Tooted

Miks lõi vöötkoodi leiutamine väikepoodidel jalad alt? Miks suurendas grammofon majanduslikku ebavõrdsust? Kuidas parandasid banaanid vaktsineerimise kättesaadavust? Kuidas lõi beebipill naistele võimaluse töötada juristi või arstina? Briti majandusteadlane ja ajakirjanik Tim Harford räägib 50 leiutise kaudu loo, kuidas kujunes praegune majandussüsteem ja kuhu see võib areneda. See raamat ei ole teada-tuntud leiutistest, nagu trükipress või aurumasin. Autor räägib esemetest ja nähtustest, mis on mõjutanud majandust märkamatumalt. Need leiutised on meie igapäevaelus elementaarsed, ent nende sünniloo taga on rohkelt peamurdmist ja ootamatuid pöördeid. Autor kirjeldab, kuidas iga uus asi toob mõnedele suurt kasu ja teised paiskab põrmu. Ning see, kellest saab võitja või kaotaja, võib olla vägagi üllatav.

Detsembris 1944 tegi Hitler Belgias Ardennide lumiste metsade ja kuristike vahel viimase katse sõja käiku pööret tuua. Plaan oli läänerinne läbi lõigata ning liitlaste üksused sisse piirata. Ehkki kogenud kindralid kahtlesid ettevõtmise edus, uskusid Saksamaa juhid ja nooremad ohvitserid, et see annab võimaluse lääneliitlased peatada ning päästa oma kodud ja pered läheneva Punaarmee käest. Ardennidest sai läänerinde vaste idarinde Stalingradile. Sõjatandril valitsesid kohutav julmus, meeleheide ja kättemaksuhimu, mis pani mõlemaid osapooli rikkuma sõjapidamise reegleid. Peale vaenlase murdis ja sandistas mehi käre pakane. Vihaste lahingute ajal põgenesid hirmunud belglased kodudest, kartes õigustatult sakslaste kättemaksu. Liitlasi tabas rünnak ootamatult ja paljudel tuligi alla anda või põgeneda. Esialgsest peataolekust suudeti aga kiiresti toibuda, vastupealetungile asuda – ja Saksa sõjamasina selgroog läänerindel viimaks murda. "Ardennid 1944" on tunnustatud sõjaajaloolase Antony Beevori järjekordne suurepäraselt jutustatud lugu, mis kirjeldab toimunut nii väejuhtide otsuste ja võimumängude perspektiivist kui ka rindemeeste ja tsiviilisikute üleelamiste ja kannatuste kaudu.

New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller. Valitud korduvalt aasta parimaks raamatuks, muu hulgas Science Friday, Timesi, Popular Mechanicsi ning Science Newsi poolt. Dinosaurused olid suured, rumalad ja jõhkrad elukad, evolutsiooni tõelised läbikukkujad. Just sedavõrd primitiivselt käsitleti neid müstilisi olendeid ajal, mil paleontoloogiamaailma ühe säravaima tegija Steve Brusatte’i püksid veel koolipinki nühkisid. Raamatu "Dinosauruste tõus ja langus" autor on veendunud, et need stereotüübid on absurdselt valed. Seda kinnitavad ka üha uued avastused – keskmiselt kord nädalas leitakse uus dinosauruseliik – ning täiustunud uurimismeetodid. Arenevad tehnoloogiad aitavad paleontoloogidel mõista dinosauruste bioloogiat ja evolutsiooni moel, mis oli veel hiljuti kujuteldamatu. Nende aju ja meelte uurimiseks kasutatakse kompuutertomograafe, arvutimudelid näitavad dinosauruste liikumist ning võimsad mikroskoobid paljastavad, mis värvi nad olla võisid. Raamat annab võrratu ülevaate sellest, kust dinosaurused pärinesid, kuidas nad domineerima hakkasid, kuidas mõni neist hiigelsuureks muutus, samal ajal kui teistel suled ja tiivad arenesid ning neist aegamööda linnud said. Brusatte kirjeldab elavalt, kuidas dinosaurused arenesid koos muutuva maailmaga, mis oli hiigelsuurte vulkaanipursete ja asteroidilöökide sihtmärgiks, mille mandrid liikusid ringi, meretase kõikus pidevalt ning temperatuur kerkis ja langes kapriisselt. Nad küll kohastusid keskkonnaga, kuid viimaks enamik neist suri, suutmata ootamatu kriisiga toime tulla. Meil oleks nende teekonnast paljugi õppida.

Kuidas sai ühest tavalisest üliõpilasest üks ajaloo suurimaid uimastiärikaid? Kuidas ta mafioosode keskel ellu jäi, kui ta ise ei kasutanud vägivalda ega kandnud relva? Luis Navia liigutas 1980.–1990. aastate kokaiiniäri hiilgeajal üle maailma sadu tonne narkootikume. See tegi temast multimiljonäri, aga ta ise vaevles süümepiinade käes. Ebaseadusliku äriga seotud inimesed ei kipu tavaliselt nii avameelselt oma elust pajatama. Endine narkokaubitseja Navia räägib kirjanik Jesse Finkile aga oma loo. Näeme toimunut nii läbi Navia, tema perekonna kui ka endiste armukeste silmade. Oma meenutusi jagavad ka eriagendid, kes Navia lõpuks kohtu ette tõid. "Eht narkoärikas" on tempokas lugu täis hullumeelseid juhtumeid, vägivaldseid pöördeid ja öiseid lende. "Luis Navia oli Colombia ja Mehhiko suuremate kartellide mõjukas uimastivedaja ning tema teadmised sellest, kuidas USA ja Euroopa narkootikumidega üle ujutati, on ainulaadsed. Ülemaailmse kokaiinikaubanduse telgitagustest ning selle tipus troonivate tegelaste pöörasest, kuid ohtlikust elust pole keegi kunagi paremat ülevaadet andnud." Peter Walsh, raamatu "Drug War: the Secret History" autor

See raamat kõneleb erakordse saatusega naistest, kellest Te tõenäoliselt kunagi kuulnud pole. Sellegipoolest on nad ajalukku jätnud oma jälje. Raamatus käsitletud rohkem kui saja naise hulgas on teadlasi, kunstnikke, valitsejaid, aga ka sõdalasi, narkobosse, ususekti juhte ja palju teisi põnevaid persoone. Autor Maria Pettersson ütleb, et ta ei kirjutanud teost naiskangelastest. "Tõesti, mõned neist võinuks olla suurepärased eeskujud, samas kui teised olid pigem inimkoletised. Enamik jäi aga nende kahe äärmuse vahele, nagu me kõik." Need silmi avavad ja uskumatudki lood panevad küsima, miks on need naised unustuste hõlma vajunud. Ning kuhu oleks maailm praeguseks jõudnud, kui kõigil naistel oleks juba tuhandeid aastaid lastud kasutada oma mõistust ja võimeid täiel määral. "Erakordsed naised" ilmus Soomes 2020. aasta augustis ja jõudis juba aasta lõpuks teabekirjanduse müügiparemiku 2. kohale. Peale ajalooliste fotode ja portreede on raamatus eesti kunstniku Kristi Markovi illustratsioonid.

Kui noor õppejõud Alex Bezzerides anatoomialoenguid andma hakkas, keskendus ta esialgu inimkeha toimimise selgitamisele. Oma aastatepikkuse töö käigus hakkas ta aga üha enam mõtlema ka küsimusele, miks meie kehad sageli ei toimi. Miks on viljatus nii levinud probleem? Miks rebestavad paljud põlvemeniski? Miks on rinnaga toitmine sageli nii valulik? Miks enamikel inimestest ei mahu hambad suhu ära? Miks meil on nii palju prillikandjaid? Miks söögi- ja hingetoru on nii lähestikku, et meil on risk lämbuda? "Vajasin vastuseid. Kui olin läbi vaadanud sadu ja sadu teadusajakirjades avaldatud uurimusi, sain teada, et vastused on sageli väga ootamatud," kirjutab Bezzerides. Selles üllatavaid fakte ja sooja huumorit täis ning mõneti lohutust pakkuvas raamatus vastabki ta küsimusele, kuidas meie kehad on evolutsiooni käigus vormunud ja mis on seejuures läinud veidi viltu.

Kuidas saada terveid lapsi? Kas ka minul võib avalduda Huntingtoni tõbi, nii nagu minu isal ja tema isal? Professor Edwin Kirk aitab mõista, kuidas geenid töötavad ning miks see peaks meile korda minema. Meil kõigil on geenid, me kõik oleme neist mõjutatud, kuid ometi teame neist erakordselt vähe. Olgu päritud või keskkonna poolt muudetud, kontrollivad või mõjutavad geenid meis hoomamatult paljusid aspekte: alates eostamisest kuni juuste ja silmade värvini, pikkusest ja kaalust kuni tavapäraste tervisenäitudeni. Rääkimata pärilikest haigustest, millega tihti silmitsi seisame. Kuigi paljud peavad geneetikat keeruliseks, demonstreerib Kirk oma raamatus vastupidist. Geneetika on tähelepanuväärselt lihtne, väidab tunnustatud professor, lisades, et kui lugeja suutis keskkooli lõpus talutaval tasemel algkooli matemaatikat mõista, ei tohiks ka geneetika põhialused selles raamatus erilisi raskusi valmistada. Ta toob lugeja ette geneetika inimliku poole, põimides kokku harukordselt põnevad lood moodsast teadusest ja inimestest, kes selle taga seisavad, arstidest, kes nende teadmistega imesid teevad ning patsientidest, kelle elusid geeniteadus muudab. Professor Kirk on meditsiinigeneetik ja geneetiline patoloog, kogenud meditsiiniõpetaja ning Austraalia kuningliku patoloogiakolledži geneetika peaeksamineerija. Ta on kaasautoriks rohkem kui 100-le teadusartiklile, mida on teiste teadlaste poolt tsiteeritud enam kui 4000 korda.

