Tooted

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

Jaan Kruusvall on sündinud 7. detsembril 1940. aastal Virumaal Palmse vallas Eru külas. Õppinud Võhma algkoolis, Loksa keskkoolis, Rakvere Töölisnoorte Keskkoolis ja Moskvas M. Gorki nim. Kirjandusinstituudis. Töötanud Tallinna filmistuudios. "Armastuse esimene pool" on Jaan Kruusvalli esimene raamat.

Raamat sisaldab endas lugusid kooliealistest eesti noortest, kes on kõigis 15 maakonnas korda saatnud märkimisväärseid tegusid: asutanud muuseume huviringe viinud läbi heategevusprojekte jne. See on suunatud noortega töötavatele inimestele, koolidele ning on inspiratsiooniks ka aktiivsetele noortele endale.

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

Ühel päeval Leod enam ei ole. See juhtub juba hommikul – ema ei jäta lauale kirjakest ja koolis ei tunne õpetaja teda ära. Leol ei jää muud üle, kui ennast otsima minna. Õnneks tuleb talle appi Max Hantel, vana kaskadöör, kes on kindel, et poissi on võimalik üles leida. Ja nii saab alguse üks väga eriline seikluslugu politseiniku, linnu, isa ja tordilõiguga.

Käsitlemist leiavad Piibli esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ja pojad: Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Joosep, Benjamin.

Patside punumine on oskus, mida on sajandite jooksul ühelt põlvkonnalt teisele edasi antud. Punutud soengud on kaunid ja nende tegemine ei maksa midagi – ja samal ajal on nii tore veeta üheskoos aega kena viljapeapatsi või romantilist karjatüdrukusoengut punudes. "Punupatsid" õpetab viit põhilist patsipunumistehnikat ja sisaldab linke õppevideotele. Ühtlasi on raamatus õpetatud tegema kümmet punutud soengut ja viit punutud peosoengut. Lisaks sellele on raamatus arvukalt nõuandeid ja inspiratsiooni pärlite ja lillede juustesse punumiseks, tähtsa päeva jaoks erilise punutud soengu tegemiseks ja klassikaliste punupatsidega mängimiseks, nii et tulemus on täiesti uudne.

"Päike on juba loojas; ainult punetav taevas näitab veel kohta, kuhu ta kadus. Kullatud pilved ümbritsevad pärjana taevaserva ja kuulutavad vanarahva arvamuse järgi tuuliseid ilmu.."

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Mikkeli muuseumis (25.04.–11.10.2015) ja sisaldab muuseumi kogudes olevate lehvikute kataloogi ning artikleid lehvikute ajaloost, kollektsioneerimisest ja konserveerimisest. Üle 30 esemest koosnevas Eesti Kunstimuuseumi hinnalises lehvikukollektsioonis on esindatud need 18.–20. sajandi esimese poole olulised moeaksessuaarid nii Lääne-Euroopast ja Venemaalt kui ka Hiinast ja Jaapanist. Ajaloolistel lehvikutel avaneb miniatuurselt tolleaegne maailm: seltskonnaelu- ja kombed, mood ja poliitika.