Tooted

Kas meie eelmise raamatu piduroad olid teie meelest liigagi harjumuspärased ja palju kordi proovitud? Kui nii, siis nende kaante vahelt leiate kindlasti üht-teist uudset ja moekat. Läänemaailma söögitrendid on viimasel ajal liikunud lihtsuse suunas, ammutades ideid Mehhiko, Vahemeremaade, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia söögikultuuridest. Teiegi võite õppida valmistama fondüüsid, vardaroogi, Jaapani sushit ning kõikvõimalikke rulle ja räppe. Lisaks Vahemeremaade lihtsaid, kuid ääretult maitsvaid suupisteid. Pidulaua katmiseks moekate roogadega kulub vähe aega ja vaeva; nii mõnigi roog võib aga sündida seltskonna ühisel jõul ja nõul, mis aitab toreda meeleolu loomisele veelgi kaasa.

See teemade järgi sorteeritud kogumik kahekümne kuue maa vanasõnadest sobib kingituseks igaühele, pakkudes muhelemapanevat, teravmeelset ja sügavmõttelist elutarkust. Vanasõnade kaudu avalduvad iga rahva eripärane kultuur ja maailmapilt. Prantsuse vanasõnad on üldjuhul filosoofilised mõtteterad, iiri ja oti vanasõnad rõhutavad elukogemust, vene vanasõnad kutsuvad saatuse keerdkäikudesse meelerahuga suhtuma. Neist vanasõnadest leiab igaüks meelelahutust, teadmisi, lohutust ja rõõmu.

A collection of texts by Maria Kapajeva that she wrote in Russian and English. She started writing the book on February 24, 2022 – the day the full-scale war in Ukraine began. The book is written in a personal style and deals with themes of identity, collective and individual responsibility and guilt, language and belonging, feminism, and the stories of some of the Ukrainian refugees that the author encountered during the year.

Aastapikkune karje on Maria Kapajeva esimene tekstikogumik, mille kirjutamist alustas ta 24. veebruaril 2022, päeval mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat käsitleb isiklikus võtmes teemasid identiteedist, kollektiivsest ja individuaalsest vastutusest ja süüst, keelest ja kuulumisest, feminismist ning mõnede Ukraina pagulaste lugudest, kellega autor aasta jooksul kokku puutus.

Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu" (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi. Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni. Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1" ja "Aedade järelelu 2". Käesolev näituse klassikakorruse väljapanekut saatev raamat raamib looduse selgepiirilisemalt. Huviorbiidis ei ole ainult loodus, vaid selle inimkäega korrastatud vormid – pargid ja aiad.

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Tegevuse keskpunktis on õpetlane Harvey Gotham, kelle ainsaks sooviks on istuda oma kotedžis ja uurida Piibli Hiiobi raamatut. Aga kuidas saab keskenduda Hiiobi kannatustele inimene, kelle naist süüdistatakse terroristlikus tegevuses? Kas see süüdistus vastab tõele? Siit hakkabki hargnema romaani tegevus, mis lõpuks võtab üsna ootamatu pöörde.

«Käesolev raamatuke ei taha pakkuda autori enda teooriaid ning arvamisi, vaid püüab anda kõige üldisemat ülevaadet psühhoanalüüsist, nagu ta esineb tõelises psühhoanalüütilises kirjanduses. Raamat toetub esijoones psühhoanalüüsi looja, Viini juudi soost arsti Siegmund Freudi ja tema kooli õpetusele, võtab aga vähemal määral arvesse ka C.G.Jungi analüütilise psühholoogia ja A.Adleri individuaalpshühholoogia koole, mis iseseisvaiks õpetusiks arendasid juba Freudi juures leiduvaid mõtteid. Kus psühhoanalüüsi arvustajail oli öelda põhimõttelist (eriti psühhoanalüüsi piiride kohta), on ka neid tähele pandud.» Autor

Lewis Carrolli legendaarne lugu "Alice Imedemaal" ilmus esmakordselt aastal 1865. Nüüdseks juba ajatuks klassikaks saanud lasteraamat ei paelu üksnes väikseid lugejad, vaid on oma satiirilise ja vaimuka mõttemaailma ning mänguliste seiklustega ka täiskasvanud lugejate suur lemmik. Raamatu peategelane Alice järgneb küülikule auku ning satub isemoodi fantaasiamaailma, kus teda ootavad kohtumised Irvik Kassi, Hertsoginna, Unihiire, Kübarsepa ja loomulikult Märtsijänesega. Tüdruku seiklused sel imedemaal on väga veidrad, kuid õpetlikud ja põnevad.

