Tooted

Seal, kus koit valab kapsaste vahel punast vett üha enam ja enam, tibatilluke vaher imeb rohelist nisa emal. 1910

Oli see unenägu või mitte? Armand peitis kibedaid meeleheitepisaraid. Pisarad veeresid, soolased pisarad. Meri sillerdas soolaselt, päike immutas kristallidest viimase vee. Tuult polnud juba teist nädalat. Vaatides loksuv vesi haises. Vaadid olid trümmis luku taga. Mehed kissitasid silmi ja matsutasid suud. Armandi vasak käsi muljus paremat kätt, parem käsi vasemat. Ta urises ja nuttis. Kõiges on süüdi raha, mõtles ta, need kuradi hõbedased mündid.

Kui kohtusid sõna ja suhe, sündis selline lugu. Ehk aitab veeta Aega Sinul, kes Luulet ei loe

Mary O'Malley, Medbh McGuckian, Paula Meehan, Eavan Boland, Vona Groarke, Nuala Ni Dhomhnaill ja Eiléan Ni Chuilleanain on vägevaimad iiri poetesside seas. Nad on enesemoondajad, kes kohanevad keeleliste ja luuleliste vormidega, millesse nad kiinduvad ja millele pühenduvad. See on nii avatud ja läbitungiv kirjandus kui üldse võimalik - loominguline väljakutse kirjanikule, lugejale ja tõlkijale.

Armastusest ei aita, su vaeva ei vaeta kunagi kuskil. See, mis loeb, on su meeles moodustuv muster. Kõik, mida puutub käsi, saab siis mõtte. Jälje, mis jätad liiva, uhub vesi rõõmsalt ja ruttu.