Tooted
Tehnoloogia aheldab meid töö külge nutitelefonide ja produktiivsusrakenduste, nagu Slacki ja Teamsi abil ning enamik töötajatest loeb nutitelefonis regulaarselt oma e-kirju; telefon on meil aga alati kaasas, seda ka õhtul pärast tööpäeva lõppu ja puhkusel. Kaugtöö populaarsuse kasv tähendab, et töö ja eraelu ei ole enam teineteisest eraldatud ning piir kodu ja töö vahel on hägune. Niisugune on meie uus töösõltuvust soosiv töömaailm; oleme tööga aina tihedamalt kokku seotud, tööpäevad on märkamatult veninud üha pikemaks ning läbipõlemist ja stressi on rohkem kui eales varem. See läheb aga nii organisatsioonidele kui ka töötajatele kalliks maksma. Pealegi on purustatud müüt, et töösõltlased saavad rohkem tööd tehtud. Töösõltuvus ei pruugi üldse väljenduda töötundide arvus. See on kõhus keerav tunne, mis ütleb sulle, et sa ei tohi puhata, et sa peaksid kogu aeg töötama.
Töösõltuvus tähendab ka süütunnet ja ärevust, mis tekivad siis, kui sa parasjagu ei tööta. Isegi siis, kui sa füüsiliselt tööd ei tee, mõtled pidevalt e-kirjale, mille peaksid ära saatma, juurdled ees ootava tööprojekti üle või ketrad üha uuesti peas midagi, mis päeval tööl juhtus. See tähendab elu pidevas hirmus, et sa jääd millestki ilma – staatusest, rahast või tööst endast, kui sa tööd ei tee. Töösõltuvus ei mõjuta mitte ainult sind ennast, vaid ka sinu lähedasi – peret, kolleege, sõpru –, niisiis tuleb probleemiga tegeleda.
Malissa Clark käsitleb raamatus töösõltuvust laiemalt: ühest küljest aitab ta sul endas ja teistes ära tunda töösõltuvuse märke, kuid peale selle pakub mitmesuguseid võimalusi, kuidas aidata organisatsioonidel muutuda, hoolimata sellest, kas sa ise oled töösõltlane. Millised on ohumärgid, et sinu alluv või ülemus on töösõltlane? Mida ettevõtted valesti teevad? Mida nad õigesti teevad? Kas sinu organisatsioon toetab heaolu soodustavaid algatusi – sageli parimate kavatsustega –, kuid saadab samas töötajatele välja segaseid signaale selle kohta, mida asutuses väärtustatakse ja premeeritakse?
Raamat "Alati tööpostil" pakub innustust astuda samme tervislikuma töökultuuri suunas nii organisatsiooni kui ka üksikisiku tasandil. On aeg hakata arutlema, milline peaks olema uus ideaalne töötaja või milline on ideaalne töökoht. Organisatsioon võib olla üliedukas, väärtustades nii tulemuslikkust kui ka töötajate tervist ja heaolu.
See raamat on kirjutatud kõigile, kes on kannatanud või kannatavad perevägivalla all. Kõigil meil on sama missioon: leida väljapääs, taastuda perevägivalla psühholoogilistest tagajärgedest ja tunda tõelist kaastunnet, armastust ja usaldust iseenda vastu.
On inimlik klammerduda armastuse külge, eirates kõrvaltvaatajale ilmselgena näivaid märke ja trotsides loogikat. Väärkohtlemisest teadlikkuse puudumiseni jõutakse, kui peetakse lähedase valmistatud piina enese süüks või partneri ajutiseks käitumismustriks, mida saab korrigeerida. Nii saavad meist osalised väärkohtlemise lõputus tsüklis. Isegi kui mõni jõuab uksest välja astuda, ei pruugi seesugune ärkamine olla lõplik ja püsiv – nagu näitab statistika, võivad isegi põgenenud suure tõenäosusega tagasi pöörduda või vägivaldse partneri uue samasugusega asendada.
