Tooted

Tartu Riiklik Ülikool 1632-1982, juubeliks valminud raamat, koostajateks Tullio Ilomets ja Hillar Palamets

Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab - kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?

Raamat sisaldab bibliograafiat ja selgitavaid märkuseid.

"Ühe põhjuse leidmist pean ma paremaks Pärsia kuningatrooni omandamisest." "Kuivõrd vabadus on eelistatavam orjusest, sedavõrd on vaesus demokraatlikus riigis eelistatavam sellest, mida ainuvõimu riigis õnneks nimetatakse." Raamat on pühendatud antiikatomistika väljapaistva esindaja Demokritose (u. 460-u. 370 e.m.a.) elu ja õpetuse vaatlusele. Demokritost on näidatud sügavamõttelise õpetlasena, kirgliku tõeotsijana, oma aja usundilis-mütoloogiliste kujutluste vastu võitlejana. Tema geniaalsed natuurfilosoofilised aimused, viljakad mõtted sotsiaalfilosoofia ja eetika vallas, mida arendasid edasi Epikuros ja Lucretius, on jätnud sügava jälje teaduse ja filosoofia ajalukku.

Põhjalik helinäidetega illustreeritud ülevaade džässmuusika ajaloost Euroopas ja Ameerikas.

1986. aastal alustatud uus, täiendatud ja parandatud väljaanne kirjandusleksikonist. Kokku sisaldab leksikon 1260 artiklit. Käesolev leksikon ei haara siiski kõiki eesti keeles ilukirjanduslikke, publitsistlikke või kirjanduskriitilisi töid avaldanud isikuid. Välja on jäetud vähemtuntud isikud, kelle kirjatööd on langenud unustuse hõlma. Mõne leksikoni väärinud literaadi kohta pole aga õnnestunud saada biograafilisi andmeid kas tema ajalise või ruumilise kauguse tõttu. Välja on jäänud kõik nooremad literaadid, kes on kirjandusse astunud leksikoni käsikirja lõpetamise ajal 1990. a. ja hiljem. Töödest on eelisõigus antud trükitud kirjandusele, käsikirja jäänud teoseid on mainitud vaid kõige olulisematel juhtudel. Nii on välja jäetud ka need raadio-, televisiooni- ja filmikirjanikud, kel ei ole trükitud teoseid. Teatrirepertuaari loojatest on eelistatud algupäraste teoste kirjutajad, dramatiseerijatest ja tõlkijatest on esitatud kõige tuntumad. Ka teatri- ja filmikriitikute hulgast on valitud neid, kel on trükitud raamatuid. Ajakirjanike ja muude publitsistide puhul on arvestatud nende seost kirjandusega või ühiskondlikku tuntust.

Artur Taska (1912-1994) elutööks oli sümbolite ajaloo jäädvustamine. Tema sulest on ilmunud põhjalikud käsitlused meie sinimustvalgest lipust, Eesti Vabariigi vapist ja hümnist, lisaks on ta uurinud Eesti Vabadussõja mälestusmärke. "Eesti vapp" on huvipakkuv uurimus nii vappide ajaloost kui Eesti ajaloo vappidest. Lähemalt jälgitakse Eesti Vabariigi vappi ja kõike sellega seonduvat: vapi loomise eellugu, vapi kinnitamist ja selle kasutamist ameti- ja aumärkidel, isikutunnistustel, rahamärkidel jm. Tähelepanu jätkub ka vappide kasutamisele kunstis ja kirjanduses. "Eesti vapi" esmatrükk oli Lundis 1984. aastal.

Kogumikus tuleb juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941.-1942. aastal. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonidest, oludest, toidust ja tööst seal. 16 mälestuslugu on pühendatud kõik erinevatele pataljonidele. Raamatu lõppu on lisatud hulgaliselt arhiivimaterjale, nende hulgas umbes 1250 surnud mehe nimekiri. Raamat on illustreeritud ja mõeldud laiale lugejaskonnale.

Kogumiku teises raamatus on juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941-1942. Raamat on jätkuks 1993. a. ilmunud samanimelise kogumiku esimesele raamatule. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonide paiknemisest ja numeratsioonist, tehakse arvutusi tööpataljonides surnud meeste arvu määramiseks. Keskse osa raamatust moodustavad 14 mälestuslugu. Raamatu lõpus on arhiivimaterjalid surnud meeste nimekirjadega. Illustreeritud kogumik on mõeldud laiale lugejaskonnale.