Viktor Amani (1912–2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose "En bok om Estlands svenskar" I köites. Ülevaates kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda

Ana Magdalena Bach sõidab igal aastal augustikuus praamiga saarele, et külastada sinna maetud ema hauda. Need käigud toovad ajapikku kaasa vastupandamatu ahvatluse olla ühel ööl aastas keegi teine. "Augustis kohtume", Gabriel García Márqueze viimane, seni avaldamata teos, kirjutatud talle omases stiilis, on ülistus elule, naudingu püsimisele aja möödumise kiuste ning naise ihadele. Ootamatu kingitus Kolumbia nobelisti arvututele lugejatele. Gabriel García Márquez sündis 6. märtsil 1927. aastal Kolumbias Atlandi ookeani ranniku piirkonnas asuvas väikelinnas Aracatacas. 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud autor avaldas kahekümneaastaselt oma esimese jutustuse "Kolmas alistumine" ("La tercera resignación") ning alustas järgmisel aastal ajakirjanikutööd. Rohkem kui poole sajandi vältel pidas ta neid kahte elukutset, lummatuna "kirjutusmasina kibedast võlust". Tema jutustamisanne on köitnud tuhandeid lugejaid. "Maagilise realismi" suurkujuks peetud kirjanik on ise alati kinnitanud: "Minu romaanides ei leidu ridagi, mis ei põhineks tegelikkusel." Gabriel García Márqueze sulest on sündinud üks märgilisemaid narratiivseid maailmu, mis 20. sajandil hispaania keeles loodud. Ta suri 17. aprillil 2014. aastal Méxicos.

Teine, täiendatud trükk. Raamat kirjeldab auto seadiste tööpõhimõtteid, rikkeid ning miinimumnõudeid korrashoiu kohta. Peatähelepanu on pööratud kõigi autode ühisjoontele; enamik jooniseid on tehtud "Žiguli" põhjal. Tutvustatakse ka juhtseadiseid ja nende käsitsemist, liiklusohutuse olulisemaid küsimusi ning antakse nõu sõiduoskuse arendamiseks. Raamat on mõeldud neile, kes teevad esimest tutvust autoga või suhtuvad sellesse kui tarbeesemesse ega soovi teda ise kuigi palju korrastada-parandada.

Saksa Demokraatliku Vabariigi ajalugu kubiseb uskumatutest lugudest. Kõige kurioossematest jutustab selles raamatus Ida-Saksamaal üles kasvanud kirjanik Jakob Hein

Retk imeolevuste vabastamiseks. Avantia kuningriiki on tabanud suur õnnetus – kuri võlur Malvel on ära nõidunud seni kuningriiki kaitsnud Imeolevused ja ainult tõeline kangelane suudab nad nõidusest vabastada. Kas võlur Aduro valitud noor Tom tuleb eluohtliku ülesandega toime? Esimesena päästis ta nõiduse kütkest tulelohe Ferno, nüüd on kord hirmsa meremao Seproni käes.

Ema hoiatab Billyt, et ta ei tohi mitte kunagi väravast välja Pattude Laande kõndima minna. Ühel päeval teeb poiss just nimelt seda! Metsas kohtab ta pisilasi, tillukesi olendeid, kes elavad puuõõnsustes. Kuid pisilased on ohus, sest metsas märatseb hirmus Krõmpsutis, kes hävitab neid lausa tuhandete kaupa. Kas Billy suudab metsarahva selle koletu eluka käest päästa?

Eesti raamatugraafika tekkis ja arenes tihedas seoses kogu rahvusliku kunstiga. Vaatamata oma tähtsusele rahva esteetilises ja eetilises kasvatuses ning silmapaistvale kunstilisele väärtusele on eesti raamatugraafika senini jäänud põhjalikumalt ja süstemaatilisemalt läbi töötamata. Lünga varasema raamatugraafika uurimises püüab kas või osaliselt täita käesolev töö. 