Levinud arusaama kohaselt saavutas Hitler võimu üksnes omal jõul, evimata püsivamaid sidemeid. Kuid milleks ta siis vajas kitsast, pidevalt tema käsutuses olnud "maagilist siseringi", kuhu, erinevalt Stalini omast kuulus ka üllatavalt palju naisi? Missugust rolli mängisid need inimesed tema era- ja poliitikaelus ning kas ei olnud need tänaseni vähe tähelepanu pälvinud sidemed Hitleri võimu tegelik allikaks? Veidi pärast Eva Brauni biograafia ilmumist võttis 2010. aasta kevadel Heike B. Görtemakeriga ühendust Hitleri pikaaegse usaldusaluse, õhuväeadjutandi Nicolaus von Belowi poeg, kes otsekui möödaminnes mainis: "Ma olen selles ringis üles kasvanud." Tema sõnul ei lagunenud Hitleri ja Eva Brauni sisering sugugi pärast 1945. aastat – sidemed jäid kauaks püsima ka Saksa Liitvabariigi aegadel. Peeti kirjavahetust, käidi üksteisel külas ning pidulikematel puhkudel korraldati suuremaid kokkutulekuid, hoolitsedes veel aastakümneid pärast Hitleri surma tema mälestuse püsimajäämise eest. Kes olid need mehed ja naised, kes kuulusid pikki aastaid diktaatori lähiringkonda? Mil viisil olid nad sattunud võimu keskmesse? Kuidas toimis see õukond, kuhu kuulusid mitte Saksa Riigi mõjukad ja rikkad, vaid pigem väikekodanlikust keskklassist ning poolkriminaalidest koosnev seltskond? Millist kasu ammutasid usaldusisikud oma lähedastest suhetest võimsa füüreriga ning millises valguses paistab nüüd nende isiklik süü ja osalus? Kuidas nad elasid pärast natsionaalsotsialistliku diktatuuri kokkuvarisemist ning kui palju oli neil lisaks minevikupoliitika teatrilavale mõjuvõimu ka Saksamaa Liitvabariigi või SDV poliitikale? Nendele ja paljudele teistele seni küsimata küsimustele pakub vastuseid Görtemakeri "Hitleri õukond", mis on kirja pandud varem avalikkusele kättesaamatuks jäänud allikmaterjalide, muu hulgas isiklike arhiivide põhjal.

Pidev pingutamine, võrdlemine, võitlemine, alustamine ja katkestamine – need truud "sõbrad", mis meil tüütu une kombel tihti kannul tatsuvad. Alati saab ju teha rohkem, olla rohkem, omada rohkem. Lendad aga jõuga peale ning rapsid teha kõike korraga. Suhtumine "võta suurelt ette" võib viia küll fantastiliste tulemusteni, kuid seda vaid korraks. Stress, läbipõlemine ja meeleheide on aga garanteetritud ka juhul, kui oodatud tulemust ei tule. Ruineeriv, kas pole!? Aju toimimisele, otsuste langetamisele, harjumuste ja käitumise kujundamisele spetsialiseerunud Robyn Conley Downs väidab, et elada saab ka teisiti. Ta on oma isiklike läbielamiste ning teadusuuringute põhjal kokku pannud positiivsel psühholoogial, inimarengul, teadvelolekul ja neuroteadusel põhineva paketi, mis võtab sihikule need igapäevased harjumused ning rutiinid, mis meid tegelikult ei teeni. Kuigi tegemist on jõuliste muutusteni viiva käsitlusega, mille najal end seni stressirohkest päevast ilma ühegi kriimuta läbi navigeerida, on protsess ise kõike muud kui äärmuslik. Erakordselt praktiline, tervemõistuslik ja läbinisti tõhus, on see loodud andma tulemusi päriselus mitte paberil, ilma et see tooks kaasa põhjendamatuid kannatusi ning loobumisi. Downsi mõtteviisi ja meetodi sünergiliselt toimiv kombinatsioon viib sind uute jätkusuutlike harjumuste, paremate valikute, püsivate tulemuste ning sind igal hetkel saatva hea enesetundeni.

Miks tunnen end nii sandisti? Kuidas mõjutavad lapsepõlev, kool, kiusamine, ühiskonna ootused ning sotsiaalmeedia minu emotsionaalset heaolu – suhet iseenda ja teistega? Kuidas selle kõigega toime tulla? Kust leida abi, kui teraapia ja muud tugivormid on muutunud privileegiks või end ammendanud? On üks paganama hea põhjus, miks inimesed pole õnnelikud, ütleb kliiniline psühholoog dr Sophie Mort: meid pole lihtsalt kasvatatud endast aru saama. Juba lapsest saati on meil kästud näole manada vapper ilme, taustal kostmas: "Ole tubli!", "Ära tee välja!", "See on tühiasi!" Nii polegi meil kusagilt võtta tõhusaid toimetulekustrateegiaid, mille najal end kriisist läbi tõmmata, kui hädaolukord ootamatult uksele koputab. Me oleme justkui programmeeritud õnnetud olema. "Kui inimesed tulevad teraapiasse, esitavad nad mulle alati erinevaid versioone kolmest küsimusest: Kuidas ma siia jõudsin? Mis mind siin kinni hoiab? Ja kuidas edasi liikuda? See raamat on kirjutatud selleks, et aidata teil nendele küsimustele täpselt selles järjekorras vastata," ütleb dr Mort. Ta jagab lugejaga teadmisi, mida hoitakse tavaliselt teraapiakabinettide uste taga, akadeemilistes vestlustes ning tolmukorraga kaetud õpikutes. Raamatu esimene osa aitab mõista teekonda inimeseni, kes sa täna oled ning tunda ära elusündmusi, mis sind jätkuvalt muserdavad ja kursilt kõrvale kisuvad. Teine osa osutab sinu mustritele ning negatiivsetele tsüklitele, mis takistavad edasi liikuda. Raamatu viimane osa pakub aga teaduslikult tõestatud tehnikaid, mida kohe praktikasse panna. "Inimeseks olemise käsiraamat" on neile, kes huvituvad inimesest, psühholoogiast ja teraapiast. Neile, kelle jaoks pole teraapia kättesaadav, aga ka neile, kes on järjepidevalt sellesse oma aega ja raha panustanud. Neile, kes soovivad end lõpuni mõista ning neile, kellel pole kuhugi pöörduda, et oma kogemusi lahti mõtestada.

Sinu ees on finantsturgude teejuht, mille peamine investeerimisfilosoofia on siiani ajahambale ja muutuvale turule edukalt vastu pidanud. Finantsekspert Eric Tyson on üksikasjalikult lahti seletanud kõikvõimalikud moodused rikkuse kasvatamiseks, millest saab kasu nii täielik võhik kui ka juba aktiivne investor. Sealjuures rõhutab ta, et tema pakutud teavet tuleks rakendada igaühe isiklikke vahendeid ja eesmärke silmas pidades. Tihti tunduvad investeerimisotsused puhtalt teadmatusest keerulisemad ja riskantsemad, kui nad tegelikult on. Loodetavasti ärgitab raamat uudishimu, et uurida investeerimisvõimalusi lähemalt, osaleda isiklikes investeerimisotsustes aktiivsemalt ja oma portfelli järjest tugevamaks muuta. Õpik aitab ¤teha algust rahaasjade korrastamisega; ¤süveneda aktsia- ja võlakirjaturgudesse; ¤hinnata investeerimisvõimaluste riske ja tootlust; ¤orienteeruda kinnisvarainvesteeringutes alates objektide valimisest kuni laenu ¤refinantseerimiseni välja; ¤näha ettevõtte asutamise ja ostmise erinevaid tahkusid; ¤valida parimaid taskuhäälinguid ja investeerimisraamatuid ning suhtuda kriitiliselt ¤investeerimisalastesse teabeallikatesse. Peatükid on varustatud väärtuslike õppetundidega minevikust, strateegiliste sammudega, viidetega ohukohtadele ja ka lisalugemisega neile, kes soovivad teemasse veel rohkem süvitsi minna. Eric Tyson on rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimmüüdud isiklikke rahaasju käsitlevate raamatute autor, mitmete ajakirjandusväljaannete kolumnist ja kõneleja. Ta on töötanud mitmesuguste inimestega ja õpetanud neid erinevates finantsolukordades, seega tunneb ta hästi inimeste rahaasjadega seotud muresid ja küsimusi. Eric Tysonilt on eesti keeles ilmunud ka raamat "Isiklike rahaasjade korraldamine võhikutele".

