Tooted

Tegemist on 480-leheküljelise kõvakaanelise värvitrükis raamatuga, kus ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest, skandaalidest jne. Eestis ja maailmas. Raamatus on iga valdkond eraldi lahti kirjutatud (poliitika, majandus, kultuur, sport jms), lisaks veel suur faktimaailm. Kommentaarid aasta tippteemadel.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Jason Priestley on pisut üle kolmekümnene Londoni ajakirjanik, kellel on korraga liiga palju muresid. Endine tüdruksõber teatab kihlusest ja Jason kirjutab purjus peaga tema Facebooki lehele kommentaare, mis järgmisel hommikul ei tundu sugugi kõige mõistlikumad. Ajakirjanikuna peab ta kirjutama üsna küsitava väärtusega lugusid. Tema sõbrad tunduvad elavat mingis oma maailmas, sest neile pakuvad suuremat huvi näiteks Poola juustusordid ja 1980ndate aastate videomängud. Ja loomulikult on ta liiga sageli pidanud seletama, et ta ei ole see Jason Priestley. Kuid siis toimub saatuslik kohtumine – või vähemasti nii arvab Jason. Ta kohtub tänaval naisega, kes talle hetkeks naeratab ja sõidab taksoga minema. Jason ei tea temast mitte midagi, kuid tema kätte jääb naise ühekordne fotoaparaat, milles olevate fotode alusel hakkab ta tundmatut otsima. "Charlotte Street" on võrratult tempokas ja naljakas raamat kolmekümnendates eluaastates inimeste otsingutest ja saatustest. Danny Wallace (snd 1976) on briti kirjanik ja telesaatejuht. Tema varasema raamatu "Kõigele "Jah"" põhjal valmis 2008. aastal samanimeline film. "Charlotte Streeti" tõlkeõigused müüdi juba enne raamatu ilmumist paarikümnesse keelde ning selle põhjal tehakse ka film.

Matti Nykänen (1963–2019) võitis suusahüpetes neli olümpiakulda ning tuli kuuekordseks maailmameistriks. Ta oli 1980ndatel ühe spordiala tuntuim nägu, kuid ühtlasi sai temast oma aja üks tuntumaid soomlasi. Peale spordi sai Matti kiirelt tuntuks ka hoopis muudel põhjustel – tema suust tuli hulk äraspidiseid mõttevälgatusi, mis muutusid üldrahvalikeks ütlusteks ning pidevalt viskas ta suuremaid ja väiksemaid vempe. Ühel hetkel väljus asi kontrolli alt, pisikestest vempudest ja ülemeelikutest pidudest kasvas välja tõsine alkoholism, sekeldused muutusid kriminaalseks ning kunagine iidol saatus korduvalt kohtupinki ja isegi vanglasse. "Elu oli laif" sisaldab suure hulka värvikaid ning tragikoomilisi lugusid, kuidas üsna tavaline soome poiss sai ühel hetkel meedia lemmikuks ja lüpsilehmast, kuidas olümpiavõitjast sai eluga puntras laulja, kes esines pidevalt mööda erinevaid kõrtse. Raamatul on nii dokumentaalne, naljakas kui tõsine külg – siin on kõik need pöörased lood Matti tegudest ja ütlemistest, kuid ühtlasi küsitakse – kas keegi oleks võinud midagi teha teisiti, et lool poleks olnud selline lõpp?

Demokraatia ja fašismi kokkupõrge kahekümnendal sajandil seadis kahtluse alla vabaduse võimalikkuse ja viis hauda miljonid inimesed. Võiks eeldada, et tänapäeval ei ole Hitleri ja Mussolini vaimsetele järglastele kohta – kuid maailmas toimuv näitab vastupidist. Fašism pole vaid mälestus Teisest maailmasõjast, vaid igapäevane oht rahule nüüdsel rahvusvahelisel poliitikamaastikul, hoiatab Madeleine Albright, Ameerika Ühendriikide 64. riigisekretär. Tema täheldused puudutavad riike, kus autoritaarsus demokraatiaga vägikaigast veab, olgu tegu näiteks Putini Venemaa, Erdoğani Türgi või Trumpi Ameerikaga. 1937. aastal Tšehhoslovakkias sündinud silmapaistva ühiskonnategelase sõnad põhinevad nii lapsepõlvekogemustel sõjajärgses Euroopas kui ka erakordsel diplomaadikarjääril. Neid ajendab mure, kuidas mitte korrata mineviku traagilisi vigu.