 

• Sisukord: 
  Raamatugraafikast enne rahvusliku kunsti teket 
  Berendhoffist Grenzsteinini (1860-1900) 
  Elavnemine raamatugraafikas (1900-1907) 
  Tõus ja saavutused (1907-1917) 
  Eesti raamatuillustratsiooni bibliograafiat 
  Ранная эстонская книжная графика (1860-1917). Резюме 
  Die frühe estnische Buchgraphik (1860-1917). Zusammenfassung 

“From Estonia with love” on pilguheit Eesti aja- ja kultuuriloosse, loodusesse ja eestlase meelelaadi. Ingliskeelsed jutud ja lummavalt kaunid loodusfotod toovad põhjamaise väikse maa, mis on seestpoolt kordades suurem, kui väljastpoolt paistab, külalisele lähemale. Ja loodetavasti panevad teda ka armastama. Vähemasti nii on raamatu autorid seda mõelnud. Ikka – armastusega Eestist. Raamat on inglise keeles.

Soojusõpetus on füüsikakursus, mis sisaldab molekulaarfüüsika, termodünaamika ning aine ehituse aluseid.

Madeliefi-lood muutsid märgatavalt Hollandis valitsenud arusaamu lastekirjandusest.

Haputainas ei tähenda üksnes hapuka mekiga küpsetist, vaid see viitab ka valmistusmeetodile. Kui soovid rohkem teada saada, miks valida just juuretisega küpsetamine, siis oled valinud õige raamatu. Kui tainaga mätserdamine sind ei paelu, kuid armastad maitsvat toitu, siis leiad siit nõuandeid, mis ehk aitavad sind oma lemmikpagarikojas täpsustavaid küsimusi küsida või poes looklevate leiva-saiariiulite vahel paremini orienteeruda. Kui kuulud nende sekka, kes arvavad, et sai teeb paksuks, siis soovitame sirvida raamatu esimest osa kääritatud taina kasulikkusest ja haputaina samm-sammulisest valmistamisest. Raamatu teisest osast leiad retsepte, kui tahad ise valmistada haputainast saia-leiba ja ka midagi maitsvat selle kõrvale. See raamat võib olla toreda teekonna alguseks küpsetamise maailmas või ka harivaks ja isuäratavaks lugemiseks. Igal juhul ei ole see lihtsalt tavaline kokaraamat – meie soov on tuua juuretis tagasi au sisse. Selle eesmärgiga oleme asutanud ka oma pagariäri, Samliku Pekkeri. Juuretisefännid Eva ja Raido

Kuuvalgus langeb peeglile ja äkitselt astub Peegel oma raamidest välja. Kuigi Angela on harjunud nende väljatulekutega, on ta seekord siiski hämmastunud. Peegel on endale võtnud naise kuju ja tuppa tulnud nagu karnevalile

Sisu: ¤ Hüpnoosi ilmingud ¤ Hüpnoosi järelmõjustused ¤ Sugestioon ilma hüpnoosita ¤ Hüpnoosi tehnika ¤ Hüpnoosi ja sugestiooni seletused ¤ Kasutamine ja varjuküljed

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusega "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945". Näitusejuht aitab mõista Eesti mitmerahvuselist ajalugu, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Uuritakse, kuidas sünnivad ja arenevad mitmesugused identiteeti loovad sümbolid, mida on kasutatud nii Vene keisririigi ja baltisaksa kui ka Eesti Vabariigi ja nõukogude kunstis. Raamat juhib lugejat mööda püsinäituse teemasid, tutvustades rohkem kui 40 märgilist teost Eesti vanemast kunstiklassikast. Raamat on ilmunud ka inglise keeles.

Luulekogu, mille pealkiri "iibelpuu" tähistab Haljala murdealal kibuvitsa.

Nimeka prantsuse detektiivkirjaniku Maurice Leblanci (1864-1941) teose peategelane on laialdase tunnustuse võitnud eradetektiiv Jim Barnett, Pariisi kõrgseltskonda kuuluv kelm, kes kohalikku politseiinspektorit narritades suudab ka kõige keerulisemad olukorrad enda kasuks lahendada. Peadpööritavatest seiklustest väljub ta ikka terve naha ja kuningliku honorariga.

Vana maailma mõisnikud, Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga, Sinel

19. sajandi viimastel kümnenditel tekkis uudset esteetikat väljendav juugendstiil, maalijaid-graafikuid lummas aga sümbolismi ekstravagantne vaim. Lääne-Euroopa kunstiga püüdis sammu hoida ka Eesti, kus rahvuslik eliitkunst oli alles tekkimas.

