Tooted

Sellest 1990. aastal ilmunud romaanist on kujunenud paljude Fantoomi-fännide lemmiklektüür. Inglanna Susan Kay on ammutanud oma ainese Gaston Leroux´ maailmakuulsast teosest "Ooperikummitus", keskendudes nimitegelase haaravale elukäigule: tema sünnile Prantsusmaal Boscherville´i külakeses, valulikule lahkumisele kodunt, üleelamistele mustlaste laagris, õpipoiselule Itaalia müürseppmeistri juures, esimesele saatuslikule armumisele, seiklustele Pärsia õukonnas, Pariisi uue ooperimaja ehitusele, ja loomulikult, traagilistele sündmustele, mis leiavad aset Palais Garnier´ katakombides ja tipnevad selle suure hinge ohverduse ning lunastusega.

Monika on auahne ja hinnatud arst, kes püüab hingetühjust korvata laitmatu renomee, välise külluse ja täiusega. Maj-Britt aga tugevasti ülekaaluline naine, kes on elu parimad aastad veetnud kodu kaitsvate seinte vahel. Kaht täiesti erinevat naist ühendab sarnane hingeseisund: nad on mõistnud end üksindusse ja elavad mineviku unustamise nimel. Pärast üht kirja ja autoõnnetust viib aga elu Monika ja Maj-Briti kokku...

Tuleviku läänemaailma vapustab rahaahne Al-Mahdi sepitsetud pantvangidraama. Vahemere luksuskuurordis. Röövitud noort ja rikast pärijannat ning tema sõbratari lähevad vabastama oma ala tipud, kellest üks, Casual Friday, laseb end heita kõledasse keldritürmi satikatest söödud näitsikutele seltsiks. See on tema viimane operatsioon enne puhkust, misjärel kavatseb ta külastada Soome linna Turut, et seal oma silmaga üle vaadata kuulu järgi tuttav Jussi Valtteri Vares. Turust on paraku saanud pagulaste elupaik ja juba eakas Vares on vahetanud eradetektiivi töö sissesõidulustimaja öövahi ameti vastu. Vana Vares ei oska aga uneski aimata, milline kohtumine saatusel talle varuks on.

Ühel ilusal päeval kolib Normandias asuvasse Cholong-sur-Avre’i linnakesse tavaline Ameerika perekond: isa, ema, kaks last ja koer. Kes nad on? Pereisa Fred peab end memuaarikirjanikuks, kuid teeskleb miskipärast, et tal on käsil raamat Normandia dessandist. Pereema Maggie on ületamatu grillipidude korraldaja. Peretütar Belle teeb igati au oma nimele ja -poeg Warren oma isa valitud teele. Ja koer? Tema kannab kõigutamatult oma salapärast nime – Malavita ehk närune elu. Nii et perekond nagu iga teinegi, kui mitte arvestada üht tühist tõsiasja: pereisa Fred on tegelikult Giovanni Manzoni, endine maffia aumees, kellest on saanud ülejooksik.

Pärast lahutust tahab Sonia vaid üht: unustada läbielatu ja leida hingerahu. Oma elu muutmiseks asub ta füsioterapeudina tööle mägedes avatud uues spaahotellis. Ent seni turismi eest suletud külakeses hakkavad toimuma veidrad sündmused, mis näivad esiotsa pahatahtliku kiusuna hotelliomaniku vastu. Kui Sonia kuuleb kohalikku muistendit, mis jutustab hinge müümisest kuradile, omandab toimunu hoopis uue, kurjakuulutava tähenduse...

Suurlinn laieneb. Kui hakatakse rajama pealesõiduteed magistraalile, satub ohtu ümbruskonna viimane puudesalu – Kullimets. Lähikonna asumite elanikud, kes seni on oma aega sisustanud seriaalide vaatamise ja omavahelise nääklemisega, leiavad äkki, et midagi on vaja metsaraiumise vastu ette võtta. Seda enam, et samal ajal ilmub sinnakanti Mando, kummaline mees, kelle imelikud teod tunnustähtedena mõjuvad. Kullimetsa päästekomitee tegevus saab sisse uue hoo… «Lageraie» on terav ja äärmiselt vaimukas olustikukriitika, mis on suunatud nüüd juba meilegi päevakorrale tõusnud arutu tarbimisühiskonna mentaliteedi vastu. Tendentsid, millest kirjutab Degenhardt, on iseloomulikud kaasaegsele Saksamaale, ometi rabavalt sarnased sellele, mis toimub meie endi kodudes.

Veetnud viis aastat Pariisi lähedal pansionis, saabub teismeline Julien II maailmasõja lõpukuudeks tagasi koju Normandiasse, käekõrval emake, kelle eest ta peab nüüd perekonna ainsa mehena hoolt kandma. Olukord on ähvardav. Suguvõsa valdused on mineeritud ja maja pööningul tukub viiesajakilone pomm, mis võib iga hetk plahvatada. Vanaisa on miiniväljal õhku lennanud ja isa viie aasta taguse surma asjaolusid võib pidada enam kui kahtlaseks. Ent need on välised jõud. Märksa hukatuslikum paistab olevat kahtluse- ja armukadeduseuss, mis närib Julieni seestpoolt. Ta ei tea, mida arvata isa surmast, ema sõjaaegsest ulaelust ning vanaisa rollist kogu loos. Serge Brussolo (1951) psühholoogiline põnevik tunnistati 1995. aastal Prantsuse raadiojaama RTL ja kirjandusajakirja Lire ühise preemia RTL-Lire vääriliseks kui aasta parim prantsuskeelne teos.

"Viimsepäevameister" on müsteerium, mis viib lugeja Esimese maailmasõja eelsesse Viini, kus otsitakse lahendust mitme kunstiinimese järjestikusele surmale. Minajutustaja von Yosch võtab nõuks seda arusaamatut vabasurmasarja uurida, kuivõrd satub viimase juhtumi puhul mõrvas kahtlustatavate hulka. Nagu Umberto Eco "Roosi nimes", nii juhib siingi jälg ühe raamatu juurde. See on vana foliant, mis sisaldab 16. sajandi Firenze arsti ja alkeemiku Salimbeni salateadmist. Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges on paigutanud "Viimsepäevameistri" maailma parimate kriminaalromaanide väljaandesse. Leo Perutzi (1882-1957) on Tšehhi päritolu Austria kirjanik, kelle rohkeid romaane ja jutustusi on tõlgitud paljudesse keeltesse.