Tooted

"2003. aasta veebruari lõpus läks SARS Hongkongis lennukile ja sõitis Torontosse." Mitme teadusharu piirimail kulgevas tõsielupõnevikus viib tuntud kirjanik David Quammen lugeja reisile Austraalia võidusõiduhobuste tallidesse, Kesk-Aafrika džunglitesse, Borneo ja Bali saarele, Kagu-Aasia suurlinnade turgudele, Bangladeshi lagunenud majadesse ja Hiina koobastesse, ajades üle maailma levivate taudide nagu SARSi, linnugripi või ka päris tavalise, kuid igal aastal erineva gripi jälgi. Aeg-ajalt põikab autor maailma tipplaboritesse ja leiab kõikjal eest kummaliste ja senitundmatute haiguste maailma, milles kiiresti ja kaugele rändav inimloom end üha kaitsetumana tunneb. "Inimesed ja gorillad, hobused ja kabrikud ja sead, pärdikud ja šimpansid, nahkhiired ja viirused: me kõik oleme selles koos," kirjutab autor ega unusta lisamast, et Trooja hobune võib tänapäeval esineda näiteks pardi kujul. Quammen otsib oma raamatus selgust, kuidas, kust ja miks need haigused ilmuvad ja esitab loogilise küsimuse: mis tuleb järgmiseks? Ajakiri Scientific American nimetas "Hüppe" 2012. aasta parimaks raamatuks ning see pälvis ka 2013. aasta teaduskirjanike preemia Science in Society Journalism Award. Teos jõudis ka Amazoni, Daily Beasti ja New York Timesi parimate raamatute sekka, PEN / E. O. Wilsoni teaduskirjanduse aastaauhinna lõppvalikusse ning USA mainekaima kirjandusauhinna National Book Critics Circle Award finaali. David Quammen on tunnustatud Ameerika teadus- ja looduskirjanik, kes on avaldanud 15 raamatut ning teinud kaastööd paljudele ajalehtedele ja ajakirjadele. Eesti keeles on Quammenilt varem ilmunud "Dodo laul".

"Kas sina tead?" teises osas võtab autor käsile elus ja eluta looduse ning universumi ning pakub vastuseid mõningatele esmapilgul veidratele, kuid täiesti põhjendatud küsimustele.

Kui raamatu autor Mark Stevenson kavatseb elada saja-aastaseks, siis praegused transhumanistid on sihiks võtnud elada tuhat aastat. Päikeseelekter on viimaks kohal ning algab elektrivõrgust vabanemise revolutsioon. Juba praegu saab siirdamiseks kasvatada asenduskehaosa patsiendi enda tüvirakkudest. Nanotehnoloogia pöörab elu pea peale, masinad muutuvad sõbralikuks ja internetist saab inimese heaks töötav labor. Tulevikumaailm on tänu teadusele senisest parem paik, kus energiakriis on saanud lahenduse, kliimamuutuse mõjud on taandunud ja inimesed käivad puhkusel kosmosehotellis. Kuidas see kõik on võimalik? Lugege ja te saate aimu.