Raamatus kirjeldatakse, missuguseid tundeid armastus tekitada ei tohiks, näitab, kuidas väärkohtlemist ära tunda, ning selgitab, kuidas astuda vastu üha korduvatele raskustele: kuidas jääda eemale, vältida väärkohtlemist ja leida tõelist armastust. Autor toob teieni nii sellel teel vajalikud pikaajalised ja püsivad sammud kui ka juhised, kuidas planeerida lahkumist hädaolukorras.
Raamatu autor, dr Craig Newman, on üle 25 aasta pikkuse kogemuse ja doktorikraadiga kliiniline psühholoog. Tema pakutud lähenemine aitab jõuda tõelise, tähendusliku muutuseni, selle asemel et pelgalt mineviku traumade juurde üha tagasi pöörduda. Asjaolu, et Newman on ka ise lähisuhtevägivallast taastunud, annab tunnistust sellest, et tegemist on kompleksse teemaga, olukorraga, mille eest keegi pole kaitstud.
Kui sina või mõni sinu lähedane vajab abi, külasta veebilehte palunabi.ee või helista ohvriabi ööpäevaringsele kriisiliinile numbril 116 006.
Lähisuhtevägivallast on juba palju räägitud, kuid selle vastuolulise iseloomu tõttu – sest lähedus ja vägivald on vastuolus – vajab teema jätkuvat avalikustamist ja selgitamist. Väärkohtlemise teadvustamine ei ole alati piisav, et olukorrast välja pääseda ja terveneda. Raamatus jagab autor, psühholoog, kellel on endal suhtevägivalla kogemus, niisugusesse suhtesse sattunule tervenemisteekonna jaoks empaatilisi selgitusi, konkreetseid juhiseid ja lihtsaid harjutusi.
See on raamat, mida soovitan psühhoterapeudina lugeda nii lähisuhtevägivalla all kannatajatel kui ka nende lähedastel. Raamat aitab toimuvat ja toimunut mõista, õpetab pärast seda kogemust edasi elama ning saadud traumat läbi töötama. Traumeeriva kogemuse puhul on väga oluline, et inimene ei jääks sellega üksi – abi võib otsida professionaalilt, tugigrupilt või sõbralt. Ühenduse kogemine on tähtis asjaolu, mis saab panna aluse tervenemisele.
Teele Ööbik
psühhoterapeu
Amy Edmondson, Harvard Business Schooli juhtimisprofessor, maailma mõjukaim organisatsioonipsühholoog ja menuki „The Fearless Organization“ autor, käsitleb oma teises psühholoogilise turvalisuse teemalises raamatus ebaõnnestumisi: vigade tegemist, nende märkamist, tunnistamist ja neist õppimist.
Idee sellest, et organisatsioonid ja üksikisikud peaksid oma vigadest õppima, pole midagi uut. Ometi ei suuda enamik meist ebaõnnestumises peituvaid väärtuslikke õppetunde omaks võtta. Kuna vead kipuvad meis piinlikkust tekitama, on läbipõrumist kerge üldse mitte tunnistada või näpuga kellegi teise peale näidata. Mis veelgi hullem, nende harjumuste tõttu hakkame vältima ambitsioonikaid eesmärke või väljakutseid. Selle tulemusel laseme käest lugematuid võimalusi midagi õppida ja uusi oskusi omandada. Inimpsühholoogia, ühiskonna mõju ja institutsionaalsete hüvede koosmõjus sünnib hukutav kombinatsioon, mis muudab eduka põrumise oskuse äraõppimise tükk maad keerulisemaks, kui see olema peaks.
Et olla meisterlik vigadest õppija, tuleb selgeks saada, kuidas läbimõeldult toimetada, ebaõnnestumisi liigitada ja igat sorti nurjumistest väärtuslikke tarkuseteri välja sõeluda. Põrumised, mis on küll soovimatud, ent millest võib teadmisi ammutada, ongi õiget sorti vead. Nendest tuleb kümne küünega kinni hoida, sest just taoline intelligentne ebaõnnestumine toodab avastusi: uute ravimite leiutamine, äärmusliku ärimudeli käivitamine, uuendusliku toote väljatöötamine või klientide reaktsioonide katsetamine täiesti uuel turul.