Korduvalt investeeringute "demokratiseerijaks" tituleeritud Charles Schwab pani pea pool sajandit tagasi aluse soodusmaakleriärile, mis tõmbas erainvestoritele käima sootuks uue ajastu. Millised olid selle norme ja piiranguid trotsiva teekonna keerdkäigud, sellest räägib tema tavatult isiklik raamat "Investeeritud". 1970ndate alguses oli Ameerika Ühendriikides sadu maaklerifirmasid, kuid neist ükski ei vastanud Schwabi ootustele: "Mõtlesin, et kui suudaksin eemaldada kogu aktsiate ostmise ja müümisega seotud pahna – vigased uuringud, võltsanalüüsid, väheusutavad soovitused, kõik viisid, millega Wall Street oli ajalooliselt õigustanud suuri vahendustasusid – ja müüa lihtsalt tavalist tehingute teostamise teenust, saaksin kulutusi kärpida, keskenduda efektiivsusele, hindu dramaatiliselt langetada ja ikkagi kasumit teenida." Schwab tunnistab, et tema ettevõte Charles Schwab Corporation sündiski puhtast pettumusest: "Uskusin, et pean ise oma rahalise saatuse eest vastutama. Viimane asi, mida vajasin, oli mõne maakleri kaheldava väärtusega nõu, et mida osta ja millal osta või müüa. Ja panin pahaks, et pidin maksma teenuste eest, mida ma ei kasutanud." Olles veendunud, et just investeerimine on üksikisiku tee rahalise vabaduseni, mis võimaldab majanduses osaleda muul moel kui pelgalt palgatööd tehes, asutas ta aastal 1971 – ise kuuekohalise võlakoormaga kaelani mudas sipeldes – traditsioonilise maakleriäri. Järgneva paari aastaga kujunes sellest soodusmaakleriäri teerajaja, millest on tänaseks saanud riigi suurim börsil noteeritud investeerimisteenuste firma, mille klientide varad ületavad kolme triljoni dollari piiri. Aastal 2008 nimetas president George W. Bush läbi elu düsleksiaga piike murdnud Schwabi presidendi finantskirjaoskuse nõukoja esimeheks. "Nagu mina, on ka Chuck düslektik. Ta sai varakult teada, et tal on oma piirid ja – erinevalt enamikest mittedüslektikutest – avastas ta delegeerimise väe ja selle, et äri on eelkõige inimesed, kes jagavad teie visiooni ja väärtusi, kuid toovad ülesannetesse oma kire ja tugevad küljed. Ta mõistis varakult, et maailm on täis inimesi, kes on temast "tuhandel erineval viisil" võimekamad. Enamik juhte ja ettevõtjaid ei saa kunagi seda lihtsat õppetundi. "Investeeritud" on kohustuslik lugemine kõigile, kes on huvitatud äriettevõttes töötamisest või ettevõtlusest. Erakordne elu ja raamat." Sir Richard Branson, Virgin Groupi asutaja

Maailmakuulus "Võhikute" (For Dummies) sari on jõudnud Eestisse! Ülipopulaarset rahatarkuse abimeest „Isiklike rahaasjade korraldamine võhikutele “ on nüüdseks üle maailma müüdud rohkem kui kaks miljonit eksemplari ja ainuüksi inglise keeles on nüüdseks välja antud kümme trükki. Kui tunned, et vajaksid ebakindlatel aegadel tuge parema ülevaate saamiseks enda finantsolukorrast ning nõuandeid, kuidas kiirelt arenevas investeerimis- ja kindlustusmaailmas edaspidi teadlikumaid otsuseid vastu võtta, on siinne raamat just sulle. Finantsnõustaja Eric Tysoni „Isiklike rahaasjade korraldamine võhikutele“ aitab lihtsas ja lugejasõbralikus keeles tuua selgust isiklike rahaasjade ajamise keerukasse maailma. Info ülekülluse tingimustes võib olla raske aru saada, mis on just sinu jaoks objektiivselt ja tervikut silmas pidades kõige õigem finantstoode või -teenus. Pakkujaid on palju, igaüks peab silmis isiklikke huve ning üheseid, arusaadavaid vastuseid oma küsimustele pole lihtne leida. Et selles segaduses paremini orienteeruda, on raamatusse kokku kogutud üksikisikuid puudutavate finantsotsuste ABC koos põhjalike selgituste ja näidetega, pakkumaks ka laiemat konteksti. Räägitakse lähemalt nii elementaarsetest esimestest sammudest, nagu näiteks finantskirjaoskuse parandamine või oma finantstervisele hinnangu andmine, kui ka keerukamatest otsustest, mis puudutavad laene, vara kindlustamist, tehnoloogia kasutamist rahaasjade haldamisel, abielu lahutamist jmt.

Business Weeki, New York Times Businessi ja USA Today bestseller. Riskijuhtimise võimekus ning koos sellega kasvav isu võtta üha uusi riske ja teha tulevikku vaatavaid valikuid on majandussüsteemi lahutamatuks osaks. Kuid mitte ainult – riskijuhtimine saadab meid ka paljude teiste otsuste langetamisel alates rahvatervise kaitsest ja perekonna planeerimisest kuni kindlustusmaksete tasumise ning turvavöö kinnitamiseni. "Jumalatega võidu" selgitab, kuidas tulevik oleviku teenistusse panna, kuidas riski mõista, seda mõõta ja selle tagajärgi kaaluda. Risk kätkeb endas psühholoogia, matemaatika, statistika ja ajaloo kõige sügavamaid tahke. Bernstein püstitab raamatus mitmeid igavikulisi küsimusi: näiteks mil määral peaksime lootma, et minevikumustrid meile räägivad, mida tulevik toob? Mis loeb rohkem: kas faktid või subjektiivne usk? Üks asi on koostada matemaatiline mudel, mis näib selgitavat kõike. Seistes aga silmitsi igapäevaelu katsumustega, võib faktide mitmetähenduslikkus või südametukse jõud selle mudeli lihtsalt minema pühkida. Sõna "risk" tuleb itaaliakeelsest sõnast risicare ehk "julgema", viidates sellele, et risk on pigem valikuvõimalus, mitte saatus. Arvude keeles rääkivad täringud ning ruletiratas, aktsia- ja võlakirjaturg on ideaalseks laboriks, kus riski olemust lähemalt uurida.

95% futuurikauplejatest kaotab kogu oma raha esimese aastaga. Aktsiakauplejate tulemus on üldjoontes sama. Millega seda seletada? Määravaks on kaupleja psühholoogia, kinnitab kauplemiskoolitaja ja -psühholoogia lektor Mark Douglas. Tema raamat "Kauplemise voog" on tõsipsühholoogiline käsitlus sellest, kuidas kauplemises püsivat edu saavutada. Aastast 1978 kauplemisega tegelenud autor on veendunud, et meie mõistus töötab loomupäraselt nõnda, et see ei sobi hästi kokku turgude iseärasustega. Douglase sõnul toob edu õige mõttelaad: kaupleja peab õppima mõtlema tõenäosuste kategoorias ja unustama praktiliselt kõik muud oskused. Probleem seisneb aga selles, et enamik kauplejaid ei usu, et nende jamad on tingitud sellest, kuidas nad kauplemisest mõtlevad, või konkreetsemalt, kuidas nad kaubeldes mõtlevad. Seda raamatut kirjutades pidas Douglas silmas viit põhieesmärki. Tõestada kauplejale, et turgu rohkem või paremini analüüsides ei saa lahendada kauplemisraskusi ega ebajärjekindla tootluse probleemi. Veenda kauplejat, et tulemuse otsustab tema hoiak ja "meelelaad". Anda kauplejale usk ja hoiak, mis on vajalik võitja mõttelaadi saavutamiseks ning seisneb selles, et õpitakse mõtlema tõenäosuste kategoorias. Vaadelda arvukaid konflikte, vasturääkivusi ja mõtteparadokse, mis panevad tüüpilise kaupleja arvama, et ta juba mõtleb tõenäosuste kategoorias, kuigi tegelikult ta seda ei tee. Juhtida kauplejat läbi protsessi, mis ühendab funktsionaalsel tasandil tema mõtlemisstrateegia vaimusüsteemiga.

Kognitiivne käitumisteraapia on üks kasutatumaid psühholoogilisi ravimeetodeid maailmas, lähtudes arusaamast, et paljud meie vaimse tervise probleemid on tugevalt seotud just meie endi mõttemustrite ja reaktsioonidega eri olukordades. Kui õppida iseend paremini reguleerima ja teadvustama, annab see positiivseid tulemusi ka psüühilistest häiretest (nt ärevus- ja meeleoluhäired, sõltuvushäired, krooniline valu, stress või väsimus) tervenemisel. Michael A. Tompkins

„Kognitiivse käitumisteraapia tööraamatut“ võib kasutada omaette või ka täienduseks psühhoteraapiale ja muule ravile. Raamat pakub tehnikaid mistahes probleemide lahendamiseks – poole sajandi vältel tehtud tuhanded uuringud näitavad, et need tehnikad parandavad enesetunnet ja elukvaliteeti märgatavalt. Tööraamatust leiate võtteid meele ja keha kiireks rahustamiseks ning ka juhiseid selleks, kuidas muuda oma suhtumist probleemsetesse sündmustesse. Kui kipute näiteks asju edasi lükkama või soovite oma asjadega paremini hakkama saada, leiate raamatust asjakohaseid oskusi ajajuhtimiseks ja tegevuste kavandamiseks. On ka suhete parandamise ja tugevate emotsioonide – ärevuse, depressiooni, süü- või häbitunde – leevendamise meetodid.

Tööraamatus puudutatakse järgmisi vaimse heaolu võtmeteemasid:

• Motivatsioonioskused
• Lõdvestumisoskused
• Teadvelolek
• Mõtlemisoskused
• Tulemuslik suhtlus
• Ajajuhtimine ja tegevuste kavandamine
• Emotsioonide läbielamine
• Emotsionaalne heaolu

Kui omandate Tompkinsi kirjeldatud kognitiivse käitumisteraapia oskused ja neid täiendavad emotsionaalset heaolu loovad tehnikad, saate viimase etapina panna paika kindla plaani, kuidas õpitut harjutada ja korrapäraselt praktiseerida ning neist maksimumi võttes oma elukvaliteeti hüppeliselt tõsta.

