Tooted

Ma olen juba suur poiss, nii et mul pole sünnis nurga taga nina urgitseda, laudlinanarmastega sõrmi pühkida ega salatikausist näpuga musti ploome õngitseda. Õieti olen ma selline suur poiss olnud nii kaua, kui mäletan. Alati, kui ma mõne pahandusega hakkama sain, ütles tädi: "Sa oled juba nii suur poiss, sulle see enam ei sobi." Sellest oleks võinud järeldada, et on pahandusi, mis minu vanusega sobivad. Et see aga nii oleks kunagi olnud, seda küll ei mäleta. Alati olen ma nende tegemiseks vähemalt tädi meelest olnud liiga suur poiss ...

Teadusliku antoloogia III köide sisaldab kommenteeritud tekste kevadiste rahvakalendri tähtpäevade kohta jüripäevast viidipäevani (23. aprillist 15. juunini).

IV köide sisaldab suviste rahvakalendri tähtpäevadega seotud uskumuste ja kommete kirjeldusi koos teadusliku kommentaariga alates suvisest pööripäevast (21. juuni) ja lõpetades olevipäevaga (29. juuli). Mõeldud folkloristidele, etnograafidele, ajaloolastele ja kõigile rahvakultuurihuvilistele.

"Eesti rahvakalendri" V köitesse on paigutatud 1080 pärimusteadet u. 5000 hulgast. Koostamisel oli kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga kuni 1980. a. Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritähtpäevade tundmine tööjärje tähise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on mälust taandunud nende rahvausundiline tähendus. Varem mihklipäevale koondunud lõikuspidude komme elab kaasajal põllumajandusasutuste ettevõtmisel edasi, majandusaasta piduliku lõpetamise aeg määratakse nagu ennemuiste - vastavalt saakide salvesaamisele.

«Eesti rahvakalendri» VI köide sisaldab sügistalviseid tähtpäevi, mille hulgast on populaaremad 10. novembril mardipäev ja 25. kuupäeval kadripäev oma sandikskäimise kommetega. Novembri lõpus järgneb neile andresepäev ning detsembris nigula- ja luutsipäev; raamat lõpeb talvise pööripäevaga. Väljaanne kuulub ennekõike folkloristika ja etnoloogia valdkonda, kuid sobib kasutamiseks kõigile rahvakultuuri huvilistele. Iga tähtpäeva on lähemalt iseloomustatud, pärimusteadetele lisatud kommentaarid, kommete kirjeldusi illustreerivad fotod ja nende levikut näitavad kaardid.

Romaani tegevus viib lugeja 1936. - 1939. aastal toimunud Hispaania kodusõja aega. Peategelase, noore ameeriklase Robert Jordani kujutamisel sai Hemingway inspiratsiooni enda kogemustest sellessamas sõjas. Robert Jordan saabub faistide tagalasse kohalike partisanide salka ülesandega õhkida tähtis sild; see on eelduseks olulise rünnaku edule. Ülesanne on lootusetu ja seda aimavad ette nii Robert Jordan kui ka partisanisalkade juhid. Mägedes, partisanide juures kohtab ta aga noort tütarlast Mar?at, ja see kohtumine muudab noormehe viimased neli elupäeva ühtlasi ka tema elu kõige erilisemateks päevadeks. Oma napi, kuid kujundliku sulega maalib Hemingway pildi lihtsatest inimestest, nende lootustest ja unistustest; surmahirmust ja reetmisest; seltsimehelikkusest, sõprusest ja armastusest; suurtest ideedest, mille teostamisel ei kohkuta tagasi kõige õõvastavamatest tegudest. "Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." John Donne. Teatud klassides kohustuslik kirjandus.

Küllalt on inimesi toidetud maiustustega; neil on sellest seedimine korrast ära: on vaja kibedaid arstimeid, teravat tõde. Aga ärge igatahes nüüd arvake, nagu oleks selle raamatu autor kunagi omanud kõrki unistust hakata inimeste pahede parandajaks. Jumal hoidku teda säärasest juhmusest! Tal oli lihtsalt lõbus joonistada kaasaegset inimest, nagu ta teda mõistab ja tema ning teie õnnetuseks liiga sageli on kohanud. Aitab sellestki, et haigus on ära näidatud, aga kuidas seda ravida - jumal seda teab!

Arnold Zweigi 1935. aastal kirjutatud romaan on selle kuulsa saksa sõnameistri teine raamat romaanitsüklist «Valgete meeste suur sõda» ja analüüsib Esimese maailmasõja läänerinde taustal kapitalistliku korra agoonia põhjusi ning vohama löövale fašismile soodsa kasvupinna mullaproove. Süšeeliselt kujutab teos kodanlusklassist pärineva intelligendikese vaimset küpsemisprotsessi lahingute ja kibedate kogemuste tules naiivsest isamaalasest aktiivseks tõe ja õiguse eest võitlejaks. Romaan on autobiograafiline.

Romaani tegevus hargneb Esimese maailmasõja idarinde tagalas. Staabimiljöö piires analüüsib autor kahe valitseva klassi - tõusikliku suurkodanluse ja põlisaadli - omavahelist võitlust võimu pärast ja Saksamaa lüüasaamise põhjusi, ühtlasi terve inimkonna kurja juurt - pimesi allumist riigist vägivallaaparaadile. Originaali pealkiri Der Streit um den Sergeanten Grischa. Eesti keeles