Tooted

Albumis saab läbi ajalooliste fotode ja viimaste Vanalinna Päevade reportaažide elada kaasa ainulaadsele õhustikule, osadusele ja rõõmule, millest ammutab oma jõu nüüd juba veerand sajandit kestnud rahvapidu. Albumis saavad sõna ka mitmed läbi aegade Vanalinna Päevade korraldamist juhtinud inimesed.

Eesti kõigi aegade suurima naismaratonijooksja Jane Salumäe lugu räägib naisest, kes veetis lapsepõlve Tallinna agulis, kaotas varakult vanemad, kuid suutis kitsaste olude kiuste jõuda maailma parimate pikamaajooksjate hulka. Tema võistlustee käis ameerika raudteena üles-alla, hiilgavad võidud suurmaratonidel vaheldusid nappide kaotuste või katkestamistega tiitlivõistlustel. Sama tormiline on olnud tema eraelu. "Maraton nõuab kõige suuremat inimlikku vastupidavust," tunnistab sportlane, kellele kuuluvad siiani mitmed Eesti rekordid. "Nelikümmend kaks kilomeetrit, kaks ja pool tundi puhast eneseületust. Et seda aastate pikku teha, peab jooksmine ikka väga palju meeldima. Mina armastan joosta! Lähen rajale, lülitan end muust maailmast välja – jääb ainult liikumine ja võrreldamatu vabadusetunne…"

Eesti džässi esileedi Anne Erm nimetab oma armastuseks number üks muusikat ning on öelnud sedagi, et džässifestivalid on tema elu. Kui Anne Erm poleks omal ajal Jazzkaart tegema hakanud, kui palju teaksid eestlased siis maailma supernimedest ja vastupidi – kui palju teaks maailm eesti džässist. See raamat kõnelebki sellest, mida õigupoolest tähendab kutsumusele elatud elu, mida tähendavad Annele inimesed tema ümber ja teda ümbritsevatele inimestele Anne ise. Kas pühendumine ja loobumine käivad käsikäes?

Raamatus 33 intervjuud ETV tuntud saatesarjast. Esindatud on Helgi Sallo, Endel Lippmaa, Alla Pugatšova, George Soros, Kaie Kõrb, Neeme Järvi, Vigala Sass, Salme Reek jt.

Sisu: Mälestused, Intervjuud, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee dokumendid, Eesti Vabariigi kodanike komiteede ja Eesti Kongressi saadikute nimekirjad.

Luuletaja Juhan Liiv unistas: aga ükskord on Eesti riik! Tookord tundus see unelm ilmvõimatu. Täna küsime, miks mõned rahvad jõuavad omariikluseni, mõned teised – sageli suuremad – aga sugugi mitte? Jaan Poska lugu on kui peatükk Eesti saatuseraamatust, meie käekäigu üldistus, kuidas samm-sammult liikudes vaimuvalguse poole saadakse viimaks kätte oma paleus – iseolemine. Jaan Poska oli Eesti riigile nurgakivi asetaja – üks suurest nelikust, kuhu kuulusid veel Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja kindral Johan Laidoner. Trivimi Velliste. Sisu: ¤ Jaan Poska – Laiuselt Tallinna linnapeaks ¤ Mõnda Jaan Poskale lähedastest inimestest ¤ Jaan Poska riigimehena (1917-1920) ¤ Jaan Poska maja ja SA Jaan Poska Mälestusfond

Eesti skulptori ning ERKI kauaaegse rektori Jaan Varese meenutused oma lapsepõlvest, õpinguaastatest ning tööst ERKI-s ja Kunstnike Liidus. Varustatud tööde kataloogiga ning illustreeritud fotodega.

Raamat sisaldab kolme baleriiniga juulis-augustis 2005 tehtud usutlust ja rohkelt fotomaterjali tantsija lapsepõlvest, rollidest ning eraelust. Raamat kirjeldab andeka tütarlapse teed lavale, õnnelikke aastaid tantsus ja Eesti esindusteatris maad võtnud staganatsiooni. Ometi jätkub raamatu lehekülgedele piisavalt helgust ja rõõmu, sest nagu ütleb Kaie Kõrb, saab elu ainult paremaks muutuda.

"Kolm naist" on sõjaeelse tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia. Teine osa triloogiast

"Kolm naist" on sõjaeelse Eesti tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia. Triloogia kolmas osa

2004. aastal ilmunud "Kolm päevikut" käivituvad päevaga, mil Ingrid Bergmanil diagnoositakse vähk. Sellest hetkest jälgitakse paralleelselt umbes seitsme kuu jagu kolme erineva inimese päevikuid - Ingrid Bergmani, Ingmar Bergmani ja Maria von Roseni oma. Viimast peeti seni Ingrid Bergmani eelmisest abielust pärinevaks tütreks, kuid raamatus selgub, et tegelikult on tema isa Ingmar Bergman. "Kolm päevikut" on sügavalt isiklik perekonnalugu.

