.png)
Tooted
Stiilipuhas fantasy-romaan autorilt, kelle olemasolust polnud seni aimu ka hoolikamatel Eesti ulme kasvulava jälgijatel. Seda rõõmustavam saab siis loodetavasti olema tutvumine küpse ja sisuka debüütteosega. Noor rüütel saabub tagasi lapsepõlvemaadele, kust ta aastaid tagasi oli sunnitud põgenema, kui julm ja reetlik vaenlane ta vanemad tappis ja nende valdused üle võttis. Nii et pärimisõigust tuleb mõõgaga tõestada. Kõik vaenlased ei ole aga läbinisti maised ja iga mõõk neile peale ei hakka. Õnneks on rüütlikoolitusse kuulunud muudki peale võitluskunsti. Ja kui öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe, siis ei maksa seda otsesõnu võtta. Küll aga aitab hea sõna koos sarmi ja mehisusega leida sõpradeks osavaid mehi ja kauneid naisi, kes kangelast tema teekonnal edasi aitavad. Nagu igas korralikus fantasy's, tuleb tegemist ka lohega, aga see pole kaugeltki kõige suurem pahandus, mis lahendamist ootab.
Michel Houellebecq (snd 1958) on praegusaja kõmulisemaid ja loetumaid prantsuse kirjanikke, kelle ühiskonnakriitilised teosed ja provokatiivsed sõnavõtud meedias on kodus ja kaugemalgi üksjagu furoori tekitanud. Debüteerinud 1994. aastal romaaniga „Võitlusvälja laienemine“ (e.k 2005, Varrak) ilmutab Houellebecq neli aastat hiljem oma läbilöögiromaaniks kujunenud „Elementaarosakesed“, mis on tõlgitud paarikümnesse keelde ja on jõudnud ka kinolinale. „Elementaarosakesed” jutustab kahest poolvennast: Bruno on emotsionaalselt saamatu küünik, kes püüab endale elus kohta leida, teine vend Michel on juba illusioonidest vabanenud, tema on teadlane, kes tegeleb geneetiliste manipulatsioonidega, mille eesmärk on luua uus sootu ja surematu inimene, kes oleks eluks paremini kohastunud.
"Himaalaja jutud" on ühtaegu vaimukas ja kurb reisikiri elust maailma katusel – Himaalaja piirkonnas, kus Hiina poolt okupeeritud Tiibetis kaovad inimesed; kus plahvatavad pommid ja hävivad kultuurid; aga kus seikleb ka kentsakaid rändureid ja peetakse Tiibeti olümpiamänge. Eluterve sarkasmiga kirjeldatud seiklustest võtavad teiste seas osa popkunstnik Kiwa ja üks Eesti riigikogu liige, kel tuleb rinda pista rohelise tšilli ja kohaliku riietumiskultuuriga.
"Nõmme novellid" on Juta Kivimäe teine romaan. Peaaegu kogu tegevustik toimub äärelinnamiljöös, kus kohtuvad inimesed eri ajastutest, rahvustest ja sotsiaalsetest ringidest. Mälestuste, vihjete ja kujutluste kaudu ilmutab end ka ajaloo kulg Nõmmel ja mujal Eestis. Inimsaatustes põimuvad lood 20. sajandi algusaastaist, kahe maailmasõja vahelisest perioodist, nõukogude aastakümnetest ja lähiminevikust. Nõmme vaiksetel tänavatel ei toimu näiliselt midagi olulist, ent just nendes mändide alustes aedades ja väikestes puumajades saavad inimestele osaks elumuutvad kohtumised. Ajas muutub mood ja elutunnetus ning ajuti seistakse silmitsi hämmastava kurjusega. Ja kuigi inimene on määratud tegema valikuid, on ta ise vaid harva tegelik otsustaja või süüdlane. Juta Kivimäe romaan "Suur tuba" võitis 2021. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna.
On 1996. aasta ja Reacher teenib sõjaväes. Enne lõunat antakse talle aumärk ja pärast lõunat saadetakse ta uuesti koolipinki. Õhtuks on ta üldsuse jaoks kadunud. Teda ei nähta enam, temast ei mõelda enam. Lisaks Reacherile on klassiruumis veel üks FJB agent ja üks LKA analüütik. Kõik nad on esmaklassilised tegijad, kes on täitnud äsja mingisuguse nõudliku ülesande, ja kõik nad imestavad, miks nad siin viibivad. Nad saavad teada, et džihaadivõitlejate uinuvat rakukest Saksamaal Hamburgis on ootamatult külastanud saudist käskjalg, kes kohtus linnas kellegi tundmatuga. LKA "salakõrv" rakukeses kuulis, et tegemist oli ameeriklasega, kes oli nõudnud millegi eest sada miljonit dollarit. Aga mille eest? Ja kes on see nõudja?