1) võtke paar banaanilindu; 2) pöörake rüütli pead võllas; 3) ravige oma haavad onguentiga; 4) lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit); 5) te ei pea midagi riivama, et tulla juulis; 6) kuivatage koera, võimalikult mere lähedal; 7) minnes sinna, võrgutage naine; 8) ja magage temaga; 9) kuni see kõik laiali paisatakse; 10) Või on nii, et meie peakesed seda ei võta. Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur'ist. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega: varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele.

Kasutades reaalsest elust võetud lugusid, mis põhinevad 151 küsitletud tippjuhi kogemustel, samuti tema enda kogemustel, mis on kogunenud töötades Microsofti algusaastatel kõrvuti Bill Gatesiga, ning tegevjuhi ja tippjuhtide nõustajana, näitab Snyder, kuidas loovida mööda pingelistest väljakutsetest, et jõuda isikliku kasvu ja organisatsiooni eduni. Ta kirjeldab detailselt strateegiaid, kuidas võitlusest kasu saada, ja pakub hulgaliselt unikaalseid vahendeid ning käepäraseid tegevusi, et aidata sul neid töösse rakendada. Juhtimisraskustega võitlemise kunsti valdama õppides oled paremini varustatud, et elu väljakutsetele vastu astuda ning keskenduda sellele, mis on kõige tähtsam.

2014. aastal Man Bookeri auhinna võitnud romaan "Kitsas tee sisemaale" räägib sõja julmusest, elu haprusest ja armastuse võimatusest. Lugu Austraalia kirurgist Dorrigo Evansist, keda painab armulugu oma onu naisega, viib meid 20. sajandi alguse Tasmaania trapperite koobastest lagunevasse sõjaeelsesse rannahotelli, Tai džunglivanglast Jaapani lumefestivalile ja mujalegi. Kesksel kohal on selles 17. sajandi haikuluuletaja Bashō reisipäevikult pealkirja saanud raamatus üks augustipäev Jaapani orjatöölaagris 1943. aastal. Dorrigo Evans püüab asjatult kaitsta oma alluvaid nälja, koolera ja peksmise eest, ent päeva õudne lõpp aina läheneb. See on lugu paljudest vormidest, mille võivad võtta surm ja armastus, sõda ja rahu sel ajal, kui mees saab täiskasvanuks, et viimaks avastada, mille ta oma elus kaotanud on. Richard Flanagan (snd 1961) on Tasmaaniast pärit Austraalia kirjanik, ajaloolane ja filmitegija. Kõik tema kuus romaani on pälvinud ohtralt tunnustustust, romaani "Kitsas tee sisemaale" eest ta Man Bookeri auhinna. "Mõnel aastal võidavad Man Bookeri auhinna väga head raamatud, sel aastal võitis selle meistriteos," ütles 2014. a auhinnažürii esimees A. C. Crayling.

Raamatus "Korratavus" hoiatavad konsultatsioonifirma Bain & Company partnerid Chris Zook ja James Allen, et keerukus on kasumliku kasvu hiiliv surm. Edukad ettevõtted jäävad püsima tänu sellele, et hoiavad ettevõttes kesksel kohal lihtsust. Nad ei hüppa ühe strateegia juurest teise juurde, pidevalt midagi muutes. Selle asemel arendavad nad "korratavat ärimudelit", mis võimaldab järjepidevat arengut ning pakub ettevõtjatele võimaluse kiirelt kohaneda, takerdumata samal ajal keerukusse. Olles uurinud mitme aasta jooksul enam kui kahtsadat ettevõtet, osutavad Zook ja Allen, kuidas mõned kogu maailmas tuntud ettevõtted ühendavad ettevõtte eristuvas mudelis kiiruse, kohanemisvõime ja lihtsuse, mis on neid viinud pikaks ajaks oma valdkonna tippu. Sellised ettevõtted on näiteks Apple, IKEA, NIKE, Tetra Pak jt. Tegevjuhid, partnerid, juhid ja investorid peaksid kõik seda raamatut lugema. See on uus teejuht ettevõtetele selle kohta, kuidas jõuda tippu ning sinna ka jääda.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Erkki Kõlu hakkas anekdoote koguma juba 1982. aastal, tema varasalv tundub olevat ammendamatu. Käesolevasse kogumikku on ta valinud need, mis räägivad loomadest. Mida kassid arvavad? Mida koerad arvavad? Hea küll, võib-olla me teamegi. Aga krokodillid? Aga ämblikud? Kaelkirjakud? Kilpkonnad? Kui selle raamatu rohkem kui 1700 anekdooti läbi lugeda, siis saab vast targemaks. Ja kui targemaks ei saagi, siis naerda saab küll kõvasti.