Meeleolukas, kaunite loodusfotodega kinkeraamatus on luuletusi Rabindranath Tagorelt, William Shakespeare’ilt, Heinrich Heinelt, Robert Burnsilt, William Butler Yeatsilt, Percy Bysshe Shelley’lt, Juhan Liivilt, Artur Alliksaarelt, Jaan Krossilt, Jaan Kaplinskilt, Anna Haavalt, Marie Underilt, Leelo Tunglalt, Doris Karevalt jt., samuti katkendeid Ülemlaulust. KALLIS VIHM Jaan Kross Õhtu on pime ja soe ja suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm. Heledad aknad on rõõmsad ja märjad. Tumedad puud on rõõmsad ja märjad. Ja suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm. Sinu lõhna, mis hommikul jäi mu kätele, silmile, näole ja suule, niisutab kallis vihm uuesti lõhnama.

Raamat kuulub Eesti Kunstimuuseumi arhiivis säilitatavaid materjale tutvustavate väljaannete sarja. Järjekorras kuues sarja raamat käsitleb seni avaldamata arhiiviallikatele toetudes muuseumi kogude kujunemise ajalugu. Missugused olid kõige esimesed kunstiteosed Eesti Kunstimuuseumi kogus? Kuidas sattus muuseumisse Pärsia sõjavarustus? Milliseid teoseid osteti sõjaeelsetelt väliskunsti näitustelt? Juttu tuleb nii praegu kunstimuuseumile kuuluvatest teostest kui ka neist, mis on nüüdseks leidnud koha teistes muuseumites, kadunud või hävinud. Nendel ja paljudel teistel teemadel saab lugeda käesolevast arhiiviväljaandest, milles iga teost või eset tutvustavat artiklit saadab ka selle foto. Raamat esitleb ligi pooltsada Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat või kuulunud värvikat ja eriskummalist teost ning nende muuseumisse jõudmise lugu.

Paula Palmiste debüütkogu uuristab käike noore naise tundeilmas. Viie aasta jooksul kirjutatud luuletused kulgevad sumedas suveõhus – kord linnas, kord maal, kord õnne aimates ja kord seda igatsedes. Seda kõike kiusaja kärbse pilgu all. "Mis on hellusehoogude ravim ja mis metsast seda korjatakse? Kas koguda tuleb õitseajal või oodata, kuni väheke kuivab?"

Romaan saab algtõuke Maal hukkunud sõjaväelenduri hinge jõudmisest ühele teisele päikesesüsteemi planeedile. Maalase sattumine nii kaugele jääb lahti seletamata. Kaugel planeedil juhtuv on aga niisama inimlik kui Maa pealgi. Kaugeimagi tähe taga ei saada läbi sõdade, alatuste, reeturluseta, mille vastu seisavad need, kelle päralt on võit õigluse ja armastuse läbi. Autor kirjeldab seda Tarzani- ja Marsi-lugudest teada oleva kaasahaaravusega.

Kairi Loogi lastejuttude kogus "Kiludisko" pole ühtegi igavat tegelast, aga kord on majas: on kevad, suvi, sügis ja talv. Üles astuvad toonekurg ja taliujujad, ärplev ämblik ja ennast kratsiv kuningas. Luukere teeb comeback\\'i ja haikalapoeg surfab, ringi sibavad kakud ja kärbsed. Tüdinud õpetaja proovib koolist jalga lasta, toimuvad kommiplahvatus ja külmalaine, kilud tantsivad Kaera-Jaani ja tehakse kingitus kõige maiamale. Neist lugudest leiab äratundmisrõõmu ja igapäevaseid imesid, aga ka soovi muuta meie tänapäevane maailm hubasemaks, mõistlikumaks ja elamisväärsemaks paigaks. Üks on kindel – reeglitele vilistatakse sajaga! Kõik raamatus tegutsevad elukad ja onud joonistas üles Ulla Saar.

XX sajand, selle lootusrikas koidik, aasta 1910, von Grünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa klaasverandal. Kõik on alles nii, nagu ikka on olnud, kõik uus on alles õhus, kõik alles loodavad sellest kõigest midagi, eriti muidugi noored, nagu Freifraulein Lisi von G. Tema elu peab tingimata tulema hoopis teistsugune kui see, mida elavad tema ema ja isa! Ja tulebki. Ainult muidugi ei oska preili von G. seal verandal oma aednikupoisist unistades arvatagi, kui teistsugune see tuleb. Tema elu, ja kõigi nende inimeste, kes selle sajandi läbi peavad tegema. Ta elab 103-aastaseks. Ta saab näha kõige selle kadu. Olla õnnelik? Jah, kindlasti. Kindlaminigi kui Neo, tema vanim poeg, ainus, kes sõjast eluga pääseb, ja kes oskab sellest kõigest tunda veel vaid väsimust.