140-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1972

115-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid. Tõlkeraamat on pühendatud itaalia filosoofi Giambattista Vico (1668-1744) elu ja loomingu vaatlusele. Vico on uusaja ajaloofilosoofia sügavamaid ja originaalsemaid esindajaid. Tema ideed ühiskonna arengu seaduste objektiivsest iseloomust, inimeste tegevuse tähendusest ajalooprotsessis jt. ennetasid tunduvalt oma aega ning avaldasid suurt mõju järeltulevaile mõtlejaile. Eesti Raamat 1985

119-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1980Tõlkeraamat annab ülevaate renessansiajastu filosoofi Giordano Bruno (1548-1600) elust ja tegevusest. Autor näitab Brunot mehise võitlejana skolastika ja teoloogia vastu ning teadlasena, kes kuni oma märtrisurmani uskus inimmõistuse võidukäiku.

Agatha Christie sarja kaheksanda raamatu peategelane on taas ei keegi muu kui väike ekstravagantne superdetektiiv Hercule Poirot. Lõuna-Inglismaa vaikses rannikulinnas puhkust veetes kohtab ta veetlevat noort daami, kelle elu ähvardab paraku hirmus hädaoht. Poirot võtab daami kaitsmise enda peale, kuid näib, et seekord pole ta oma ülesannete kõrgusel. Otse Poirot' nina all sooritatakse mõrv ja tekkinud sasipuntra lahtiharutamine paneb end ilmeksimatuks pidava detektiivi tõsiselt proovile.

145-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1972

1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole.

Ilu olemus. Ühiskondliku elu esteetiline tähendus

Selle mitmekihilise seiklusromaani keskpunktiks on Austria-Ungari põhjapooluseekspeditsioon, mis 1872. aasta arktilisel suvel jõuab tundmatuisse arktilistesse vetesse Novaja Zemlja arhipelaagist loodes. Ekspeditsioonilaev «Tegetthoff» jäätub varsti - ja jääb igaveseks jäässe. Paralleelselt selle ajaloolise ekspeditsiooni draamaga jutustab kirjanik kellegi noore, Viinis elava itaallase Mazzini loo, kes rohkem kui saja aasta pärast hakkab andunult kokku koguma kõiki Payeri-Weyprechti ekspeditsiooni puudutavaid tunnistusi ja dokumente. Viimaks sõidab ta ise Jäämerele, külalisena ühe Norra uurimislaeva pardal. Ta soovib Franz Josephi maa avastamist isiklikult läbi elada. Neil otsinguil elab Mazzini üha sügavamalt sisse arktilisse tegelikkusse, kuni lõpuks koos koerterakendiga Teravmägede liustikel kaduma läheb. Originaali pealkiri: Die Schrecken des Eises und der Finsternis

Eesti rahvusliku liikumise väljapaistva tegelase, folkloristi ja keeleteadlase Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva puhul ilmunud album annab rikkaliku foto- ja dokumentaalmaterjali varal üksikasjadeni küündiva ülevaate suurmehe elust ja tegevusest, aga ka rahvusliku liikumise ajajärgust ja tegelaskonnast laiemalt. Resümeed ja fotode nimistud vene, saksa, soome ja inglise keeles.

Lion Feuchtwanger (1884-1958), loetavamaid juudi päritolu saksa kirjanikke, sündis Münchenis, õppis germanistikat ja filosoofiat ning uuris Piiblit. Kirjanduslikku karjääri alustas näidendeid kirjutades, laialdase tuntuse tõid talle ajaloolised romaanid. Tema looming on alati lugejat köitnud. Eriti ilmneb Feuchtwangeri sisendusjõud ta viimases romaanis "Jefta ja tema tütar" (1957). Sündmused, millest see teos räägib, leidsid aset rohkem kui 3000 aastat tagasi. Lugu Jeftast, Iisraeli viiendast suurest kohtumõistjast, kes oma ainsa lapse Jumalale ohverdab, on Vana Testamendi Kohtumõistjate raamatusse kirja panduna surutud 47 lausesse. Pärandusest ilma jäetud ja kõnnumaale pagendatud, kuid võimu ihates suureks väepealikuks saanud sohipoja Jefta tõotusest ja ohvrist kõneldakse vaid kümne lausega. Ometi tõusevad üksildane mässaja Jefta ja tema ohvrivalmis tütar Jaala lugeja ette täiesti usutavatena ja elulistena. Sellel romaanil on nii mõndagi ütelda tänapäevasele, sageli võimuiha kütkes ja sellest muserdatud inimesele.

Kui nad 1966. aasta novembris Londoni avangardistlikus Indica galeriis kohtusid, oli John Lennon 26-aastane ja juba "kuulsam kui Jeesus" ning Yoko Ono, 33-aastane jaapanlanna New Yorgi fluxus-areenilt, juba oma provokatsiooniliste aktsioonidega märkimisväärset tähelepanu äratanud. Algusest peale sai "nõiale" osaks agressiivne mõistmatus. John pani toime pühaduseteotuse, kui ta naise stuudiosse "Valge Albumi" salvestusele kaasa tõi. Johni jaoks oli Yoko sugulashing, kellega sai jagada sürrealistlikku maailmataju ja kuulutada kunsti ja erootika ühtsust. Protestiliikumise päevil instseneerisid nad oma armastust happeningina. Yoko algatatud bed-in'idega protestiti Vietnami sõja vastu, ühiste plaatidega dokumenteeriti oma "meeletuse" otsinguid. 1971. aastast elas paar USA-s. Sel ajal ilmus John Lennoni tuntuim sooloalbum Imagine. 1975. aastal sünnitas Yoko poja Seani, Johnist sai koduperemees, Yoko valitses miljonitesse ulatuvat varandust. 1980. aasta novembris õnnestus ühine comeback, muusikalised stseenid ühest abielust -- Double Fantasy. See lootuse leek, mis albumis korraks lahvatama lõi, kustutati ameerika gangsterifilmide kombel revolvrikuuliga. Oli 8. detsember 1980.

Raamatus käsitletakse vestelises vormis mitmesuguseid armuelulisi teemasid Vana-Ida armastuskultuuridest tänapäeva seksuoloogia uusimate uurimistulemusteni.

Tõelise jutuvestja andega Lutsu tegi kuulsaks tema esimene romaan "Kevade" (1912). Südamliku ja humoorika loo Paunvere kooli lõbusatest juhtumistest annab autor edasi äärmise soravusega. Peategelasi on raamatul palju. Kes ei teaks neid legendaarseid, veidi ehk müütilisigi tegelasi: pisut nipsakat heledapäist Raja Teelet, alati mõtlikku ja õrnahingelist Arnot, krutskimeeste lemmikut Tootsi või halenaljakat, ent visa Kiirt. "Kevade" on raamat elust enesest – siin on nii muresid kui ka rõõme, nii raskusi kui ka vedamist. Tegemist on raamatuga, mida korraga palju lugeda ei tahakski - lihtsalt ei raatsi, sest mitusada põnevat, naljakat ja lihtsalt toredat lehekülge saavad liigagi kiiresti läbi. 12. trükk

Sisaldab bibliograafiat ja registrit. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, reisimärkmed.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit . - A. H. Tammsaare artiklite alfabeetiline loetelu. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, varia.

Sisu: Kirjad omastele Kirjad sõpradele, tuttavatele ja teistele Kirjad asutustele, organisatsioonidele ja toimetustele Järelsõna Bibliograafilisi andmeid Kirjade kronoloogiline register Isikunimede register

"Tõin Kõrbojale peremehe." Isa vahtis pärani silmi tütart, Eevit ja last ning ei mõistnud kaua aega, mis see peab tähendama või mis selle peale peab vastama. Aga siis taipas ta äkki, kustpoolt tuul puhub; taipas, et see on ju Katku Villu poeg, keda tema tütar süles hoiab; taipas, et tütar on koju tagasi tulnud ning mõtleb vististi koju jäädagi. Ja talle tuli suur rõõm oma tütre pärast, tuli suur rõõm selle lapsukese pärast, keda tütar süles hoidis.

Käesolevas monograafias taotletakse anda kogu vastava uurimistöö tulemustele toetudes eesti rahvusliku kirjanduse tekkeperioodi üksikasjalikku ülevaadet, mis on keskendatud Fr. R. Kreutzwaldi elutöö ja vaadete käsitluse ümber. Uurimuse autor on seadnud oma eesmärgiks näidata, milline oli eestikeelne kirjasõna enne Kreutzwaldi, mida uut tuli juurde tema ajal ja milline on tema osa selle uue tekkes ning kujunemises.

Kaasakiskuv raamat kaheksast kuninglikust printsessist, keda saatus viis võõrsile ja kellest said oma uue kodumaa väljapaistvad valitsejannad. Teos on illustreeritud rohkete värvi- ja mustvalgete fotodega.

Jutukogu

Antoloogia teine köide kaardistab eesti lastekirjanduse sünnieelset ja sünnijärgset kirjandusmaastikku. Seda köidet sulgedes võime kinnitada, et eesti algupärane lastekirjandus -- nii halb või hea kui ta momendil ka oli -- oli 19. sajandi lõpuks päris valmis saanud. Nüüd oli juba eestlaste oma asi, et seda hoida ja hoolega edendada. Selle raamatuga jätkuv antoloogia on tõeline teejuht eesti lastekirjanduse kõikidele huvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Erakordselt kujutlusvõimelise teosena tabab «Lahing» ühe 19. sajandi suurima konflikti, Esslingi lahingu jõhkrust ja kangelaslikkust

Rida mälestusi lapsepõlvest.

Sisukord: Sissejuhatus Historiograafia Allikad LINNASIIRE Linnade arengu üldjooni Pealinn Tallinn Ülikoolilinn Tartu ja tööstuslikud piirilinnad Narva ning Valga Kuurordilinnad Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare Vanad maakonnalinnad Viljandi, Rakvere ja Võru Tööstuslikud väikelinnad Türi ja Kunda LINNARAHVASTIK Linnarahvastiku dünaamika Linnarahvastiku loomulik iive Linnarahvastiku mehhaaniline iive Linnarahvastiku vanuseline ja sooline koosseis Linnarahvastiku rahvuslik koosseis LINNARAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS Töölisklass Kodanlus Väikekodanlikud keskkihid LÕPPMÕTTEID JA JÄRELDUSI LISA Eesti linnade suurtööstustööliste arv 1. jaanuaril 1939 KASUTATUD ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI

Mäeküla piimamees" (esmakordselt ilmunud 1916) on Eduard Vilde üks viimaseid töid ning erineb oma üldilmelt üsna tugevasti teistest Vilde teostest. Kirjanik kujutab siin manduvat mõisnikku von Kremerit, kes tunneb esiisade võimu käest ära libisevat, kuid kes seepärast ei ole veel sugugi oma "õigustest" loobunud. Ei, niisuguse degenereeruva mõisniku egoistlik nurjatus tundub veelgi eemaletõukavam, veelgi julmem. Kremer sõlmib lepingu oma vaese, kuid rahaahne talupoja Prillupiga, andes omalt poolt tulutoova piimamehe koha ja nõudes vastutasuks Prillupi naist Marit. Prillup, see kehv ja orjahingeline talupoeg, on niisugusest "kergest" rikastumisvõimalusest otse joovastuses. Igasuguste vahenditega püüab ta Marile selgeks teha, et see nõustuks Kremeri tingimustega. Ja kui lõpuks leping on sõlmitud, selgub üsna ootamatult, et just Prillup ise ei ole rahul – naise jagamine läheb talle raskeks. "Mäeküla piimamehes" on Vilde rohkem kui üheski teises oma töös osutanud tähelepanu inimese psühholoogiale. Valitud tüübid on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Kõige suuremaks saavutuseks romaanis on kahtlemata Mäeküla piimamehe Prillupi kuju.

Lõhkumist ja riisumist toimetasid mõisas peaaegu üksnes võõraste valdade inimesed. Mahtra peremehed sellest osa ei võtnud ja selle valla muust rahvast tegid seda ainult vähesed. Veel enam: Mahtra mehed püüdsid purustamisele ja röövimisele vastugi tõrjuda, katsusid seda takistada ning mõisa ja opmanni vara kaitsta, hoida ja koguda, kus ja kuidas aga said. Kuid nende jõud selle määratu rahvahulga vastu, kes neile naabervaldadest appi oli tõtanud, oli liiga väeti. Nad pidid nägema, et nad vaimudest, keda nad välja olid kutsunud, enam lahti ei saanud. Nad olid vesivärava avanud, aga üleootuslik vool uputas nende veski. Nende avitajad said nende vastasteks. Nende manitsusi ei võetud kuulda, nende vastupanek löödi tagasi. Kogu mõis sattus nõnda võõraste inimeste meelevalda.

Madame Tussaud' väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meisterteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombe raha.

Kreeka mütoloogias ja senises kirjanduses on Medeiat kujutatud kättemaksulise hüljatud naisena, kes tapab oma mehe ja lapsed. Romaanis (1996) on saksa nüüdiskirjanik Christa Wolf kujutatud teda teisiti. Tema Medeia on õilsameelne ja inimlik naine, kel pole aga sellele vaatamata kohta oma kahel kodumaal - Kolchises ja Korintoses.

Eessaare Aadu (Jaan Anveldi: 1884-1937) lühiproosa on enamikus ilmunud aastail 1916-1920 ja kujutab peamiselt nende aastate sündmusi. Vastandlike tõekspidamiste ajast on autor leidnud huviga jälgitavaid inimsaatusi. Oma proosaga on Eessaare Aadu sotsialistliku realismi rajajaid.

Kogumik on mõeldud tähistama Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva. See tutvustab J. Hurta kui folkloristi, koondades tema eestikeelsed rahvaluulealased kirjutised (üleskutsed, teadaanded, uurimised) aastatest 1871-1906.

Soome kirjaniku sügavalt läbitunnetatud romaan XVI sajandi alguses tegutsenud saksa maalikunstnikust Matthias Grünewaldist, kes oli pikemat aega unustusse vajunud. Nüüd tuntakse teda kui üht omapärasemat saksa renessansi meistrit.