On aasta 1933 ja kirjanik Mihhail Bulgakovi karjäär on kokkuvarisemise äärel. Tema suur sõber ja eeskuju, poeet Ossip Mandelštam arreteeritakse, teda piinatakse ja saadetakse asumisele. Samal ajal astuvad Bulgakovi ellu ja löövad selle täiesti segamini kaks võrdselt salapärast – aga täiesti vastandlikku – tegelast: saatanlik KGB agent, keda kannustab isiklik vimm kõigi kirjanike ja eriti Bulgakovi vastu, ning ohtlikult siiras, kaunis Margarita. Kuklasse hingamas arreteerimisoht ja kõrvuni armunud, asub Bulgakov kirjutama oma kuulsaimat tööd – «Meistrit ja Margaritat». Romaani sündmustik, mille sündmuspaigad ulatuvad Moskva restoranidest, kirjanduseliidi kodudest ja Lubjanka kongidest Siberini välja, keerleb ümber kirgliku armukolmnurga, mis omakorda vastandub tolleaegsetele pingetele vaba loova vaimu ja diktaatorliku režiimi vahel. Margarita on tugev, idealistlik, võrgutav naine, keda armastavad raevukalt kaks väga erinevat meest, aga nad kumbki ei suuda teda kaitsta režiimi eest, mis nõuab inimohvreid.

Gustavo Sánchez Sánchez, hüüdnimega Carretera ehk Maantee, on kirglik kollektsionäär ja ekstravagantne oksjonipidaja, kelle jaoks oksjon tähendab eelkõige lugude jutustamist. See raamat on tema elulugu ja tema hammaste lugu, aga ühtlasi põimub siia elurõõmsa ja hoogsa kirjandusliku mänguna terve rida teisi hambaid ja teisi tegelasi alates naaber Julio Cortázarist ja lõpetades onu Marcelo Sánchez-Proustiga. Ja muidugi ei saa unustada Marilyn Monroe enda hambaid! Need on küll kollakad ja ehk pisut puseriti – vist seepärast, et diivad suitsetavad –, aga see ei lähe meile korda.

Dr Sanjay Gupta, neurokirurg ja CNN-i meditsiinikorrespondent, kirjeldab imelistest paranemistest jutustavas raamatus arstiteaduse saavutusi, mis on elu ja surma traditsioonilist piiri ähmastanud. Need erakordsed juhtumid – alates terapeutilise hüpotermia katsetamisest, et päästa komatoosseid ajurabanduse või infarkti ohvreid, kuni üsasiseste elupäästvate operatsioonideni või loomade talveune uurimiseni, et aidata haavatud sõdureid kaugetel lahinguväljadel – muudavad ja rikastavad meie arusaamu elu ja surma olemusest.

Enno Tammeri koostatud raamat "Nõukogude kool ja õpilane" jätkub kohast, kus jäi pooleli omal ajal raamat "Nõukogude aeg ja inimene". Ehk sellest, kuidas lapsest püüti kasvatuslikult karastada nõukogude noor, kes omakorda astuks täisväärtuslike nõukogude kodanike vankumatusse perre. Rohkelt dokumenteeritud ja illustreeritud raamat on sündinud sadade inimese poolt saadetud materjalide põhjal.