Edmondson näitab, kuidas viia ebaproduktiivne põrumine miinimumini, et samas väärtustada inimlikku eksimist ja maksimeerida vigadest saadavat kasu. Kui muuta oma suhtumist läbikukkumistesse ja taoline mõtteviis ka organisatsioonikultuuri tasandil omaks võtta, tärkab innovatsioon ja hakkab juhtuma suuri asju.
Financial Times kuulutas Edmondsoni raamatu „Õiget sorti viga“ 2023. aasta parimaks äriraamatuks.
Amy Edmondson, maailmas tunnustatud psühholoogilise turvalisuse ekspert, avab oma viimases raamatus „Õiget sorti viga“ uue viisi, kuidas mõelda ja rääkida vigadest. Ta kutsub meid loobuma äärmustest – kas iga hinna eest ebaõnnestumise vältimisest või põru tihti ja kiiresti mõtteviisist – ning juhib tähelepanu sellele, kuidas targalt läbimõeldud vead võivad olla kasvu ja innovatsiooni aluseks.
Raamatus käsitleb Edmondson, kuidas meeskonna psühholoogiline turvalisus loob keskkonna, kus vigasid ja nendest rääkimist ei peeta häbiväärseks, vaid neid nähakse kui vajalikku osa õppimisest ja edust. Läbi rohkete näidete näitab ta, kuidas intelligentselt juhitud vead aitavad arendada nii isiklikku kui ka kollektiivset tarkust.
Raamat pakub praktilisi tööriistu ja lugusid eri eluvaldkondadest – ärimaailmast, ajaloost ja isiklikust elust – et inspireerida lugejaid asendama häbi ja süüdistamine uudishimu ja isikliku kasvuga. Raamat avab lugejatele võimaluse näha ebaõnnestumist täiesti uue nurga alt – kui võimast õppetundi, mis aitab liikuda innovatsiooni ja tulemusliku organisatsioonikultuuri poole.
Liina Kadari
Coach, organisatsioonipsühholoog
Kui tunned, et saboteerid tihti iseend ja kipud suhteid luues samadesse lõksudesse langema, võid leida abi Nicole LePera raamatust „Töö iseendaga“, mis annab tunnistust revolutsioonilisest lähenemisest vaimse, füüsilise ja spirituaalse heaolu saavutamisele. See on inimeses peituva jõu ammutamisele pühendunud liikumine, mille raames rajatakse omaenda heaolu argipraktika, lõhutakse vanu mustreid, tervenetakse minevikust ja luuakse oma teadlikku mina. Töö iseenda kallal annab jõudu muutuda inimeseks, kes oled sügaval sisimas alati olnud. See jutustab uue põneva loo, kus kehalised ja vaimsed sümptomid on sõnumid, mitte eluaegsed diagnoosid, mida pelgalt kontrolli all hoida. See lugu ulatub kroonilise valu, stressi, väsimuse, ärevuse, seedehäirete ja närvisüsteemi väärtalitluse juurteni, mida traditsiooniline lääne meditsiin on pikka aega kõrvale heitnud või suisa eiranud. See aitab selgitada, miks nii paljud tunnevad, et on elus takerdunud, teelt eksinud ega suhestu ümbritsevaga. See annab kätte praktilised tööriistad, mis aitavad luua uusi harjumusi, mõista teiste käitumist ja lasta lahti mõttest, et sinu väärtuse määrab keegi teine või mingi asi väljaspool sind. Kui päriselt iga päev enda kallal tööd teed, jõuab kord kätte ka aeg, mil vaatad peeglisse ja sinus tekib aukartus inimese ees, kes sulle vastu vaatab. Psühholoog dr Nicole LePera on üle 8,5 miljoni jälgijaga rahvusvahelise kogukonna The Holistic Psychologist eestvedaja. Tema teekond sai alguse taipamisega, et tööks iseenda kallal ei piisa vaid klassikalise psühholoogia vahenditest: et tõeliselt muutuda, traumaga toime tulla ja ärevusega seotud sümptomitest lõplikult lahti saada, avastas ta enda jaoks holistilise psühholoogia meetodid. Kombineeritult LePera hariduse ja senise praktikaga kliinilise psühholoogia vallas sai alguse uus metoodika, mis sobib kõigile, kes otsivad sügavamat kontakti iseendaga ja soovivad ellu tuua positiivseid muutusi.