Tooted

Teie käes on raamat iidse Tallinna võlust ja värvidest. Kuigi meie linn mõjub kõige väärikamana talvises lumes, kõige ehtsamana vahest sügiseses vihmas, eelistagem siiski jalutuskäiku suvises päikeses. Teejuhina usaldagem Gustav Germanit - meest, kes tunneb ja armastab ühtviisi nii oma linna kui värvifototööd. Uidakem, märgakem, vaadelgem, mõtisklegem. Meie jalutuskäik ei püüagi kujuneda Tallinna ajaloo ja ehituskunsti süstemaatiliseks õppetunniks. Kavakindlust on selles sedavõrd, et vältida asjatut ekslemist. Kommentaaride taotluseks raamatu lõpus on silmaga nähtava täiendamine silma eest varjatuga lootuses soodustada sel moel Teie muljete kujunemist mõtestatud mälupiltideks.

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

Käesoleva populaarteadusliku raamatu eesmärk on anda ülevaade nägemistaju kui ühe olulisema psühholoogiaharu põhilistest uurimistulemustest tänapäeval. Käsitletakse enamikku olulisi probleeme, mis on koorunud inimese ja eri loomaliikide nägemistaju arengu uurimisest. Psühholoogia alal saavutatut seostatakse neurofüsioloogia ja etioloogia uusimate avastustega ning kogu käsitlust ühendab teoses esiplaanil olev evolutsiooniline aspekt. Huvitavate probleemide rohke raamat on jõukohane igale psühholoogiast huvituvale lugejale.

Fotoalbum Pirita ajaloost, sisaldab fotosid alates 20. sajandi algusest.

Ühe väikese metsa serval kasvas igivana Tamm, nii vana, et keegi õieti ei teadnud, kui vana ta on. Oma sünnipäeva ei mäletanud ka Tamm ise. Mühisedes jutustas ta vahel uudishimulikele, et tolle aasta suvel olevat kasvanud temast suuremad lilled, teinekord aga unustas oma jutu ja kinnitas, et tolle aasta sügisel olevat põldudel kõik naerid ära mädanenud. Tõeline vanaätt oli see Tamm, ehk küll kõik nagu ühest suust teda metsade valitsejaks kutsusid. Juba ammu ei õitsenud ta enam ega kasvatanud tammetõrusid. Tamm oli isegi selle unustanud, kui palju tal lapsi on…

"Väike maja suures metsas" viib lugeja taas Laura lapsepõlveradadele – looduslähedasse, imelihtsasse, kuid terviklikku maaellu, mis tänapäeva linnalastele võib tunduda lausa muinasjutuna.