Elie Wiesel (1928–2016) oli Rumeenia juudi päritolu ameerika kirjanik ja õpetlane, kes pühendas oma elu holokausti mälestuste jäädvustamisele ning oli ülemaailmselt tuntud inimõiguste eestkõneleja. 1986. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. „Öö“ on Elie Wieseli isiklikel kogemustel põhineva triloogia esimene osa. Autor kirjeldab oma ellujäämist ja läbielamisi teismelisena Teise maailmasõja lõpuaastail. Lugu algab Sigheti linna juudi kogukonnas ning kulmineerub Auschwitzi ja Buchenwaldi kontsentratsioonilaagrite halastamatus tegelikkuses. Painava jutustuse võtab kokku valus tõde: kus puudub inimlikkus, seal jumal sureb. Originaali pealkiri La Nuit.

Raamatu puhul ei ole tegemist elulooraamatuga, vaid hoopis tööloo(ma)raamatuga. Marani pikka ning edukat filmimehe karjääri kokku võttev teos heidab pilgu kõigi tema loodud filmide kaamera taha jäänud maailma. Miks, kuidas, missuguste valude ja rõõmudega iga film sündis.

Kuidas oleme jõudnud olukorrani, kus teadmiste asemel kuulutatakse õhust võetud alternatiivfakte, võltsuudised levivad epideemiana ja tunnetel on rohkem kaalu kui tõendusmaterjalil? Tõejärgsus on üks meie aja muret tekitavamaid fenomene, ütleb Lee McIntyre. Mis kõige hullem, seda kujundatakse ja kasutatakse sihilikult poliitilise ülemvõimu saavutamiseks. Et tõde jalule aidata, selgitab ta oma raamatus üleilmseks kujunenud nähtuse päritolu ja tagamaid.

Inimtõug ei ole tegelikult tõug. See on liik, ent jagatud mitmeks mugavaks rassiks nagu must, valge, asiaadi ja segavereline rass. Need jaotused rajanevad peentel bioloogilistel erisustel ja väljenduvad füsioloogilise teguritena. Rassism tähistab vastikust teise rassi vastu tervikuna või teise isiku vastu kõigest sellepärast, et ta on teatava rassi liige. Nagu pealkiri viitab, on see raamat mõeldud kasutamiseks rassismi praktilise käsiraamatuna nii rassistidele kui ka mitterassistidele. See käsitleb mitmesuguseid erinevate rasside ja rahvusrühmadega seotud stereotüüpe, samuti nende päritolu ja tõesust. Etnograafiaprofessor C. H. Dalton on tuntud Ameerika koomiku Sam Meansi pseudonüüm, mille all heidab ta satiirilise ja hüsteeriliselt naljaka pilgu korraliku rassisti hingellu.

Aastal 1912 valmis Tallinna kesklinnas moodne ja stiilne maja, mille projekteerijaks oli kuulus soome arhitekt Eliel Saarinen. Maja ehitati eestlaste esimese oma panga, Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse jaoks. Pangandusega jäi maja seotuks kuni Teise maailmasõjani. Kuid kohe, juba 1912. aasta detsembris kolis majja Gustav Pihlaka raamatukauplus – ja sellest hetkest kuni tänaseni pole majast puudunud raamatukauplus, vahel on neid olnud lausa neli korraga. Maja ülemistel korrustel paiknesid korterid, kus elasid paljud oma aja silmapaistvamad isikud, teiste seas Otto Strandman, Jüri Vilms ja Jaan Tõnisson. 1930-ndate lõpust kuni 1990-ndateni koondus majja kirjastuste tegevus, sellest sai kirjastuste maja, mille uhkel paraadtrepil on astunud kõigi sel ajal Eestis elanud kirjanike jalg. Nii sai majast eesti kirjanduse ja humanitaaria üks olulisemaid keskusi. Rääkimata sellest, et samast majast juhiti kogu Eesti NSV kirjastamist, trükkimist ja raamatukaubandust. Aastast 1953 tänaseni asub siin Kultuuriministeerium. Hilisemal ajal on siin asunud Itaalia ja Prantsusmaa suursaadiku residentsid. Aastail 1990–2002 asus siin Vaal Galerii. Maja ajalugu on rikas asutustest, isikutest ja lugudest. Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele suure osa Saarineni maja esimesest sajast aastast.