Loodustunnetusest rahvaluules. Vanemale koolieale.

Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsioon 4. korruse A-tiivas on mahukaim projekt, mille muuseum 2016. aastal oma 10. sünnipäeva tähistamiseks ette võttis. Väljapanek püüab kaardistada nõukogude aja kunsti arenguid ja mitmekesisust, pretendeerimata sealjuures rangelt kunstiajaloolisele ülevaatlikkusele. Peale kunstiteoste saab näha ka palju dokumentaalset materjali, mis annab huvitatuile võimaluse tutvuda mõne teose või kunstinähtuse tagamaadega. Käesolev raamat on koostatud lähtuvalt väljapaneku pea- ja alateemadest. Parema loetavuse huvides on raamatus järgitud selgemat ajalist kronoloogiat kui näitusel, kus ruumi spetsiifikast tingituna on ajatelge kohati painutatud, mõned teemad üksteisega ühendatud, teised jälle läbivad mitmeid ruume. Igast alajaotusest on esile tõstetud mõned kõige iseloomulikumad, huvitavamad, intrigeerivamad teosed, mille sisu ja tausta pikemalt selgitatakse. Kuna raamatul on kokku seitse autorit, siis on ka tekstid erinevad – see muudab terviku fragmentaarsemaks, kuid annab samas võimaluse näidata vaatepunktide ja nõukogude aja kunstist kõnelemise viiside paljusust.

Mõned on seda meelt, et kui isegi suudame inimestesse heatahtlikult suhtuda ja lausa neisse kiinduda, peame meeles pidama, et nad jäävad alati metsloomadeks: ettearvamatuks ja potentsiaalselt ohtlikuks. Meie siiski usume, et õige inimene, kes on hästi koolitatud, on armastav ja ustav kaaslane, kes võib väärida meie usaldust – kuni ta ei kõnni meie käppadel liiga lähedal. Kassid on meie õpetajad – nad on enesekindlad, väärikad ja nutikad – ning suurepärased terapeudid. Piisab paarist minutist kassi seltsis, et meel rahuneks ja tuju paraneks. See humoorikas kogupereraamat, mis on pühendatud kassidele, jutustab nende armastusväärsete lemmikute suurest tarkusest. Nüüd on ka meil au sellest osa saada. Monika Allert, tõlkija Me elame planeedil, mis kubiseb inimestest, see on muutunud nende kuvandiks ning nendesarnaseks. Kuigi tegemist on kahjuliku liigiga, on nad vaieldamatult osavad ja võimekad – isegi kui nende käitumisviisid on meie, kaslaste silmis tihtipeale arusaamatud. Kui on tõsi, et maa peal pole iial olnud nii palju primaate, siis sama kehtib kasside kohta: loomulikult me teame, kuidas kohelda neid kahejalgseid, keda tegelikult on üsna lihtne koolitada. Kuidas magada nende peal, sundides neid pikaks ajaks ebamugavasse asendisse; juhtida samm-sammult krõbuskite kapini; äratada keset ööd mõjuva põhjuseta. Nende ja teiste tegude taha, mis võivad tunduda juhuslikud, on peidetud täpsed kodustamise tehnikad. Ja kui teil on õnn kodustada oma isend kutsikana, saate endale parima ja ustavama kaaslase kui võiks eales soovida. Vaatenurga geniaalse ümberpööramisega võimaldab Babas heita pilgu kaslaste ja inimeste vahelistele suhetele ning paljastab selle kunsti valdamist aegade hämarusest: kuidas kassid meid valivad, taltsutavad ja lõpuks kodustavad. See on nauditav, teravmeelne ja suurepärane meistriteos.

Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.

Raamatus antakse ülevaade nelja nahkhiireliigi -- tiigilendlase, veelendlase, nattereri lendlase ja tõmmulendlase levikust, eluviisist ja asurkonna koosseisust Eestis. Lähemalt peatutakse nahkhiirtega seotud rahvapärimustel ja lendlaste talvitumisel maa-alustes käikudes. Mõeldud kõigile loodushuvilistele, eriti bioloogidele.

Valimik peamiselt kultuuriloolise väärtusega "Kooki Lugemise raamatutest" võetud lugemispaladest, mis räägivad elusast ja eluta loodusest.