Sõltuvus on lihtsalt öeldes millegi endast väljaspool oleva kasutamist oma tunnete muutmiseks. Kas tabad end enne magamaminekut TikTokki kerimas, et stress sind kasvõi mõne tunni ei morjendaks? Kas oled jätnud seltskondlikule üritusele minemata, sest tahtsid lõpetada videomängu ja tunda, et oled midagi saavutanud? Kas sa jood suhtlusärevuse leevendamiseks, aga olukord läheb alati käest ära? Tahad niisuguste olukordade üle ehk natuke mõtiskleda – raamat annab juhiseid, kuidas seda teha. Meie aju ei ole veel 21. sajandiga kohanenud. Nii oleme haavatavad täielikuks stimulatsioonirünnakuks, mida soodustavad nt ravimid, nutitelefonid või kaloririkas toit, mis on nüüdseks kaaperdanud miljonite aastate jooksul ajus välja kujunenud ühendused, innustades meid sööma, magama ja seksima. Seetõttu tekib ajus nende stiimulite järele nälg ja ta sunnib meid neid üha uuesti otsima. Millal sa viimati vaikselt, ilma taustamürata istusid või jalutasid? Olla ainult iseendaga tundub nii mõnelegi inimesele üsna võõras. Nõnda tuleb pöörata tähelepanu mõtetele või tunnetele, see aga tähendab, et nendega on vaja silmitsi seista. Märksa lihtsam on raadiot kuulata, taskuhääling mängima lülitada või endale klaasike valada. Pidev tähelepanu eemale juhtimine oma mõtetelt tähendab, et me ei saa üles leida haavu endas ega neile tähelepanu pöörata: muredele, negatiivsetele uskumustele iseenda kohta, endas kantavale ja perekonnas edasi antavale häbile. Kuid sõltuvuskäitumine on ainult plaaster. See nending on esimene samm püsiva ja kasuliku muutuse teel. Tunnetele plaastri peale sättimise asemel laseb harjumuste murdmine haaval paraneda. Asendades kiired sõltuvust tekitavad lahendused pikaajaliste rahuldust pakkuvate tegevustega, jõuab niisuguse füüsilise ja vaimse tervise paranemise ja rahulolutundeni, mida ma ei pidanud isegi võimalikuks. Sellele teekonnale ei pea asuma üksinda. Juttu tuleb abi saamisest, olgu siis kõnelustest pere ja sõpradega, tugirühmadest või terapeutidelt. Mis veelgi tähtsam: räägime sellest, kuidas abi küsida. Raamatus „Konksu otsas“ käsitletakse eri tüüpi sõltuvusi: • armastus ja suhted (armastus, kaassõltuvus, seks, pornograafia, masturbeerimine); • mõnuained (alkohol, uimastid, nikotiin, retseptiravimid); • kulutamine (võlad, ostlemine, internetikaubandus, hasartmängud); • toit (kofeiin, suhkur, piiramine, liigsöömine, söömasööstud, mao tühjendamine); • tehnoloogia (videomängud, sotsiaalmeedia, telefon, uudised, veebis surfamine, televisioon); • välimus (plastiline kirurgia, päevitamine, moonutatud kehataju, füüsiline koormus, augustamine, tätoveeringud); • töö (töönarkomaania); • muud (kogumine/varumine, muusika, lugemine jne). Raamatu autor Talitha Fosh on ise läbi teinud nii alkoholi- ja narkosõltuvuse ravi kui ka seljatanud aastatepikkuse söömishäire. Tal on oma psühhoteraapia nõustamispraksis ning ta on AA tugiisik, töötades igapäevaselt paljude klientidega. Fosh ütleb: „Mõistan omast kogemusest sõltuvustsükli olemust, häbi, mida tunneme probleemi tunnistades, ja seda, kui lihtne on oma kannatusi minimeerida. Tean ummikus olemise ja väljapääsu mitte nägemise tunnet, ja enesepõlgus on olnud ka minu kaaslane. Ma tean, kui valus ja hävitav sõltuvus võib olla. Aga ma tean ka, et tervenemine on võimalik, et saab jõuda uue käsitluse ja eluviisini.“

Pea kõik, mis meid ümbritseb, kubiseb keemilistest ühenditest. See käib kasvõi toidu kohta, mida põske pistame, pakendi kohta, millest me selle välja tõstame, lusika kohta, millega me selle ohtliku manöövri sooritame, taldriku kohta, kuhu me oma kõhutäie paneme, nõudepesuvahendi kohta, millega tekkinud kaose elimineerime jne. Ometi mõistavad vaid vähesed, mida need Mendelejevi tabeli asukad endaga kaasa toovad. Keemiafanaatikust teadusajakirjanik George Zaidan annab nauditavalt teravmeelse ülevaate sellest, mida me endale tegelikult sisse topime ja peale määrime. Kui enamusele vaatab teadusartiklist vastu arusaamatu salakiri, mida võibki jääda lahti murdma, siis Zaidani silmadele on see kui armas emakeel, mida naudinguga analüüsida. Ta nendib, et tegelikult pole sugugi lihtne avastada kogu tõde kraami kohta, mida me sööme, joome, sisse hingame ja peale määrime, sest vastupidiselt ootustele pole maailm päris orgaanilise keemia sissejuhatav kursus, kus puhtad ja lihtsad reaktsioonid viivad puhaste ja lihtsate tulemusteni. Pigem on tegu edasijõudnutele mõeldud põrguliku katselaboriga, kus tuleb kõigeks valmis olla. Oma meeletu taustatöö, võrratu analüüsi ning muheda stiiliga sikutab Zaidan lugeja teadlikuma tarbimise rajale. Kuid olgem hoiatatud – lisaks tervislikele valikutele võib raamatut lugedes ligi hiilida ka mõõdukaks huvi keemia vastu.

Kui keha kogeb vigastust, genereerib aju valutunde. Vahel juhtub aga nii, et ajus kiilub "valulüliti" kinni, tekitades põrgulikku valu, mis keeldub taandumast. Psühhoterapeut Alan Gordoni eestvedamisel välja töötatud valu ümbertöötlemise teraapia aitab kroonilise valu seljatada. Kraadiõppe teisel aastal tabas Gordonit äge alaseljavalu, mis pööras tema elu pea peale. Auditooriumide kõvad istmed tegid talle sellist põrgupiina, et ta oli sunnitud ostma pehme seljatoega tooli ning kärutama seda enda kannul ühest klassiruumist teise. Lõhkuv valu viis ta kolme juhtiva spetsialisti juurde, kellest üks ütles, et valu põhjuseks on lülivaheketta väljasopistus, teine väitis, et sümptomid on tingitud diski degeneratsioonist ning kolmas seletas, et ta on lihtsalt liiga pikk. Lühemaks ta end teha ei suutnud, küll aga sai proovitud kõiki teisi meetodeid: füsioteraapiat, biotagasisidet, nõelravi, punktmassaaži jne. Tolku polnud ühestki. Tegelikult esineb enamikul meist lülivaheketta väljasopistumisi, diski degeneratsiooni ja artriiti. Need on normaalsed struktuursed muutused ega tekita enamasti valu. Ajakirja New England Journal of Medicine üks uurimus tõi välja, et tervelt 64% seljavaluta inimestel esineb lülivaheketta väljasopistusi, degeneratsiooni ja teisi ajaga kaasnevaid paratamatuid muutusi. Vaid imikutel on täiuslikud lülisambad. Gordon on veendunud, et kroonilise valu puhul on enamasti tegu neuroplastilise valuga. Kui tavaline valu on põhjustatud keha kahjustumisest, siis valu, mis püsib ka pärast vigastuse paranemist, või valu, millel selge füüsiline põhjus puudub, on enamasti neuroplastiline. Kusjuures lõviosa kroonilisest valust – olgu see siis pea-, kõhu-, vaagna-, liigese-, närvi-, soole ärritussündroomi või ülekoormusvigastusega seotud valu – on neuroplastilise loomuga. Ja selle raviks tuleb võtta sihikule aju, mitte keha. Raamat "Kroonilisest valust vabaks" räägib kõigest sellest, mida on vaja teada, et end valu ümbertöötlemise teraapia abil aidata. Esmalt selgitatavad autorid neuroplastilise valu olemust ja selle kujunemist. Seejärel võetakse ette konkreetsed tehnikad, mis aitavad valutsüklist välja murda ning sümptomid seljatada. Kõige selle sekka on pikitud hulga näiteid, analoogiaid ja patsientide lugusid. Olgu mainitud, et Gordonil on jätkuvalt väljasopistunud diskid ning kunagi armutut peavalu põhjustanud tserebrospinaalvedeliku rõhk on endiselt kõrge. Küllap pole kuhugi kadunud ka osaliselt rebenenud rotaatormansett. Kuid valust on ta prii ja seda tänu aastate jooksul lihvitud valu ümbertöötlemise teraapia tehnikate kogumile. Usutavasti olete te juba proovinud kõiki teisi võtteid. Sestap pole muud, kui avatud meelega raamat kätte võtta ning vaadata, mis juhtub. Krooniline valu on tänapäeva meditsiinis üks levinumaid probleeme – selle all kannatab iga viies inimene maailmas. Mis aga veelgi masendavam: krooniline valu on väga raskesti ravitav ning süvendab omakorda stressi, meeleoluhäireid, depressiooni ja teisi tervisehädasid. Ent miks on nii, et mitte kõik, kellel on näiteks lülisamba diski väljasopistus või põlveliigese meniski vigastus, ei tunne kroonilist valu, küll aga tunnevad seda sageli need, kes on vastuvõtlikuma natuuriga? Valul ei ole alati kehalist või füsioloogilist põhjust: see võib olla eksikombel loodud närvirada või teisisõnu "õpitud" valu. Autorid keskenduvad raamatus kroonilise valu tekkemehhanismide kirjeldamisele, tutvustades uusi, viimastel aastatel suurt populaarsust kogunud ja teaduslikult tõestatud paradigmasid valu diagnoosimisel ja ravis, pöörates erilist tähelepanu peaajule ja emotsioonidele – ravida tuleb nimelt seda, mis valu põhjustab, mitte seda, mis valutab. "Kroonilisest valust vabaks" annab tõhusaid praktilisi psühhoterapeutilisi nõuandeid, mille eesmärk on mõista valu seost inimese emotsioonidega ning muuta selle tajumist, õpetades ajule, et krooniline valu pole ohtlik. Raamat sobib hästi nii neile, kes kannatavad ise kroonilise valu käes, kui ka neile, kelle lähedane on sellega alatasa kimpus, aga ka tervishoiutöötajatele, kes on huvitatud valu teistsugusest käsitlusest. Sergey Saadi Perearst