Teise maailmasõja eelõhtul teeb ääremaa kolhoosi lähistel hädamaandumise lennuk, mida määratakse valvama reamees Ivan Tšonkin. Lihtsameelne sõdur unustataksegi sinna ja Tšonkin tutvub külanaise Njuraga, kelle juurde peagi sisse kolib. Kui Njura lehm sööb ära kohaliku hobiagronoomi Kuzma Gladõševi tomati ja kartuli hübriidtaimed, saadab too pühas vihas NKVD-le kaebekirja, et Tšonkin on desertöör. Järgnev tohuvabohu on vaimukas kirjeldus nõukogude külaelust ja sõjaväest, laiemalt tolle aja absurdsusest. See on esimene osa kolmest Ivan Tšonkini seiklustest pajatavast raamatust, mida on sageli nimetatud "vene Švejkiks". Vladimir Voinovitš (snd 1932) on vene kirjanik, kes kirjutanud romaane, jutte, jutustusi ja laulusõnu. Serbia ja juudi juurtega perekonnast autor hakkas Ivan Tšonkini seikluste esimest osa kirjutama 1963. Kuna Voinovitš sai avaldamiskeelu, ilmus selle üks osa esimest korda 1969 Frankfurtis ja terve raamat 1975 Pariisis, Nõukogude Liidus levis tekst samizdati väljaandena. 1974. aastal visati Voinovitš NSVL Kirjanike Liidust välja ning 1980 sunniti emigreeruma. Eesti keeles on varem ilmunud tema raamatud "Meie elame siin", "Tahan olla aus", "Karvamüts" ja "Moskva 2042".

See algupärane kogumik, kus on juttu nii Taavetist ja Koljatist kui ka prints Ruperti puudlist, jagab meiega rohkesti sõjaväeeluga kaasnevaid kaksipidimõistmisi, kurioosumeid ja lõbusaid juhtumeid.

1954. aasta jõulukuul ilmunud "Tundmatu sõdur" on saanud tunda nii lugejate armastust kui ka paljude mõistmatust ja viha. Varemalt olid lugejad pidanud vaatama soomlaste suurimat sõda pilguga, mis oli kõrgete väepealike staapides kaartidele suunatud, nüüd aga piidlesid nad lahinguvälja kuulipildujakompanii sõdurite hirmust, higist ja pakasest kissis silmadega. Mõnikümmend meest muutusid tervele rahvale nii armsaks ja omaseks, et igaühe surm tõi leina lugeja südamesse ning igaühe pääsemine tegi õnnelikuks. Iga sõna ja tunne selles epopöas on ehtne ja Väinö Linna, kes selle Taaveti ja Koljati heitluse ise kuulipilduja taga üle elas, on suutnud kogetu panna siirastesse ja lihtsatesse lausetesse, mis ütlevad eesti lugejale Soome ja soomlaste kohta enam tõtt kui miski muu... Nüüdseks on "Tundmatu sõduri" ja tema algupärase, Nõukogude Liidu ja kiriku huvides tsenseerimata variandi "Sõjaromaani" trükiarv ületanud 700 000 piiri. Sellise au osaliseks on Soomes varem saanud ainult piibel, Aleksis Kivi "Seitse venda" ja Johan Ludvig Runebergi "Lipnik Ståli lood".

Bestselleriks saanud raamatus lahkab Michael Knowles metoodiliselt käimasolevat kultuurisõda, mille üks osapool on seadnud eesmärgiks nii põhjalikud muutused, et võib rääkida katsest Lääne kultuur lammutada. Autor vaatleb selle liikumise ideoloogilisi lätteid, arengut ja avaldusi, nagu poliitkorrektsuse juurutamine, võitlus kolonialismi, seksismi ja rassismiga (Black Lives Matter), monumentide purustamine jm.

Umbes aasta tagasi puhkes sõda Lõuna-Osseetias, mis kasvas üles Gruusia ja Venemaa täiemõõtmeliseks sõjaks. Käesolevas raamatus kommenteerib Gruusia president nii tollaseid sündmusi, sõja eelmängu ja järgnenud diplomaatilisi mänge ning lahenduste otsimist tulevikuks. Ta kirjeldab ka praegust poliitilist olukorda, Venemaa ja Gruusia suhteid, sõja tähendust Venemaa naaberriikidele ja kogu Euroopale.