Imre Siil meenutab muhedas stiilis oma lapsepõlve, kooliaega ning üldisemalt elu Eestis 1960.-70. aastatel, tuues esile tollaseid eluhoiakud ja elustiili. Lisaks nõukaaja olustiku ja inimsuhete jäädvustustele heidab autor pilgu oma lapsepõlvepaikade kaugemasse ajalukku, talude ja mõisate, samuti nende omanike saatusse. Vaated ühe inimese elust väljapoole ja ühtlasi ajas tagasi teevad teksti sotsiaalselt ja kultuurilooliselt väärtuslikuks ning pakuvad loodetavasti paljudele samastumisvõimalust. Tegemist on mingis mõttes eellooga järgnevatele, 1970.-80. aastate Tartu kirjanduselu, Eesti taasiseseisvumist, esimeste valitsuste tegevust ja riigiaparaadi ülesehitamist, samuti järgnevaid diplomaatilisi sündmusi käsitlevatele osadele.

Eesti ja inglise keelne värvitrükis elulooalbum Neeme Järvist, tema elust ja kujunemisest üheks maailma armastatuimaks dirigendiks. Lugeda saab maestro Järvi väga avameelseid, tihti ka humoorikaid mõtteid maailma muusikaelust, suurtest heliloojatest ja muusikutest, ande ja loomingu vahekorrast. Aga ka Eestist ja eestlastest, noorusideaalidest, armastusest, perekonnast ja sõprusest, moodsa aja probleemidest.

Kaasahaarav ja mõtlemapanev juturaamat põhikooli õpilasele ja lapsevanemale. Kaante vahelt võib leida vastused neile küsimustele: Kuidas õng ise püüab? Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib? Mida arvab vihmauss? Kus ei ole kala, aga on? Mis juhtub, kui kallid naised undavad? Mis on paadi ja kalda vahel? Millal kala võtma hakkab? Kuidas püüdmata püüda? Mida kingib kalamees? Kui väike on tegelikult suur?

Eesti armastatud helilooja mõtted loomingust ja loomisest, muusikast meie ümber, õpetamisest, armastusest ja õnnelik olemisest

30 intervjuud tuntud isikutega (Mihhail Gorbatšov, Jelena Obraztsova, Zviad Gamsahhurdia, Anatoli Karpov, Innokenti Smoktunovski jt) omaaegsest Kesktelevisiooni sarjast "Teletutvus". Saateks autori Urmas Oti isikupärased kommentaarid ja pihtimuslikud meenutused nii oma hiilge- kui mõõnaaegadest N. Liidu teleekraanil.

Taasiseseisvunud Eestis kerkib alatasa küsimus, kas oleme valmis vastu võtma seda, mida avanenud maailm pakub. Rida avastusi alates 20. sajandi teisest poolest on tugevalt kõigutanud nii Charles Darwini kui ka ajaloolaste ja arheoloogide loodud maailmapilti. Giidide ja reisijuhtide teadmised kipuvad jääma möödunud või ülemöödunud sajandisse; on neid, kes ei soovi muutustest midagi teada. Ent just muutuvast maailmast käesolev raamat kõneleb. Kasutades kuulsa rännumehe Marco Polo reisiraamatu sõnu on "Ränduri teejuht ja turisti käsiraamat" kirjutatud neile, "kellel on soov tundma õppida eri inimtõuge ja kaugete maade iseärasusi,... teada saada võõraste maade elust ja kommetest". Ühelt poolt on vaatluse alla võetud riigid ja rahvad, keda meiega seob ühine ajalugu. Siin on meie lähemad ja kaugemad naabrid. Teiselt poolt, – kõik me rändame muutuvas maailmas, – kogu meie elu on rännak. Tule Sinagi reisile, kaugetele ja lähedastele maadele, avardame maailmapilti.

"Rõõmustajad tumedas" on sisekaemuslik poeetiline päevik, mis kujutab erinevaid inimesi, kohti, unenägusid, tundeid, mõtisklusi ja olukordi. Autoritekstid on kolmes keeles Emakeelne põhiosa kirjeldab rännakuid ajas. Ingliskeelne poeem kujutab sisepuhastust ning venekeelne poeem keskendub filosoofiale.

Täiesti eriline naistejutt, mille sarnast pole Eestis varem tehtud. Autoriks on neli naisajakirjanikku, kelle senistes raamatutes on kõige enam sees naiselikku suhtetemaatikat. Eriliseks teeb jutu see, et kirjutajad leppisid omavahel kokku jututeemad, mida siis igaüks oma "vanuse ja kogemuse" kohaselt novelliks vormistas, samas eeldades, et jutud ka hiljem tervikuna loetavad peavad olema. Seega, pole tegu mitte tavapärase novellikoguga, vaid nelja autor koostöös valminud tervikromaaniga. Nii, et unikaalne idee, põnevad lood ja naiselik teostus - mida ühelt healt naistekalt veel tahta!