Allan Dibi menuraamat „Lean-turundus“ on praktiline käsiraamat ettevõtjatele ja turundajatele, kes tahavad tõsta oma müüginumbreid, hoides samal ajal kulud madalad. Dib ei paku tühje teooriaid, vaid tõestatud ja toimivaid süsteeme, mis aitavad sul leida õiged kliendid, neid hoida ja lojaalseteks fännideks muuta. Saad ette lihtsa ja struktureeritud raamistiku edukaks turundamiseks, kasvatada ettevõtte tulu ning luua vara, mis on müüdav, kui peaksid kunagi tahtma ettevõttest väljuda. Kõike seda tehakse „Lean-turunduses“ kergesti arusaadaval ja kaasahaaraval moel. Kas mõni järgmistest stsenaariumidest kõlab tuttavalt? • Kulutasid turundus- või brändiagentuurile hiiglaslikke summasid, kuid said vastu ainult tuttuue logo ja ilusa kujunduse. Mõju sinu käibele: nullilähedane. • Palkasid veebilehearendaja, kuid projekt võttis rohkem aega, raha ja energiat, kui oleksid eales ette kujutanud, ega aita ikka müügikontakte leida. • Mõni konsultant, guru või reklaamikirjutaja soovitas sul teha pealetükkivat, klišeelist või alatut turundust – niisugust, mille üle sa uhkust ei tunne ning mida häbened sõpradele, pereliikmetele või kolleegidele näidata. • Palkasid uue turundusjuhi, kuid tema tulemused ei avalda muljet. • Raiskasid tohutuid summasid reklaamidele, mis tõid halva kvaliteediga müügikontakte. Sinu ees on raamat, mis revolutsioneerib turundust! Sul ei pea olema lõputu turunduseelarve või tohutu tiim, et oma äri kasvatada. Sul on vaja lihtsalt lean-turunduse põhimõtteid. Allan Dib on siin, et neid põhimõtteid sulle tutvustada: õpi kindlaks määrama, mis on kliendi vaatenurgast väärtuslik, ja seda talle tõhusalt ja ressursse raiskamata pakkuma. Tutvu ka Allan Dibi raamatuga „Üheleheküljeline turundusplaan“!

New York Timesi, Wall Street Journali ja USA Today bestseller. Adam Makos on raamatusse "Löögirusikas" kirja pannud haarava loo USA 3. soomusdiviisi võitlusest Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa vastu. See pole lugu masinatest, sellest, kuidas üks tank teisega võideldes hakkama sai. See on lugu inimestest. Autor paiskab lugeja loodusjõudude ja vaenlase tule kätte. Ta viib meid kokku vastaspoolega, lastes tunda Saksa tankisti ja risttule alla jäänud kahe noore naise üleelamisi. Ta näitab, kuidas need elud lõpuks ristusid viisil, mis mõjutas ellujäänuid rohkem kui pool sajandit hiljemgi. "Ühel 2012. aasta pühapäeval kõndisin ma Allentownis asuva tellistest ridamaja poole," kirjutab Makos raamatu sissejuhatuses. "Ma tulin sinna lugu otsima. Mu omaaegne ülikoolikaaslane Pete Semanoff oli maininud üht Teise maailmasõja veterani, kes siin elas. Väidetavasti oli ta tankisihtur ühes sõja kõige legendaarsemas tankiduellis. See oli tõsi. Clarence Smoyer teadis üht viimast Teise maailmasõja seni rääkimata lugu ja oli valmis seda jutustama. Püüdes selles raamatus ajalooliste üksikasjade suurimat täpsust saavutada, käisime läbi Kolmanda riigi lahinguväljad – koos meestega, kes seal ajalugu tegid. 2013. aastal sõitis Clarence Smoyer veel kolme veterani seltsis Saksamaale ja lubas meil kaasa tulla, et intervjueerida neid samas paigas, kus nad kunagi sõdisid. Me jäädvustasime nende lood, et seejärel kontrollida kuuldud mälestusi arhiividokumentide põhjal. See, mille me eest leidsime, oli rabav. Omaaegsed lahingukäsud. Meie sangarite intervjuud sõjakirjasaatjatele. Tankikomandöride raadioteadete üleskirjutused, mis võimaldasid meil nende tegutsemise minutilise täpsusega taastada. Ja palju muudki."

Kujutage ette järgmist olukorda. Olete rajanud oma firma, mille edusse usute. Usuvad ka investorid, kelle raha on õnnestunud projekti kaasata. Vastupidiselt ootustele paistab aga aina enam, et ettevõtmine on vett vedamas. Laias laastus on laostava olukorra ennetamiseks kaks võimalust: ¤ loobuda, tagastada kulutamata jäänud raha investoritele ning suunata energia mõnda teise projekti; ¤ teha veel kulutusi, näitamaks investoritele, et võitlete edasi ega loobu nii kergelt, riskides üha suurema materiaalse kahjuga. Loobumise ekspert Annie Duke tõestab, et valite väga suure tõenäosusega variandi b ning selgitab, miks see on viimane asi, mida tegema peaksite või kuidas panna vastu psühholoogilistele tõketele, mis meid sellel teel takistavad. Maailm ei näi soosivat loobujaid või mis tahes projektide pooleli jätmist. Vooruseks peetakse pigem sihikindlust või järelejätmatut edasipürgimist. Definitsiooni järgi on igaüks, kellel on midagi õnnestunud, selle juurde jäänud. See ei tähenda aga, et kehtiks vastupidine: kui jääte millegi juurde, siis see õnnestub. Inimesed kipuvad jääma tegema asju, mis neil ei õnnestu, uskudes, et kui nad selle juurde piisavalt kauaks jäävad, toob see edu. Annie Duke näitab, miks selline mõtteviis on vale, ning tõestab, et õigel ajal loobumine on hindamatu strateegiline eelis elu väljakutsetega silmitsi seistes. Ta toob hulgaliselt näiteid ärimaailmast, tippspordist ja investorite seast, et ilmestada, kuidas inimpsühholoogia mõjutab meie otsuseid olukordades, kus kõigi kõrvaltvaatajate jaoks on ilmselgelt tagumine aeg ettevõtmine lõpetada ja eluga edasi liikuda.

Alzheimeri tõve tekkepõhjuste lahtimurdmisele on kulutatud sadu miljoneid. Vaatamata sellele on tulemus kasin: ehkki käputäis ravimitel on teatud sümptomitele piiratud positiivne efekt, ei mõjuta neist ükski haiguse kulgu. Veelgi enam, mõningate uuringute sõnul pole need ravimid mitte ainult väheefektiivsed, vaid teatud juhtudel kognitiivset taandarengut isegi kiirendavad. Alzheimeri tõbi on aju vastus teda mõjutavatele faktoritele nagu näiteks põletik, haiguse pärilik eelsoodumus, hormoonid, toitumine, samuti insuliiniresistentsus, D-vitamiini ja tsingipuudus. Kui kriitilistele teguritele tähelepanu pöörata, saab sõltumata east kognitiivseid võimeid säilitada, tihti ka taastada, kinnitab viimased kolmkümmend aastat Alzheimeri tõve uurimisega tegelenud doktor Dale Bredesen. Selle kinnituseks toob ta näite tõsise kognitiivse taandarenguga 78-aastasest Claudiast, kelle Montreali kognitiivsete funktsioonide hindamise testi tulemus oli null. Testid viitasid ka mitmetele varem tuvastamata sisenditele, muu hulgas hallitusest tekkivale mükotoksiinidele. Claudia polnud enam võimeline rääkima, iseseisvalt riietuma ning enda eest hoolt kandma. Raviarst kõrvaldas Claudia kokkupuute biotoksiiniga, optimeeris mürkide väljutamist, kohandas tema dieeti ja alustas sünapsite teistsugust toetamist. Nelja järgneva kuu jooksul paranes vanadaami seisund tuntavalt – ta suutis taas rääkida, kirjutada, end osaliselt riietada, oma mehega isegi jalga keerutada. Claudia juhtum näitab, et mõnedel puhkudel on võimalik ka haiguse hilises faasis tõve progressi mitte ainult peatada, vaid ka tagasi pöörata. Dr Bredeseni programmist pole päästvat abi mitte üksnes neile, keda on tabanud Alzheimeri tõbi, vaid ka kõigile neile, kes soovivad arendada oma keskendumis- ja töövõimet, parandada mälu ning kõneosavust.

Aastal 2015 puhkenud pagulaskriisi järelkaja viis Johannes Krause'i ja Thomas Trappe'i mõttele kirjutada teadusprisma abil raamat suurtest migratsioonilainetest, mis on meid eelajaloolisest ajast saati kujundanud. Kuigi esimesest pöördelisest migratsiooni­lainest on möödunud tervenisti 8000 aastat, hakkavad alles nüüd vaikselt selguma selle täpsemad üksikasjad. Seda suuresti tänu arheogeneetikale, noorele teadusharule, mis on küll alles tuult tiibadesse saamas, kuid on hoolimata sellest juba pakkunud määratul hulgal uusi teadmisi. Teadmisi näiteks igihaljast Balkani marsruudist ning iidsetest konfliktidest, mis on rännetega paratamatult kaasnenud, kuid paljust muustki. Sisserändajad on Euroopale jätnud kahtlemata tuntava jälje. On ju migratsioonilugu ka haiguste ajalugu – olgu selleks kas või katk, mis ulatub tagasi kiviaega. Kole taud tappis küll nagu loogu, ent sillutas samas teed inimestele, kelle järeltulijad juhatasid sisse pronksiaja. Kuigi "Meie geenide pikk reis" puistab põnevaid argumente nii migratsiooni poolt kui ka selle vastu, jõuavad autorid tõdemusele, et liikumine on inimese põhiloomuses. Nad on veendunud, et ka tulevikus on meie arengu peamine mootor üleilmne ühiskond, mis on aastatuhandete jooksul end juba korduvalt õigustanud. Eelkõige siin, Euroopas. "Meie geenide pikk reis" on kahe autori koostöö vili. Johannes Krause kuulub arheogeneetikas maailma tunnustatuimate asjatundjate hulka ning on Jena Max Plancki inimajaloo uuringute instituudi direktor. Kaasautori Thomas Trappe´i ülesandeks oli Krause´i tarkusevaramu ühtseks jutustuseks põimida, nüüdisaja konteksti paigutada ning päevapoliitiliste vaidlusküsimustega siduda.