Jumaldavate fännide jaoks on Emmy Jackson ehk @the_mamabare üdini aus "Instaemme", kes räägib asjadest nii, nagu need on. Tema skeptilise abikaasa, läbikukkunud kirjaniku jaoks, kes teab täpselt, kui loominguline Emmy "tõde" olla võib, on ta megaedukas perele leivateenija, kes suudab nende pereelu intiimsed detailid lausa kõhedustekitava geniaalsusega rahaks teha. Ühe inimese jaoks, kes Emmy postitustel ohtlikult haiglase huviga silma peal hoiab, on see Instaemme keegi, kellel on olemas kõik – aga kes pole midagi ära teeninud. Kui Emmy abielu hakkab tema järjest kasvava populaarsuse surve all mõranema ning ta moraalne kompass aina enam kursilt kõrvale kaldub, muutub nende pere üha haavatavamaks – ja oht on reaalne, luurab lähemale ja lähemale. Ellery Lloyd tõstatab äärmiselt kaasahaaravas psühholoogilises põnevusloos mitmeid olulisi küsimusi tänapäevase tehnoloogiasõltuvuse, sotsiaalmeediakuulsuste ja veebi-elustiili kohta. Paljastades suunamudijate kultuuri ja neti-lapsevanemluse süngemaid külgi, uurib "Temasugused inimesed", kui kaugele oleme valmis oma meeleheitlikus vajaduses tähelepanu ja võõraste heakskiidu järele minema, ja kelle me ohvriks toome, kui oma eraelu avalikuks teeme … kuni kontroll kaob lõpuks käest.

Praegu on Euroopa proovilepaneku aeg, ütleb George Friedman sarjas "Postimehe raamat" ilmuva teose eessõnas. Millised on kaasaja Euroopa poliitilised, kultuurilised ja geograafilised tulipunktid ja kus on nende juured? Autor vaatleb piirkonniti maailmajao ajalugu ning kunagiste impeeriumide ‒ Hispaania, Suurbritannia, Saksamaa ja Venemaa ‒ sajandeid kestnud võimuvõitlusi ning territoriaalküsimusi. Nende tuha all hõõguvates minevikukonfliktides peituvad mitmedki tänaste kriiside põhjused, mis mõjutavad Euroopa kodanike igapäevaelu ja tulevikku. Maailmas tunnustatud mõtleja värske ülevaade ajaloo ja tänapäeva seostest aitab paremini hinnata rahu haprust ja mõista selle väärtust.

Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jón Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast kulisside taga. Jón Baldvin on kirglik sotsiaaldemokraat, kes räägib väikeriikide solidaarsusest, Põhjamaade mudelist ja neoliberaalide väljakutsest sellele. Samuti kirjeldab ta, kuidas kasvav ebavõrdsus ohustab meie demokraatiat, ja õpetab, mida selle vastu ette võtta. Pärast riigipöördekatse nurjumist Moskvas 1991. a augustis tekkis Moskvas võimuvaakum ja Läänes peataolek. Hannibalsson haaras initsiatiivi, algatas Balti riikide taasiseseisvumise tunnustamise protsessi ja muutis selle pöördumatuks. Tänutäheks Eesti iseseisvuse tunnustamise eest, mis on nüüdseks legendaarseks saanud, nimetati Eesti Vabariigi Välisministeeriumi hoone esine väljak 1998. aasta augustis Islandi väljakuks. Jón Baldvin Hannibalsson on Islandi poliitik. Ta oli Islandi Sotsiaaldemokraatliku partei liider 1984–1996. Aastatel 1987–1995 oli ta rahandusminister ning seejärel välis- ja väliskaubanduse minister. Välisministrina taotles ta iseseisvuse taastanud Balti riikidele visalt toetust NATOs ja mujal. Tänutäheks toetuse eest on talle antud kõigi Balti riikide kõrgeimad autasud. Rahandusministrina jääb ta alatiseks meelde Islandi maksu- ja riigitulude süsteemi täieliku ümberkorraldajana. Välis- ja väliskaubanduse ministrina juhtis ta Islandi läbirääkimisi EL-iga Euroopa Majanduspiirkonna küsimuses (1989–1994), millest sai Islandi majandusliku jõukuse suurim tugisammas. Jón Baldvin Hannibalsson õppis majandust Edinburghi ja Stockholmi ülikoolis ning pääses Fulbrighti stipendiaadina Harvardisse. Ta kirjutab ohtralt majanduspoliitikast, haridusest ja rahvusvahelistest asjadest, nii kodu- kui ka välismaal.

