Tooted

"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.

Raamatus on toodud näidend "Kirsiaed" ning novell "Jonõtš".

Käesolev raamat käsitleb loomade rännetega seotud küsimusi. Huvi raamatu vastu peaks tõstma ka see, et autor käsitleb materjali väga laiahaardeliselt, teaduse viimaste andmete alusel.

Autor käsitleb põllumajanduse olukorda XVI-XVII sajandil, tuginedes peamiselt XVII sajandi põllumajanduslike kõlvikute kaartidele ja maarevisjonide materjalidele. Peamine tähelepanu on pööratud kasutusel olnud maaviljelussüsteemide uurimisele. Peale selle vaadeldakse maaviljeluse ja karjakasvatuse vahekorda talu- ja mõisamajapidamises, maaparandustöid jne. Näidatakse suuri erinevusi Lõuna- ja Põhja- ning Lääne-Eesti põllumajanduses. Teiste teadusharude (mullateaduse) andmetele tuginedes püütakse selgitada nende erinevuste põhjusi. Konkreetse materjali alusel on jälgitud valitsevate tootmissuhete, esmajoones teoorjusliku mõisamajanduse pidurdavat mõju põllumajanduse arengule.

Romaani peategelane Pavel Nikolajevitš Tšitšikov on ettevõtlik tegelane, kes liigub stagneerunud mõisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tõttu riigiteenistusest tagandatud õnnekütil on omapärane rikastumisplaan. Ta reisib mööda Venemaad ja ostab mõisnikelt "surnud hingi" – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud.