatlevad: lumepallisupp, virsikutarretis, saiavorm, pontsikud, Napoleoni tort, kräsupea ja veel palju head. Kokku üle 80 retsepti nostalgiat! Nüüd, kus raamat valmis, pean tõdema, et selle tegemine oli tore teekond lapsepõlvemaale. Kõik toidud-küpsetised maitsesid nii tuttavalt ja nii hästi! Teame ju kõik neid toite, aga kas ka valmistame, kui uue aja tuuled järjest uusi maitsed kohale puhuvad? Tegelikult jäävad need lihtsad kodused maitsed meiega alatiseks ja olgu see kokaraamat teile omamoodi meeldetuletuseks, et vanad head road taas meie kodudes aukohale seada." Leia siit raamatust inspiratsiooni! Otsi välja oma nostalgianõud ning naudi neid maitsvaid toite koos sõprade ja perega. Lia Virkus

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriil miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast "inimest tänavalt" fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber.

"Roosiraamat" viib Teid roosikultuuri saladuste juurde... Vana-Kreeka poetess Sappho jumaldas roosi kui lillede kuningannat ja tal oli õigus: mitte ükski lillekultuur ei suuda võistelda rooside õite, nende hurmava lõhnabuketi ja roosipõõsa kauni vormiga. Eestimaa valged ööd annavad roosidele eriti kirkad värsked õied ja intensiivse nüansirikka aroomi, mida on ära märkinud ka meie kauged külalised. Me asume kaunite rooside kasvatamise põhjapiiril, see aga eeldab roosihuvilistelt mitmesuguseid teadmisi ja oskusi. Siin on abiks Mart Osajalu rohkem kui 40 aasta pikkused kogemused ja tähelepanekud. "Roosiraamatust" leiate üle 240 Eesti oludesse sobiva roosisordi kirjeldused ning teavet uusimate ja moekamate sortide kohta. Roosikasvatajale on abiks praktilised tabelid, mis on koostatud pikaajaliste vaatluste põhjal. See raamat on heaks abimeheks nii algajale kui ka kogenud roosikasvatajale ning inforikkaks teabeallikaks kõigile iluaianduse huvilistele.

Õuna passib patta panna ja lauale kanda tuhandel ja ühel moel. Õunaraamatu retseptivaramu algab külmroogadega ning jätkub lõunaroogade, mitmete lisandite, putrude-pannkookide ja argiste küpsetistega. Asjaliku kõhutäite järel tulevad magusad ahvatlused – kümned külmad ja kuumad järelroad, enam kui sada magusat küpsetist ja paarkümmend toredat torti. Tagatipuks maiustused ning erineva kasutusotstarbe ja kangusega joogid. Eripeatükk raamatu lõpus sisaldab niihästi isuäratavaid magusaid kastmeid õunaroogade juurde kui ka õunast endast tehtud magusaid lisandeid ja kaunistusi. Ubinate hoidistamiseks on pakkuda tervelt üksteist erinevat viisi. Lisaks tavapärastele moosidele-kompottidele saab juhatust ka õunte hapendamiseks, siidri ja õunaäädika pruulimiseks, õunakile ja õunavõide tegemiseks. Nii hoidiste kui ka teiste õunaraamatu roogade asjalikud ja selged juhised koos põhireeglite ülekordamisega tagavad õnnestumise igale tegijale.

Avastusretk vanade taimetoitude juurde toob välja põnevaid fakte rahva toitumisest läbi ajaloo. Kas teadsite, et taimsed piimad on iidvana leiutis? Soomes ja Eestis on joodud kaera- ja kanepipiima juba sadu aastaid ning rukkijahust on valmistatud hapurokka. Meie toidupärimuses on olemas ka kaerakile, kodune vaste kaerajogurtile, mida osatakse valmistada veel tänapäevalgi. Lõuna-Eestis on hinnatud kõrgelt kanepiseemneid ja nendest valmistatud kanepitempi. Mitmeid roogasid on vanarahvas aga keetnud ja hautanud ubadest, hernestest ja läätsedest. Lisaks korilaste ürgsetele toitudele ja siinsele talupoja­köögile tõstab raamat uhkelt lauale ka välismaised toidud, millel on kindel koht meie toidupärimuses, nagu riisipuder kuivatatud puuviljadega, piparkoogid eksootiliste maitseainetega ja mandlipüreesupp safraniga. Toiduainete päritolu ja kultuuriajalugu lahti harutavad artiklid tuletavad meelde, et nii sool kui ka kartul, meie igapäevased toiduained, on tegelikult võõra päritoluga. Retseptide kõrval pakub raamat ka põnevat lugemist toidukultuurist ja selle kujunemisest Eestis ja lähi­ümbruses. Olulise osa raamatust moodustavad Tuuli Mathiseni fotod, mis äratavad ellu toidud, mis on tänaseks juba unustuse hõlma vajunud.