"Valekoidik" tõestab, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ähvardab isegi väidetavalt uue maailmatsivilisatsiooni lipulaevaks peetavat Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa. See vabaturuutoopia vastane raamat on tunnustatud õpetlase ja esseisti Nassim Nicholas Talebi sõnul prohvetlik. John Nicholas Gray on inglise poliitfilosoof ja kirjamees, Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli Euroopa mõtteloo teaduskonna emeriitprofessor. Ta kirjutab korrapäraselt arvamuslugusid ja raamatuarvustusi ajakirjandusväljaannetele. Lisaks on tema sulest ilmunud mitu mõjukat raamatut, nende hulgas käesolev "Valekoidik", mille kohta George Soros on tunnustavalt öelnud, et see on "globaalse kapitalismi süveneva ebastabiilsuse võimas analüüs, mida peaksid lugema kõik, kes tunnevad muret maailmamajanduse tuleviku pärast".

Kümme aastat pärast ülemaailmse bestselleri "Heast suurepäraseks" (Good to Great) ilmumist on Jim Collins tagasi järgmise teedrajava teosega, küsides sedapuhku: miks mõned firmad on ebakindlates oludes ja isegi kaoses edukad, teised aga mitte? Tuginedes üheksa aastat kestnud uuringutele, rangele analüüsile ja kaasahaaravatele tõsielulugudele, sõnastavad Collins ja tema kolleeg Morten Hansen põhimõtted, mis võimaldavad ettearvamatutes oludes, tormilises ja kiiresti muutuvas "Valik olla suurepärane" erineb Collinsi eelmisest teosest selle poolest, et ei keskendu mitte ainult tulemuslikkusele, vaid ka määramatutele oludele, millega tänapäeva juhid silmitsi seisavad. Rohkem kui kahekümnest teadlasest koosneva rühmaga uurisid Collins ja Hansen firmasid, mis olid silmapaistvalt edukad – ületades 15 aasta jooksul oma majandusharu indeksit vähemalt kümme korda – keskkonnas, kus valitsesid võimsad jõud ja kiired muutused, mida juhid ei suutnud ei ette näha ega ohjeldada. Seejärel võrdlesid uurijad neid "10x-firmasid" hoolikalt valitud võrdlusrühma firmadega, millel samasuguses äärmuslikus keskkonnas ei õnnestunud silmapaistvat edu saavutada. Uuringutulemused pakkusid hulgaliselt üllatusi. Näiteks selgus, et - parimad juhid ei ole riskialtimad, ettenägelikumad ega loovamad kui võrdlusfirmade juhid; nad on distsiplineeritumad, empiirilisemad ja paranoilisemad; – innovaatilisus iseenesest ei ole kaootilises ja ebakindlas maailmas trumpkaart; tähtsam on oskus leida uuenduste õige määr, siduda loovus distsiplineeritusega; – lähtumine põhimõttest, et juhtimistegevus "kiires maailmas" nõuab alati "kiireid otsuseid" ja "kiiret tegutsemist", on hea viis surma saada; – silmapaistvad firmad muutuvad teisenenud maailmale reageerides vähem kui võrdlusfirmad. Autorid heidavad tavatarkusele väljakutse selliste mõtlemapanevate, tabavate ja äärmiselt praktiliste mõistete abil nagu "10x-juhid", "20-miiline marss", "kõigepealt tulistage püssist, siis kahurist", "juhtimine pealpool surmajoont", "suumige välja ja siis uuesti sisse" ning "SMaCi retsept". Ja lõpuks, viimases peatükis, esitavad Collins ja Hansen oma kõige provokatiivsema ja originaalsema analüüsi, defineerides, kvantifitseerides ja uurides juhuse osa. Silmapaistvatel firmadel ja juhtidel, kes need üles olid ehitanud, ei vedanud rohkem kui võrdlusfirmadel, kuid nad oskasid juhuse paremini enda kasuks tööle panna. See raamat on klassikaline Collins: levinud tõekspidamisi kummutav, andmetele tuginev ja meeliülendav. Koos Hanseniga näitab ta veenvalt, et isegi kaootilises ja ebakindlas maailmas on silmapaistvus otsustavuse, mitte pelgalt juhuse küsimus.