Tooted

Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (sünd. 1922) monograafia suure vene luuletaja elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.

Tuntud kirjandusteadlase ja folkloristi August Annisti (1899-1972) artiklid aastatest 1932-1969.

"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga. See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi. Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb. Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks

Vene kirjanduse klassiku kuulsa värssromaani neljas kordustrükk.

Oma olemasolu viie tuhande aasta jooksul on illusionism julmast tagakiusamisest, ajutisest haigestumisest müstika ja "kriminaalromantika" tõppe hoolimata tõestanud oma eluvõimet.

Kindad ja sukad rahvatraditsioonis Silmkoe ajaloost Lõngade värvimisest Kirikindad Koekirjalised kindad Roositud kindad Kindapärade kaunistamine Randmekindad Silmkoeliste jalakatete ajaloost Sokid ja säärised Kirisukad Koemustrilised (vikeldatud) sukad Roositud sukad Mütsid Kampsunid Rätikud

Käesolev töö tahab olla selles eesti lavakunsti varasemas lõigus täienduseks kõigele eelnevale - taotlusega kujutada eesti teatritegijate tööd ühtse pildina ning jälgida selles ilmnevaid põhilisi arengutendentse.

"Sa kujuta ette, ikkagi toimus riigipööre. Ma saan tööd!" isal on tegemist, et juubeldust tagasi hoida. "Joodikud ei saa ühe ega teise korra juures tööd," on ema karm, aga temagi hääles pesitseb salajase lootuse säde. Mirjam ei kuule seda öist juttu, tal on tegemist oma unenägudega, mis lõppeda ei taha. Hommukupoole, kui päike kardinas kumama hakkab, näeb Mirjam tulbivälju. Palju punaseid tulpe! Isegi nende oma hoovis, kus suvisel ajal tolm kergesti teise korruse akendeni tõuseb, on aina tulbid ja tulbid... Aga paju all, kus eelmisel päeval rippusid sinised lapitud aluspüksid, must rätik ja rebitud servadega valge palakas, on tühi. Isegi nööri pole, päris tühi. Eilset poleks nagu olnudki.