Inimestena vajame edasiminekut, et mitte jääda kinni oma igapäeva ja manduda. Sama kehtib ettevõtete kohta: innovatsiooni ja arengut vajatakse nagu õhku. Sel hetkel, kui üks ettevõte otsustab mitte enam edasi areneda, võib paralleelselt mõtlema hakata äritegevuse lõpetamisele. Muutuste vajalikkus on saanud pigem reegliks kui erandiks ning nutikamad-julgemad turu ja teenuste uuendajad on selles olukorras kindlasti pikas perspektiivis võitjad. Ettevõtetes viiakse ellu kõikvõimalikke muudatusi alates muudatustest organisatsioonikultuuris kuni digitaliseerimise, kokkuhoiupoliitika ja rohepöördeni välja. Eri allikates toodud andmete kohaselt ebaõnnestub ettevõtetes u 70% projektidest. See tähendab, et planeeritakse kaugelt rohkem muudatusi kui reaalselt edukalt ellu suudetakse viia. Projekti alustatakse, ta leiab koha eesmärkide roadmap’is või tegevuskavas, tehakse esimesed sammud ning siis juhtub midagi (ilmselt planeerimatut) ning jõud raugeb. Muudatuste juhtimist saabki defineerida kui vajalike tegevuste kogumit selleks, et jõuda organisatsioonis töötavate inimeste või klientidega vanast seisundist uude. Igasuguse projekti õnnestumiseks ja kinnistumiseks on oluline, et võimalikult paljud tuleksid uuendustega kaasa ning leiaksid selleks isikliku motivatsiooni. Selleks tuleb aga ette võtta teadlikke tegevusi inimeste, huvigruppide ja nende motivatsiooni suunal. Tiina Sakkos, pikaaegse kogemusega juht ja mentor, toob sinuni kuus sammu, mida silmas pidada, et paika panna strateegia, sõnastada eesmärgid, ületada vastupanu ja kommunikeerida selgeid sõnumeid, et mis tahes mastaabi muudatus edukalt ellu viia ja nende 30% õnnestujate hulka kuuluda.

Teine maailmasõda on Saksamaal endiselt tundlik teema, millest rääkimisel tõmmatakse Wechrmachti sõduri ja natsi vahele tihtilugu võrdusmärk. Maailmasõjas võidelnud mehed on muutunud neetud põlvkonnaks, kes esialgu sunniti võitlema, seejärel üleelatust vaikima ning nooremate põlvede põlgust taluma. Seejuures ei ole ajaloolased kunagi kahelnud, et sõjakuritegudes ja holokaustis osales siiski vaid väike osa Wehrmachti sõduritest. Kuidas ikkagi suutsid sakslaste isad ja vanaisad Stalingradi katla väljakannatamatus näljas ning pakases või Aafrika piinavas kuumuses vastu pidada? Mis tundeid tekitasid neis meestes 1939. aasta verine pühapäev Poolas, vangilaagrites nälga surnud kamraadid või Normandia dessandi ajal toimunud veresaun? Kuidas pääseda eluga, kui su hävitaja Vahemere kohal alla tulistatakse ja sa üksi vette hulpima jääd? Teise maailmasõja tähtsaimatest lahingutest osa võtnud 13 Saksa sõdurit räägivad viimast korda ja otsekoheselt sellest, mida nad üle elasid. Neid kuulates tasub küsida, kas neid ikka saab üheselt hukka mõista.

Millega täitsid naised oma päevi, mis töid nad tegid, kuidas lapsi kasvatasid ning tulid toime menstruatsiooni ja sünnitusega ajal, kui neil teemadel jagasid nõu ja käske mehed? Raamat "Neiud, naised, lesed" teeb harukordse sissevaate naiste igapäevaellu varauusaegsel Inglismaal. Raamatu pealkiri kirjeldab naise elu läbi seadusesilma, mille järgi sõltusid naise õigused ja vabadused tema perekonnaseisust. Näeme, et esimest korda oma elus muutusid naised meestest sõltumatuks alles lesena. Aga leidus ka neid, kes keeldusid üldse selliste ühiskonnareeglite järgi mängimast. Raamat räägib ka tollasest moest, ilurituaalidest, religiooni tähtsusest ning meenutab ka naisajaloo olulisi hetki, nagu esimese ämmaemandajuhendi avaldamine või abielunaiste asjaõigusseadus. Autor Sara Read on Briti ajaloodoktor, kes on keskendunud varauusaegsele kultuurile ja elule, eelkõige naiste olme ja reproduktiivtervisega seonduvale.

Kui COVID-19 pandeemia lahvatas, oli seda justkui raske uskuda. Veel 2020. aasta talvel kinnitasid Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid nädalate kaupa, et kiiresti leviv nakkus ei ole pandeemia, vaid "enneolematu haiguspuhang". Hetkeks, mil planeedi kõrgeimad ametnikud tunnistasid, milline mikroobne tõusulaine oli meid tegelikult tabanud, olid sellesse enam kui sajad tuhanded hinged üle maailma nakatunud. Saatus, mis ootas veel miljoneid ees. See haigustekitaja paljastas kõik meie varjatud nõrkused ja pikalt ignoreeritud probleemid. Kui 19. sajandi koolerapuhangu ajal loobiti tänavatel arste kividega ning vihased massid põletasid maha karantiinihaiglaid, siis nüüd läksid käiku tatti pritsivad süljenäärmed ning terariistad, et lõigata läbi meditsiinipersonali autorehvid. Ajal, mil näpuga näidati hiinlaste, metsloomade, müstiliste laborite, poliitiliste vaenlaste ja kahtlaste rahvusvaheliste autoriteetide peale, levis viirus lakkamatult edasi. Kui kohutavalt tuttav see kõik oli. Tunnustatud teadusajakirjanik Sonia Shah räägib pandeemiate loo, vaadatuna läbi inimkonna panuse. Nende tulevik, nii nagu ka minevik, on tihedalt seotud meie omaga. Patogeen, mis põhjustab järgmise pandeemia, hiilib juba täna meie keskel. Me lihtsalt ei tea veel selle nime ega päritolu. Nimetagem seda "koolera lapseks", sest tõenäoliselt läbib seegi haiguspuhang kooleraga sarnase tee. Just koolerast, haigusest, mis tapab kiiresti, saab raamat alguse. Sissejuhatuseks räägib autor loo kaasreisijast, mis juhtus aastal 2013 teel Haitilt Floridasse, nentides, et esmalt tunneb nakatunu end üsna hästi. Kohe nii, et hommikul veel korralik einegi pintslisse pista, et seejärel mööda tolmuseid, löökauke täis teid hotellist lennujaama seigelda. Kuigi tapja pruulib väsimatult soolestikus edasi, maitseb ka lennujaama kohviku saiakene päris hästi. Alles siis, kui nakatunu oli end lennuki vahekäigust läbi pressinud ning kergelt räsitud istmele maandunud, katkestas koolera julmalt tema reisi. Kui lennufirma töötaja oli desinfitseerimisvahendite järele tormates ülejäänud reisijatele selgituseks hüüdnud, et "Üks mees pasandas end täis", polnud enam mingit kahtlust, mis oli kooleraepideemiast räsitud Haitil just juhtunud.

Unest sõltuvad meie õnn ja õnnetus, toitumine ja välimus, potents ja impotents, teadmine ja teadmatus. Ka üksainus kehva unega öö mõjutab absoluutselt kõiki meie olulisi elundkondi. Ole sa kosutavast unest unistav teismeline või hallipäine memmeke, "Parem uni, parem sina" selgitab, kuidas elada just sinule sobiva unegraafikuga pikemat ja tervemat elu. Kasina une lõiv on soolane: kaalutõus, hormonaalne tasakaalutus, nihkes ajukeemia, streikiv seede- ja immuunsüsteem, südamehaigused, diabeet ja Alzheimeri tõbi on kõigest jäämäe tipp. Autorid tutvustavad haaravate juhtumite najal põhjuseid, mis viivad selle hapra rütmi tasakaalust välja ning kuidas seda taastada, pöörates erilist rõhku füsioloogilistele aspektidele, muu hulgas vanusele, sooletervisele, hormoonidele ja geenidele. Raamatu üks autoritest, Frank Lipman, on funktsionaalse ja integreeriva meditsiini doktor, kes on rohkem kui 40 aastat jaganud õpetust, kuidas ravimite arutu neelamise asemel seljatada rõhuvad sümptomid harjumuste muutmise abil. Ta suhtub patsientide aitamisse vähem mehaaniku ja rohkem aedniku kombel, põimides raviprotsessi teadmisi ka traditsioonilisest hiina meditsiinist. Raamatu kaasautoriks on Neil Parikh, innovaatilistele unetoodetele keskendunud ükssarvikust ettevõtte Casperi üks asutajatest, kes on kunagi olnud seal, kus sina praegu – vajadus lahendada oma uneprobleemid viis ta Franki juurde.