Raamat viib lugeja rännakule toidutaimede põnevasse ja meeliköitvasse maailma. Kui soovite rohkem teada saada oma lemmikpähklitest või lugeda selliste taimeriigi staaride elust nagu jaapani vasaabia või india mangopuu, on see raamat heaks teejuhiks. Siit leiab nõuandeid ja ka üllatusi näiteks lehekülgedel, kus kohtume tiigripähklite ja madukurkidega. Oluline on mõista, et tehes teadlikke toiduvalikuid, saame oma tervise heaks ise üllatavalt palju teha! Krista Kaur on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli (praegune Eesti Maaülikool) agronoomia teaduskonna ning alates 1994. aastast töötab Tallinna Botaanikaaias teadus- ja haridusosakonnas metoodikuna. Sügavamast huvist toidutaimede, toidu ja tervise seoste vastu, lõpetas ta Annely Sootsi Tervisekooli toitumisnõustaja erialal. Koos kolleegidega Tallinna Botaanikaaiast on ta toidutaimi tutvustanud ka arvukatel näitustel.

 

„Minu jaoks on see raamat kasulik seetõttu, et sain teada, millised taimed välja näevad, kuidas nad kasvavad ning missugused on nende koostisosad ehk peamised toitained.” Annely Soots, toitumisnõustaja

 

„Raamatust leiab põhjaliku ülevaate tuntud ja vähem tuntud toidutaimedest. Mitmeid kirjeldatud liike, mis rikastavad toidulauda ja väärivad tähelepanu, kasvatatakse ka Eesti koduaedades. Kahtlemata on põnev lugeda eksootiliste toidutaimede sortidest, kuid kindlasti tasub tunda ka kohalikke põlissorte Peipsi sibulast Vändra aedoani, Jõgeva kollasest rääkimata.” Külli Annamaa, Maaelu Teadmuskeskuse geenipanga juhataja

 

„Lisaks huvitavatele faktidele taimede kohta saab raamatust julgustust katsetada uusi retsepte ja teha oma toidulaud põnevamaks seni proovimata taimedega. See raamat on ideaalne kaaslane aeg-ajalt sirvimiseks, et leida põnevaid fakte nii ajaloo kui taimede toitainelise sisalduse kohta või inspiratsiooni katsetada kaugemate maade populaarseid toite.” Kaie Eha, botaanik ja raamatu „Roheteraapia toas ja õues” üks autoritest

Raamatust leiad 22 heegeldatud tegelast, kelle hulgas on kaisuloomi, nukke ja mänguasju beebidele. Kõigis neis võib märgata nostalgiavarjundit, justkui pärineksid nad vanavanemate suvila pööningul asuvast päevinäinud kirstust. Lisaks sõnadele "pehme" ja "armas" võiks siinsete tegelaste kohta öelda ka veider, funky, lapik, mänguline, vintage, karune, kiiksuga. Raamat heidab armastatud mänguasja valmistamisele värske pilgu. Ka kogenud heegeldajal ei tohiks raamatu seltsis igav hakata, kuna uudne stilistika ja huvitav lõngavalik pakub rohkelt avastamisrõõmu. "Unustamatud lapsepõlvelelud" on Mari-Liis Lille neljas raamat, varem on temalt ilmunud "Võluväega mänguasjad" (Varrak, 2014), "Kaisuloomakirg" (Varrak, 2016) ja "Imeline nukumaailm" (Varrak, 2019). Mari-Liisi raamatuid on tõlgitud inglise, hispaania, hollandi, korea ja ungari keelde.

Raul Kuutma sündis 1924. aastal Virumaal. Lõpetas Rakvere reaalkooli ja asus õppima elektrotehnikat Tallinna Tehnikumis. Sakslaste 1943. aasta märtsimobilisatsiooni eest põgenes ta Soome, astudes vabatahtlikult Soome sõjaväkke. 1944. a. augustis tuli vabatahtlikult tagasi kodumaale ja võitles Relva-SS mundris Tartu all. Pärast sõda lõpetas Kuutma Tallinna Polütehnilise Instituudi, mille järel töötas kakskümmend aastat Eesti paberitööstuses. Aastail 1972–1987 oli ta EKE Tööstusvalitsuses insenerina juhtivatel ametikohtadel kuni pensionile jäämiseni. Tegemist on sõjajärgse põlvkonna inseneride ühe silmapaistvama isikuga. Saatuse soosikuga, nagu ta end ise on nimetanud, sest vaatamata saatuse keerdkäikudele õnnestus tal pääseda küüditamistest ja vangistamisest.