Tooted

Elus võib tekkida olukordi, kui kuriteo ärahoidmiseks on vaja tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Alati ei saa loota politsei ja kaaskodanike abile. Tuleb osata ennast kaitsta! Kaitsetehnika võtete teadlik omandamine, tüüpiliste konfliktolukordade paljukordne läbimängimine treeningutel annabki teile selle "nähtamatu relva" - sisemise kindluse ja füüsilise valmisoleku, tagatise kuritegeliku ründe ennetamiseks, ohu likvideerimiseks ja kurjategija kinnipidamiseks. "Enesekaitse" on mõeldud õpikuks iseõppijaile, käsiraamatuks klubide instruktoritele, koolide kehalise kasvatuse õpetajatele, skaudijuhtidele Kindlasti võiks raamat olla abiks kaitseliitlaste ja politseinike ettevalmistamise süsteemis.

Romaanis on kesksel kohal ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, "imeliku" sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus: "Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde."

Raamat pakub lugejale dokumentaalmaterjalile tuginevaid olukirjeldusi nähtamatu rinde mehiste ja kompromissitute võitlejate, Nõukogude Eesti julgeolekuorganite töötajate õilsast tegevusest. Lugudes kirjeldatakse olukorda vabariigis nõukogude korra arengu erinevatel ajajärkudel, paljastatakse sotsialismi ägedate vaenlaste salakavalaid, inimvaenulikke plaane ja tegusid ning näidatakse tšekistide oskuslikku ja kangelaslikku tööd spioonide, bandiidijõukude ja provokaatorite tegevuse tõkestamiseks ning hirmutatud ja vaenuliku propagandaga segadusse viidud inimeste tagasitoomiseks rahuliku loova töö juurde. Kindralleitnant Karl Kortelainen, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees

Ivan Olsen on koolipoiss, kellel kõik kipub nihu minema – ta ei oska jalgpalli mängida ja pole hirmus nutikas, isa nõudmised tunduvad liiga suured ning pealekauba teised lapsed pidevalt kiusavad. Kuid äkitselt on tal võimalus lasta ühel soovil täide minna ning nüüd on ta teistest tugevam, osavam ja isegi sülitab kaugemale kui keegi teine. Aga kas see lahendab kõik probleemid? Ole Lund Kirkegaard (1940–1979) oli taani õpetaja ja lastekirjanik. Tema sulest on pärit mitmed armastatud ja palju tõlgitud lasteraamatud, millest on eesti keeles ilmunud ka “On üks ninasarvik Otto”, “Albert” ja “Väike Virgilius”, lisaks on valminud mitu lastefilmi.

Raamat sarjast Jutluste raamat

Miks võib kultuuri pidada inimolemuse peegliks? Millistes seostes saame rääkida kultuurist kui kollektiivsest mälust? Mis on kultuuri arhitektoonika? Milliste piiride vahendusel on võimalik kultuure üksteisest eraldada? Mis on kultuuri integreeriv "meie"-tunne? Kas erinevatesse kultuuridesse kuuluvad inimesed mõistavad üksteist täielikult? Kuidas võiks kulgeda kahe kultuuri dialoog? -- Neile ja veel paljudele teistele küsimustele, mis puudutavad kultuuri kui tähenduslik-märgilise infosüsteemi olemust, võite leida vastused käesolevast raamatust.

Sõdurisinel, kui palju sa tead - sõduripäevadest halba ja head!

Postilli on võetud jutlusi väga erinevatest aegadest. Enamikus pärinevad need nn nõukogude stagnaajast, mil kirik oma tegevusega oli lõpuks tõepoolest tõrjutud ühiskonna äärealale. Kuid selle kõrval kajastub ka Eesti rahva uuem aeg, mil Jumala ees vaadatuna probleemid on pealtnäha teisenenud, oma sügavamalt olemuselt aga jäänud samaks. Minu ametist olenevalt on uuema aja jutlused tihti kasuaalsed, s.t et nad on peetud tähtpäevade või sinodite erijumalateenistustel.

Jutlused igaks kirikuaasta pühapäevaks.