1945. aasta kevadeks olid lääneliitlased Euroopa tagasi võtnud, kuid endiselt lasus nende pea kohal suur oht Jaapani näol. Saareimpeeriumi võitmiseks oli vaja murda sealsete viimse veretilgani võitlevate sõdurite moraal. Seda sai teha vaid vankumatu, järelejätmatu pealetungiga. Rünnaku alustamiseks loodi baas otse impeeriumi väravasse – Okinawa saarele. Amfiiboperatsioon oli ajaloo suurim õhu-maa-merelahing, milles osales 183 000 sõdurit. Pealetung kestis 83 verest läbi imbunud päeva, mida üks veteran nimetas hiljem põrgukatlaks. Veidi vähem kui kolme kuuga muutus maailm pöördumatult: president Franklin D. Roosevelt suri, sõda Euroopas lõppes, USA jõud Vaiksel ookeanil oli raugemas ning üle 250 000 sõjaväelase ja tsiviilisiku kaotanud elu. Kõik see ajendas president Trumanit kasutama sõja lõpetamiseks erakorralisi vahendeid: aatomipomme. Tuginedes arhiiviuuringutele USA-s, Jaapanis ja Ühendkuningriigis ning ellujäänute kirjeldustele, räägib auhinnatud ajaloolane Saul David kaasahaarava ja südantlõhestava loo operatsioonist, mis muutis mitte ainult Teise maailmasõja kulgu, vaid ka selle lõpplahendust. Autor ei heroiseeri kumbagi osapoolt teisest rohkem – lugeja näeb toimunut nii USA komandöride kui ka kaevikutesse varjunud reameeste, nii kamikaze-pilootide kui ka Okinawa tsiviilisikute silme läbi.

Arstid on aastakümneid raiunud, et kui kilod kimbutava, on süüdi selles rasv ja kalorid. Mistahes mõõdupuu järgi on taoline, pelgalt sümptomitele keskenduv lähenemine ebaefektiivne, väidab doktor Jason Fung. Raamatus "Rasvumise põhjused" käib ta välja skeemi, mis aitab mõista rasvumise füsioloogilisi põhjuseid. Doktor Fung on spetsialiseerunud neeruhaigustele, mille peamiseks põhjuseks on rasvumisega seostatav II tüüpi diabeet. Nagu paljud arstid, uskus pikalt temagi, et kaalutõus on seotud nihkes kaloribilansiga: süüakse rohkem kui kulutatakse. Kui nii, siis miks tõuseb kaal insuliiniga ravi alustavatel diabeetikutel? Fung on nüüdseks veendunud, et aeg-ajalt jäävad meditsiinisüsteemi ringlema võtted, mis ei too tulemusi. Erandiks pole ka rasvumise ravi. Doktor Fung selgitab oma raamatus, miks on süsivesikuvaene ja rasvarohke dieet parim meetod rasvumisest hoidumiseks ja selle raviks. Juttu tuleb insuliini, kortisooli ja pärilikkuse rollist, ekslikust kaloriteooriast, rasvafoobiast ja ahnest toidutööstusest, samuti sellest, mida ja millal süüa. Tegemist on ühe olulisema rasvumist käsitleva populaarteadusliku raamatuga, milles on piisavalt palju teadust, et veenda skeptikuid, kuid siiski mitte sedavõrd ohtralt, et ajada segadusse kasinamate teadmistega lugejaid. Juba see on saavutus, mida on raske üle hinnata.

Nii nagu enamus juhte ihkab luua toimivaid süsteeme, soovib enamus meist end neis teostada. Miks ei suudeta siis selliseid, koostööle orienteeritud organisatsioone alal hoida? Probleem ei ole mitte motivatsioonis, vaid eestvedamise, meeskonnatöö ja suhtlemisoskuse aegunud määratluses, leiab organisatsiooniarenduse professor Gervase R. Bushe raamatus "Selge eestvedamine". Ta väidab, et meie ettekujutus inimeste ja meeskondade juhtimisest hoiab meid jätkuvalt minevikus kinni. Oleme küll loonud uusi imelisi organisatsioonivorme, kuid püüame neid ikka vanal, muutumatul viisil juhtida. Inimeste suhtlemine põhineb suuresti lugudel, mida nad on üksteise kohta välja mõelnud. Otseloomulikult ilma et oleks neid asjaosalistega arutanud. Bushe nimetab sedalaadi olukorda "suhtlemishäguks". See mõjub laastavalt koostööle – aegamööda muutub inimestevaheline hägu toksiliseks kuniks ühel hetkel suhted katkevad. Et töö saaks siiski tehtud, pole seni koostööl põhinenud organisatsioonidel muud pääsu, kui naasta "käsi ja kontrolli" juurde. Selge eestvedamise kontseptsiooni kohaselt määravad tahe ja võime hägu hajutada igasuguse suhte pikkuse ning kvaliteedi. Kui partnerite võimupositsioon on erinev, seab selgusele raamid just juhi valmidus asjadest rääkida. Rohkem oma tegude kui sõnadega määravad nad ära hägu taseme, mis kas varjutab süsteemi või mitte. Bushe ühendab meisterlikult teooria ja praktika, rohked näited ja harjutused on vaid kirsiks tordil. Oma analüüsis astub ta sammu kaugemale ja uurib, mis toimub problemaatilistes suhetes ning mis on tegelikult oluline selleks, et olla kompetentne partner. Eksivad need, kes arvavad, et selge eestvedamine on vaid juhtide mängumaa – seda oskust vajab igaüks, kes tahab olla tõsiselt võetav partner. Bushe pakub suurepärast nõu igaühele, kes tahab tööl või kodus tõhusamalt suhelda.

Cambridge'i ülikooli emeriitprofessor Jonathan Haslam vaatleb esmapilgul teada-tuntud teemat – Teise maailmasõja puhkemise põhjuseid –, ent jõuab meisterliku uue tõlgenduseni. Autor vaatab kaugemale laialt levinud selgitustest sõja puhkemise kohta ning näitab, kuidas kõige taga oli hirm kommunismi ülemaailmse leviku ees. "Poliitikud ja diplomaadid õppisid ideede salavõimu kartma rohkem kui sõjalist võimekust," kirjutab Haslam. "Nii võis vähese ründesõjavõimekusega Nõukogude Venemaa oma ideoloogia jõu tõttu mõjuda üliohtlikuna. Samas võis hambuni relvastatud Natsi-Saksamaa olla vastuvõetav, kuna eeldati, et ta jagab samu aluspõhimõtteid." Haslam selgitab, kuidas kokkulepluspoliitika Saksamaaga hoidis esialgu küll ära revolutsiooni, ent Hitleri valesti mõistmine põhjustas hiljem sõja. "Sõjaähvardus" valiti väljaannete Financial Times ja The Telegraph poolt 2021. aasta parimaks ajalooraamatuks.

Tagasiside andmine ei ole pelgalt kohmetukstegev kõrvalepõige koosolekuruumis, vaid elu möödapääsmatu osa. Anname seda ka siis, kui kommenteerime mõnda blogi, hindame Uberi juhti või kaalume, kui palju teenindajale jootraha jätta. Ometi võtame Columbia ülikooli psühholoogi Kevin Ochsneri väitel kuulda vaid 30% tagasisidest. Ülejäänud kas blokeerime või moonutame juba selle saamise hetkel. Nõnda näibki, et vajame enamat, kui traditsiooniline tagasiside suudab meile pakkuda. Kui senine praktika ei toimi, tekkib küsimus, kuidas edasi? "Tagasisidest edasisideni" autor Joe Hirsch teab, mida teha – mineviku asemel tuleb pilk tulevikku suunata. Edasiside on uus lähenemisviis sooritusele. See põhineb ideel, et inimesed arenevad enim just siis, kui nad suunavad oma energia ja tähelepanu mineviku asemel tulevikule. Naastes minevikku, tuleb meil vigu taas läbi elada, tuleviku puhul saame keskenduda edule. Minevik on peegelduse aeg, tulevik on tegutsemiskoht. Erinevalt minevikust saame tulevikku alati ümber kujundada. Edasiside ei ole üksnes äriedu võluvits – see on eluline oskus, mis muudab suhtluse tooni ja trajektoori, aidates kujundada kaasteeliste sooritust ning potentsiaali.

Vähesed õnnelikud on priid heidutavatest sõnumitest, mida oma peas lõputult kerida. Need mitte ainult ei lükka meid üle mõtlema, vaid takistavad saavutamast kõike seda, mille poole õhkame. Jon Acuffi raamat "Taustahelid" kaardistab oskused, mida vajad oma mõtete ümbersuunamiseks. Tihti kohtleme oma mõtteelu kui midagi, mille üle puudub meil igasugune kontroll, andmata endale sealjuures aru, et kui me ise oma mõtteid ei kontrolli, kontrollivad need meid. Mõttemustrid ehk taustahelid on sinu parimaks sõbraks, kui need võnguvad positiivsel lainepikkusel. Kui sinu päevad mööduvad katkiste taustahelide taktis, mis tagatipuks mängivad automaatselt, on mõtted sinu tigedaimad vaenlased. Kui kuulad ükskõik millist mõtet piisavalt pikalt, saab sellest sinu isikliku playlisti osa, ütleb Acuff. Sul on kindel taustaheli elu iga aspekti – karjääri, suhete, eesmärkide, vajaduste, võimaluste – kohta. Paraku ei jää muusika sellest veel seisma, kui sa ise ei loo, kureeri ega vali oma taustahelisid. Sa lihtsalt kuuled palju sellist, mis sulle ei meeldi. See on üks kalleimaid elamise viise, mis raiskab tohutult aega, loovust, produktiivsust ning potentsiaali. See on takerdumise tsunami, kinnitab Acuff. Kui oled kunagi vaaginud, kas on võimalik muuta oma mõtlemist ja koos sellega oma elu, on raamat "Taustahelid" just sulle.

New York Timesi ja Wall Street Journali bestseller.

Kui mentorid keskenduvad jutustamisele, siis coach´id keeravad oma käised üles ega pelga käsi mustaks teha. Nad mitte ainult ei usu sinu potentsiaali, vaid aitavad seda ka realiseerida. Nad seisavad peegel käes sinu ees, et nüri järjekindlusega hämaramaid nurki päevavalgele tuua. Sest vaid nii saab võtta vastutust oma valupunktide lahendamise eest.

