Tooted

VÕTI "Me lähme nüüd... Jääb siia sulle võti... Saad ise välja ja saad ise sisse..." Nii öeldi mulle kauges lapsepõlves, kui hommikuti mindi ametisse. Siis ütles sõber kuhugile sõites: "Sul tüdruk on, kuid tuba teil ei ole... Ma jätan sulle siia oma võtme... Sa ära kaota seda... Teist mul enam pole..." Ja ütles ema oma viimsel tunnil, kui lamas haiglas sidemetes peaga: "Ma lähen ära... Võta minu võti... Suur poiss ju oled... Muud eks ise tea sa..." Ma tean: nii järg see minunigi jõuab. Ja siis ka mina teisiti ei mõtle. "Te jääte siia... Siia jääb mu võti... Te ärge kaotage..." ma ütlen, andes võtme.

Sisukord: Välispoliitilisi vaatlusi 1935 - Saksa relvastumise hädaoht ja üldise julgeoleku kindlustamine - Itaalia-Abessiinia sõda - Kaug-Ida ja Lõuna-Ameerika - Balti riigid ja Eesti Eesti sisepoliitiline elu 1935 - Valitsuse poliitiline programm - Seltskonna organiseerimise ja rahvustunde süvendamise aktsioon - Valitsuse kohanemine ülemjuhataja nõuetega - Algatusi põhiseaduse muutmiseks - Võitlus vapsidega Eesti majanduselu 1935 - Põllumajandus - Tööstus - Väliskaubandus - Hindade liikumine - Rahandus - Majanduspoliitika ja riigimajandus - Täienduseks Sotsiaalolud 1935 - Eesti rahvastiku ühiskondlik koostus - Töös- ja töötaolu - Teenistusolud - Elumaksumus - Korteriolud - Sotsiaalkindlustus - Sotsiaalseadusandlus Kehakultuur 1935 Kool ja rahvaharidus 1935 - Kool - Vabaharidustöö Vaimne kultuur 1935 - Kirjandus - Näitekunst - Helikunst - Eesti välismaal - Ideoloogiline ja usundiline elu Eesti kunstielu 1935 Tähtsamaid sündmusi 1935

Käesolev raamat räägib inimese ja looduse suhteist Eestis, leides paljudel puhkudel siiski ka üldisemaid aspekte ja seoseid ülemaailmsete tendentsidega. Nüüdisaja probleemide kõrval vaadeldakse ka arengulugu. Eriti pannakse rõhku tänapäevase looduskaitse ökosüsteemse aluse tutvustamisele ning seda süvenenumalt, kui see eestikeelses kirjanduses varem tavaks on olnud. Sellelt pinnalt tulenevad ka praktikuid huvitavad rakendusökoloogilised järeldused. Töö teine ulatuslikum ainering hõlmab looduse ja kultuuri seoseid, kusjuures siin on leitud mõndagi uudset. Lõpuks antakse põgus ülevaade nn. klassikalise looduskaitse tulemustest koduvabariigis, eelkõige napi andmestiku näol kaitstavate maa-alade kohta.

NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof. Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.

Terevisiooni saatejuht Wend (alias Priit Kuusk) veetis restoran Ö köögis nädal aega, hakkides, segades, keetes ja küpsetades koos köögirahvaga. Verd, higi ja palju tööd. Kas ta pidas vastu? Kas töö köögis on tõesti raskem, kui rattaga üle Himaalaja sõita? Lisaks paljastab peakokk oma suus sulavad retseptid.

Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on enesepihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.

Manolito on omapärase mõtlemislaadiga ja vahel lausa jahmatama paneva ütlemisega hispaania koolipoiss, kelle lustakaid, kuid ühtaegu õpetlikke lugusid tema ema ja teised kodused sageli ära kuulata ei jaksa. Manolito ei suuda enda teada jätta, et ka telediktoritel on jalad, kuigi nad neid oma töö tegemisel ei vaja, kuidas hävimisohus lindudel on võimalik ülemaailmse rahu eest seista või mis juhtub siis, kui maailma kihvtim tüdruk tuleb sinu koju multikaid vaatama. Ja mida kõike veel! Elvira Lindo sai 1999. aastal rahvusvahelise lastekirjanduse preemia.

Raamatu esimene pool sisaldab kaheksa maakonna andmete põhjal tehtud üldistusi Eesti olulisemate ehituspaeliikide esinduslikkuse ja kasutusulatuse kohta. Teise poole sisuks on Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa paeehitiste uuringute tulemused. Illustreeritud värvifotodega.

Taimede tähtsamad organid
Mullad
Toalillede paljundamine
Toalillede istutamine
Kastmine ja piserdamine
Valguse ja soojuse reguleerimine
Toalillede väetamine
Toalillede lõikamine ja sidumine
Haiguste ja kahjurite tõrje
Toalilled väljas
Igihaljad toalilled
Suvehaljad toalilled
Ajatamislilled
Ampli- ja ronitaimed
Kaktused ja teised sukulendid
Toalillede valik
Lillede paigutamine toas

Käesolevat eestikeelset väljaannet on täiendanud selle tõlkija ja on lisanud juurde Eesti NSV-s seni vähe tuntud toalillede kirjeldusi (griseliiniad, vrieesiad, kurkuuligo jt.). Sellega on püütud lillesõprade tähelepanu juhtida toas kasvatavate taimede mitmekesisusele, sortimendi laiendamise võimalustele ja kaasa aidata toalillede tundmaõppimisele.
Seoses sellega on käesolevat tõlketeost täiendatud ka joonistega.

Aastal 2000 tähistab Ungari rahvas oma riigi loomise 1000. aastapäeva. Käesoleva raamatuga püüame eesti lugejale anda sissevaate Ungari geograafiasse, kultuuri ja ajalukku. Raamat on sündinud vajadusest pakkuda eestikeelset teavet Ungari maatundmise kohta. Ungari kirjandus ja majanduselu jäävad ootama omaette teost.

Üks neljast sürrealismi rajajast, inimese sisemaailma hele-tumeda poeet ja lembeluuletaja, inimese ja vabaduse vennalik kaitsja, pole Paul Eduard terve elu lakanud järgimast humanismi südamejoont.