Ühiskonnateadlase, filosoofi ja õpetaja Ülo Vooglaidi teine raamat “SÕNA on JÕUD” sisaldab kaheksat tema poolt Raadio Ööülikoolis peetud loengut aastatel 2001–2017. Loetleme need: Milleks teooria, metodoloogia, metoodika; Laps ja maailm; Vanaisa ja õnn; Kas ja miks on mõtet käia ülikoolis?; Väikese inimese suur rõõm; Mis on demokraatia?; Ööülikooli rännakud Loonel; Pealisülesanne. Ülo Vooglaidi räägitud õpetusest Ööülikooli loengutes leiab igaüks endale elu tähtsaima iva: tarkus ja armastus on omavahel tihedasti läbi põimunud. Selles raamatus on palju tarkust ja armastust. Unistusi ja rikastavaid teadmisi. Kuid ka valusaid elukogemusi. Vooglaid paneb halastamatult paika poliitikuid, naeruvääristab demagoogiat selle kõikides avaldumisvormides, lõhub pettekujutelmi.

„Kas eestlased on külmad, vaiksed ja vaoshoitud või kõike seda kokku? Ütleksin eestlaste kombel – nii ja naa. Üldiselt peavad eestlased end rahvaks, kes eriti oma tundeid välja ei näita. Oma tundeid väljendatakse ainult lähimatele sõpradele. Ja selleks, et sõprade ringi sisse pääseda, läheb vaja üpris palju aega, alkoholi ja pingutust. Aga kui kord sisse saad, siis oled tõepoolest sees.”

Raamatu autor Stephanie Rendón tuli Eestisse 2014. aasta suvel doktoriõppesse ja tööle, kuid Eesti hakaks talle nii meeldima, et ta jäi siis elama ja kirjutas oma teekonnast raamatu.
„Mehhikost saabununa oli kõik sel kaunil maal minu jaoks uus. Mida aeg edasi, seda sügavamalt olen kiindunud sellesse paika, mis on täis looduse peidetud aardeid ja tugevat pärandit. See, et Eesti on nii väike ja mujal maailmas pigem vähe tuntud, muudab ta minu silmis veelgi huvitavamaks ja ihaldatumaks.
Aastatega olen võinud jälgida, kuidas uus kodumaa mind endasse haarab ja muutub samamoodi osaks minust, nagu on Mehhiko. Ma õpin eesti keelt. Ma olen eestlasega abielus. Ma elan eestlase kombel. Ma tunnen ennast nagu eestlane ja isegi kohalike käitumine on mulle omaseks saanud. Samal ajal ei ole aga mina ise kuhugi kadunud.
Ma olen ikka seesama Mehhiko naine, kes mõtleb hispaania keeles, räägib aga teises keeles.”

Autor on selle raamatu kirjutamisel oma peamist ülesannet näinud mitte isikliku elukäigu, vaid ajastu ja toimunud sündmuste kirjeldamises nii, nagu tema ja ta lähiümbruskond seda oma silmadega nägi, neile kaasa elas, neist mõtles ja neist aru sai.

Autor on selle raamatu kirjutamisel oma peamist ülesannet näinud mitte isikliku elukäigu, vaid ajastu ja toimunud sündmuste kirjeldamises nii, nagu tema ja ta lähiümbruskond seda oma silmadega nägi, neile kaasa elas, neist mõtles ja neist aru sai.

3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksu. Tundub päris tõsise katsumusena? Aga 40 päeva järjest: kokku 152 km ujumist, 7200 km rattasõitu ja 1688 km jooksu. Ja kiiremini kui keegi teine. Vigastustevabalt. Hullumeelsus? Võib-olla. Võimatu? Ei, kui selle võtab ette Rait Ratasepp, kes teab, et see on võimalik ja tehtav. Ultramees, kelle sihikindlust ja tahtejõudu saab ainult kadestada. Üleilmset fenomeni avav motiveeriv ja energiatsüstiv raamat kirjeldab ultrasportlase kujunemislugu ja täielikku pühendumust. Aga pakub ka näpunäiteid, millest eeskuju võtta, mida tähele panna, et sellise võimekuseni jõuda ja kuidas vigadest õppida. Juttu tuleb treeningutest, toitumisest ja vaimsest ettevalmistusest. Raidu jaoks pole enam ammu küsimus keha füüsilistes piirides, vaid selles, kuidas järgmine hull eesmärk endale peas "maha müüa". Kuidas olla tõeline igiliikur inimnahas.

See on raamat kuulsast Eesti muusikust ja poliitikust Vardo Rumessenist. Intervjuus Urmas Otile räägib ta endast, tööst, leidmistest ja kaotustest, elust ja muusikast. Just nüüd, siin, selles raamatus. Otsevaates -- en face.

Julia Klaar oli üks neist, kes 1944. aasta septembris Eestist põgenes. Tema otsuse ja teekonna erakordsus seisnes selles, et võitlust ellujäämise eest pidi ta pidama mitte ainult enda, vaid ka oma viie lapse nimel, kellest vanim oli kolmteist ja noorim kolm aastat vana. Nälg ja haigused saatmas, mindi läbi Saksamaa, Tšehhi põrgu ja Poola ning jõuti Rootsi. Julia Klaari mälestusi täiendavad oma tähelepanekutega pojad Enno ja Mati Klaar.