Legendaarne coach ning tippjuht Bill Campbell on olnud paljudele see peegliga mees. Ta on aidanud maailma kõige edukamatel ettevõtjatel genereerida üle triljoni dollari. Ta töötas käsikäes Steve Jobsiga, et tõsta Apple pankroti veerelt kõrgustesse, millest võis vaid unistada, ning Larry Page'i, Sergey Brini ja Eric Schmidtiga, et luua pentsikust idufirmast maailma üks kõige väärtuslikumaid ettevõtteid – Google.

Ta oli coach'iks Intuiti endisele tegevjuhile Brad Smithile, eBay endisele tegevjuhile John Donahoe'le, kunagisele USA asepresidendile Al Gore'ile, Twitterit juhtinud Dick Costolole, Columbia ülikooli presidendile Lee C. Bollingerile, Google'i tegevjuhile Sundar Pichaile, endisele Stanfordi ülikooli presidendile John Hennessy'le, Facebooki operatsioonide juhile Sheryl Sandbergile jne jne. Ainuüksi selle mõõdupuu järgi oli Bill võimsaim juhtivtöötajate coach, keda maailm on kunagi näinud.

Raamat „Triljoni dollari coach“ toob lugejani legendaarse juhtimistreeneri tarkused, muu hulgas:

1. Kuidas meeskondi luua?
2. Kuidas tekitada usaldust?
3. Kuidas tabada juhtimisoskuste üksikasju alates üks-ühele kohtumistest kuni probleemsete töötajate kohtlemiseni?
4. Nii ootamatuna kui see ka ei kõla, kuidas muuta armastuse toomine töökohta aktsepteeritavaks?

Campbell oli veendunud, et edu pandiks saab olla vaid ülitugev meeskond, selle naelaks aga aruka ning hooliva juhendaja rolli kandev juht. „Triljoni dollari coach“ on võimas teejuht, mis aitab teisi toetada ning nende parimaid omadusi esile tõsta. Et olla hea juht, pead olema suurepärane coach.

Raske on leida investorit, keda jätab külmaks, mida on ligi kuuekümnel maailma kõige edukamal maakleril investeerimise kohta öelda. Just sellist harukordset võimalust pakub Jack D. Schwageri "Turuvõlurite taskuraamat", ladudes järjest lugejate silme ette aktsia-, valuuta- ja futuuriturgudel mängijate tähelepanekuid, turutehingute protsesse, riskiohje põhimõtteid, olulisimaid näpunäiteid ning palju muudki. Schwager on veerand sajandi vältel usutlenud maailma paremikku kuuluvaid kauplejaid eesmärgiga mõista, mille poolest nad erinevad teistest turuosalistest. "Turuvõlurite taskuraamat" vastab nii sellele kui ka paljudele teistele kauplemist puudutavatele küsimustele. Raamat toob välja olulisi dimensioone, mida vaid Schwager suudab legendaarsetelt kauplejatelt pikkade usutluste käigus välja pinnida. Ometi pole tegu käsiraamatu ega õpikuga. Siin pole ei nõuandeid ega soovitusi, kuidas turul varandusi kokku ajada. Ehkki kauplemine pole kaugeltki midagi, mida teha raamatus näpuga järge ajades, ajavad paljud algajad just sellist manuaali taga, adumata, et on kontseptsioone, ilma milleta kauplemises edu ei saavuta, olgu metoodika kui geniaalne tahes. Küll aga on see raamat meeltmööda kõigile neile, kes ihkavad edukale turul tegutsemisele korralikku alusmüüri laduda. Lugejatele, kes tunnevad huvi kauplemise ja investeerimise vastu, pakub Schwager kontsentreeritud nõu ja seda kergesti loetavas võtmes.

Raamatu "Ülim vastutus" autorid Jocko Willink ja Leif Babin on endised SEALi* ohvitserid. Nad teenisid koos Iraagis, Ar-Ramādīs, kus kogesid omal nahal, kuidas sõda neid proovile paneb ja alandlikkust õpetab. Nad teavad, mis tunne on ebaõnnestuda ja kaotada ning kui ohtlik on loorberitele puhkama jääda. Kuid see raamat ei räägi siiski kahe sangari sõjaseiklustest, vaid otse lahinguväljal ristsed saanud juhtimisvõtetest, mida ärimaailma praktikasse üle tuua. Iraagi ja Afganistani sõdade ajal vahetus Ameerika relvajõudude veri – esile astusid uue põlvkonna juhid, kes said liidriteks tulisel eesliinil, mitte turvalises klassiruumis. Juhtimisteooriaid katsetati karmides lahingutes, kus hüpoteesid läbisid tõelise tuleproovi. Willink ja Babin on oma sõjaväekarjääri jooksul teeninud koos paljude suurepäraste juhtidega. Valmidus võtta täielikku vastutust on joon, mis neid kõiki ühendab. Mitte üksnes asjade eest, mis on nende kohus, vaid kõige sellegi eest, mis nende missiooni puudutab. Juhil peab olema usku oma ülesandesse ning vankumatut visadust, et see saavutada. Eriti siis, kui vastu vaatavad kõhklevad silmapaarid. Sellised juhid ei püüa süüd kellegi teise kaela veeretada ega end välja vabandada. Vastupidi, kõik suhted ja ressursid pannakse mängu selle nimel, et töö saaks tehtud. Missioon ja sõdurid on neile tähtsamad kui omaenese ego. Just sellised juhid juhivad päriselt. Kuidas see "päris" juhtimine käib, seda aitabki raamat mõista. Kaasahaarav narratiiv ühes jõuliste juhiste ning praktiliste näpunäidetega on paljud liidrid taas sadulasse aidanud. Kuid mitte ainult, raamat on teinud imesid ka abielupaaridega, kel suhted lootusetult sassis. Sest kui lõpetada vabanduste otsimine ja teiste süüdistamine ning võtta oma elu eest vastutus, on inimene sunnitud lõpuks ometi oma probleemidele lahendusi otsima. * USA mereväe eriüksus, mille nimi moodustub sõnadest SEa (meri), Air (õhk) ja Land (maa).

Raske on leida väärtusinvesteerimisest paremat viisi, kui eesmärgiks on saada rikkaks, kinnitab Guy Spier. Tegu pole aga pelgalt aktsiate valimise, vaid tõeliste väärtuste strateegiaga, mis on enamat kui raha, tõus ametiredelil või sotsiaalne kapital. Warren Buffett pani üsna oma investorkarjääri alguses osaühingud kinni ning tagastas aktsionäridele nende vara. Ilmselgelt pole raha olnud see, mis on pannud Buffettit stepptantsu vihtudes tööle kepsutama, kirjutab Spier oma erakordselt avameelses raamatus "Väärtusinvestori haridustee", mis viib küll lugeja Wall Streeti kõige pimedamatesse nurkadesse, kuid on oma olemuselt üks nutikas ja praktiline teejuht tõelise edu tuumani. Investeerimise tehnilist poolt – näiteks raamatupidamise lugemist ja allahinnatud firmade leidmist – on küllaltki lihtne õppida. Kuid mis kasu on neist oskustest investorile, kes on uppumas hirmumerre? Kui investor ei mõista oma sisemaailma – seda, millised on tema, ebakindlused, ihad, eelarvamused ja suhtumine rahasse – tõmbab reaalsus tal varsti vaiba alt. Spier tunnistab, et just nõnda toimis ta oma karjääri hakul, mil ahnus ja ülbus ta D. H. Blairi viisid. "Ning just kadedus sundis mind ennast reklaamima ja püüdma olla keegi, kes ei jäänud endale truuks. Sisemisele teekonnale asudes sain ma eneseteadlikumaks ja hakkasin neid nõrkusi paremini ära tundma." Spier ei salgagi, et ta on oma sisemise arengu nimel teinud läbi mitmeid teraapiaid, alates kognitiivsest käitumisteraapiast kuni seitse aastat väldanud jungiaanliku teraapiani. Ta on mitmete rabide ja teiste vaimsete õpetajate toel süüvinud religiooni, õppinud filosoofiat ning lugenud lõputul hulgal eneseabiraamatuid. Ometi kulus tal pea kaks aastakümmet, et jõuda inimese ning investorina punkti, kus ta praegu on. "Ka mina olen veel lõpetamata teos, just nagu teiegi," julgustab Spier kestva edu nimel edasi liikuma.

Sõltumata sellest, kas töö saab tehtud kodukontoris või viivad jalad hommikuti tööle, pole vaimse tervise toetamine töö kontekstis olnud kunagi varem sedavõrd oluline kui nüüd. Pinged, stress, arusaamatused ning pidev ülekoormus ootavad õhinal ees igal sammul olenemata sellest, millisel ametil või formaadis töiseid tunde teha. James Routledge'i "Vaimne tervis töökohal" aitab mõista põhjuseid, miks on eneseteostus, tervis, õnnelikkus ja heaolu sinu "motivatsioonipaketist" lahkunud ning mida teha selleks, et neid oma tööellu tagasi tuua. Routledge tunnistab, et ta on tihti isegi kogenud tunnet, mis ütleb, et ta pole piisavalt pädev ja hea. Ta teab, mida tähendab olla hirmunud, eksinud ja segaduses. "Tunda piinlikkust selle pärast, kuidas sa end tunned, karta, et sinuga on midagi korrast ära. Ma tean, mis tunne on kannatada. Ma tean, mis tunne on võtta see teema töökohal üles ja mõista, et sa oled ainus, kes seda oluliseks peab." Routledge ütleb, et me vajame vastumürki töömaailmale, mis kriiskab kui pöörane: kiiremini, kõrgemale, kaugemale! Ihkame küll vaimse tervise osas püsivaid muutusi, kuid see pole võimalik, kui oled läbipõlenud. Ka sellele raamatule soovitab Routledge läheneda aegamisi, määrates ise oma tempo. Eesmärgiks on ju luua midagi jätkusuutlikku, püsivat. Raamat "Vaimne tervis töökohal" on sulle, sinu ülemusele, kolleegidele, kaaslastele, perekonnale ja sõpradele, et teha töökeskkonnas püsivaid muutusi. Et tunda end teisiti, paremini.