Reacher peab koos oma uute kaaslastega tolle ameeriklase üles otsima. Reacher värbab endale appi parima sõduri, keda ta teab – noore ja nägusa seersandi Frances Neagley. Peagi selgub, et kui nad seda meest kätte ei saa, võib maailma tabada fataalsete tagajärgedega terrorirünnak. Langleyst Hamburgini ja Jalalabadist Kiievini ulatuva tegevusega "Õhtukoolis" jälgitakse topeltagentidest, võltsidentiteetidest ning seninägematutest vaenlastest kihaval maastikul kulgevat üllatavate pööretega inimjahti. Nagu ikka külmavereline ja kõva rusikaga Reacher avab selles ülimalt põnevas raamatus veidi ka oma intiimsemat poolt, nimelt et ta oskab olla ka meelas ja elegantne armastaja.
Stockholmi sadamast on kadunud viiskümmend miljonit krooni maksev sigaretikoorem ning kai ääres on kaks tapetud meest. Noor Aida põgeneb sealt elu eest. Samal ajal püüab uudistelehe reporter Annika Bengtzon pärast elukaaslase vägivaldset surma uuesti jalgu alla saada ning eluga edasi minna. Ta kirjutab artiklit Paradiisist – fondist, mis abistab surmaohus inimesi ning aitab neid uue identiteedi loomisel. Kui Annika saab telefonikõne hirmunud ja abi vajavalt Aidalt, soovitab ta viimasel Paradiisi poole pöörduda. Veidi pärast seda mõrvatakse aga ka Aida. Annika süveneb veelgi põhjalikumalt Paradiisi tegevuse uurimisse ning tõe jälgi ajades selgub, et ei noor põgenev naine ega ka abifond pole päris see, millena nad esmapilgul näivad...
Sergei Lukjanenko «Peegelduste labürint» on samaaegselt arvutipõlvkonna unistus ja veidi äraspidine kirjeldus meil juba olemasolevast maailmast — vahetult arvutivõrkudes suhtlevatest, elavatest ja ka surevatest inimestest, veidi allajoonituna traditsioonilisi küberpungi abivahendeid kasutades. Autor lõi oma virtuaalmaailma veel tol ajal, kui internet oli vähe levinud, lähtudes modemitega võrkudest ja eeldatavast arvutimaailma arengust — tähelepanuväärse tabavusega. Tema arvutikasutajad meenutavad mitte niivõrd moodsast mütoloogiast tuttavaid häkkereid, kui oma igapäevaste soovide ja huvidega tavalisi inimesi. Ehkki Sergei Lukjanenko on hästi tuttav klassikalise küberpungiga, jääb tema looming rahvuslikult omanäoliseks ja seega eesti lugejale ehk lähedasemaks tänu ühiskondade sarnasele arengule.
"Rootsi kummikud" on iseseisev järg Henning Mankelli romaanile "Itaalia kingad". Vaheda sulega kirjeldab autor eaka mehe eluvõitlust: armastust, kaotusi, valesid ja vananemist. Ühel hommikul ärkab pensionile jäänud arst Fredrik Welin selle peale, et tema maja on üleni leekides. Ta jõuab vaevu eluga välja, kaasas ainult kaks vasaku jala kummikut. Hommikuks on tema armsast saarestikumajast järel ainult tuhk. Kogu tema elu on hävinud ja ta tunneb end liiga vanana, et otsast alustada ja uus kodu rajada. Selle asemel asub ta elama vanasse haagiselamusse, piirdudes vaid eluks hädavajalikuga. Nagu sellest oleks vähe, kahtlustab politsei, et ta pani ise oma majale tule otsa. Fredriku ellu toob veelgi rohkem segadust tütar Louise'i saabumine, kelle hulljulge ja kompromissitu elustiili tõttu satub isa vanuigi veel Pariisi oma noorusaja radadele. Lisaks armub ta ülepeakaela endast kolmkümmend aastat nooremasse ajakirjanikku Lisa Modini, kes tuleb tulekahjust artiklit kirjutama. Uusaastaööl põleb saarestikus maha veel üks maja ja kohalike seas hakkab levima ärevust tekitav kuuldus salapärasest sarisüütajast. Sügisel alguse saanud sündmused viivad lahenduseni, mida Fredrik Welin poleks osanud uneski näha.
Juta Kivimäe "Suur tuba" võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.
