Tooted
Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? Romantiline lühijutustus "24 päeva uue ja parema eluni" on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja "Mõni õhtu romantikat" 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coachi tegevusel saab silma peal hoida blogis www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.
Tšehhi silmapaistev poeet Vitezslav Nezval (1900-1958) lähtus raamatu kirjutamisel oma lapsepõlvemaast, sajandialguse mägisest Moraaviast. Ta oli siin sündinud külakoolmeistri pojana ja siinne elu jäi talle kuni surmani "sõnul väljendamatuks poeesiaks". Ja tõesti kerkib selle teose lehkülgedel meie päevade lapsest lugeja ette sajandi alguse Moraavia küla, selle "asjad, lilled, loomad ja inimesed". Siin on sulenoppijaid, kes oma töö juures pajatavad igasuguseid lugusid, siin on teritaja, kes rändab oma käiaga külast külasse, siin on öövaht, kes puhub sarve, ja maatark, kes korjab metsadest-mägedest ravimtaimi. Tänapäeva lapsele, keda ümbritseb igal sammul moodne tehnika oma saavutustega, on need elukutsed sellised, mis esinevad ainult muinasjuttudes. Ja suur osa asjadest, lilledest ja loomadestki on sellele noorele lugejale tuntud rohkem filmidest ja muinasjuttudest kui inimest ümbritsevast tegelikkusest. Täiskasvanut aga lummab see maailm, mis on antud lapse pilgu läbi, konkreetsete piltidena, ootamatute võrdluste ja assotsiatsioonidena. Admiraliliblikas on "sametist kikilips, mille sisse on pistetud kuldnõel". Veekann on "suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on nokk ja hiiglasuur kõrv". Lehekonn on "siledast rohelisest klaasist kirjapress". Ja nõnda olemegi jõudnud selle võlujõuni, mis muudab käesoleva raamatu nauditavaks kõikidele lugejatele. See võlujõud on kogu teost läbiv poeesia. Tõlkija
Vested heli edastamise ja salvestamise tehnika puhuti uperpallitavast arenguloost on pikitud tõestisündinud ja kurioossete juhtumite üleemeelikute kirjelduste ning vanadest trükistest valitud muhedatooniliste tsitaatidega. Autor viib lugeja kunagiste muusikaautomaatide ja fonograafi vaharulli juurest grammofoni ja magnetofoni kaudu nüüdisaegse digitaalsüsteemis lasergrammofonini.
Raamat on mõeldud helitehnikahuvilistele mõnusaks ajaviitelektüüriks.
"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.
Kaasaja soome kirjaniku lasteraamat, mis muhedas toonis räägib väliselt kentsaka loomaloo varjus targalt ja südamlikult inimeste maailmast.
“Kuukiik” on mütopoeetiline pildi- ja sõnarännak, mis aitab avastada ja mõtestada menstruatsiooni väge ning naiseks olemise kunsti. Majesteetlikus raamatu pildikeeles ning käsikirjalises tekstis kohtub menstruaaltsükkel teaduse, ajaloo, antropoloogia ning müütidega. Raamat on suunaga varateismelisele tütarlapsele, kuid kindlasti saavad siit mõtteainet ja inspiratsiooni ka kõik teised, keda see loomulik naise elu osa sügavamalt huvitab. “Kuukiik” on imeline kingiidee, millest jätkub rõõmu mitmele põlvkonnale!
Raamatus on alljärgnevad muinasjutud:
- Metsaisa ja metsaema
- Sääsk ja hobune
- Konna pulmatants
- Ämblik ja vähk
- Miks siil turtsub
- Siili ja jänese võidujooks
- Siil praeb sitikat
- Vaskuss
- Teistre tüdruk ja ussikuningas
- Haugi loomine
- Sipelgas ja ämblik
- Uss ja angerjas
- Ööbik ja vaskuss
- Kana ja prussakas
- Kaval konn ja edev kurg
- Hiir, vähk ja sitikas
- Varese naisevõtmine
- Vares käib tihasel kosjas
- Mehiku laul
- Varblane teeb kalja
- Laisk kull
- Hiir ja varblane
- Kust sai kalkun punase pea
- Kuidas kullid laulma õppisid
- Lehmalüpsja-lind
- Miks vares talvel ära ei lenda
- Vares ja rebane
- Hunt ja rebane pulmas
- Rebase uued silmad
- Kust sai rebane Reinuvaderi nime
- Rebane ja hunt
- Rebase raha
- Rebane, hunt ja karu
- Piibuga rebane
- Karu ja rebase kalapüük
- Rebane, hunt ja hobune
- Patukahetsejad
- Hundi ja jänese talvekorter
- Hunt ja põder
- Hunt ja Karja-Eku
- Hunt ja teder
- Miks hunt kardab inimesi
- Oi-oi, oi-oi oinalugu
- Huntide söök
- Miks karu kardab inimest
- Mees ja karu jagavad saaki
- Karu ja lammas
- Tänulikud metsloomad
- Jänes astub keelust üle
- Miks jänese huul on lõhki
- Miks jänes külma ei karda
- Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
- Miks hobune alati sööb
- Karjase kolm koera
- Mõisahobune ja taluhobune
- Miks koerad ei salli metskitsi
- Koer, kass ja hiir
See on õnnelik juhus, et olen saanud kirjutada mõned raamatud. Olen püüdnud lisada loetavale ka iseennast, jätta endast mingi jälg, enne kui aeg nagu sügisene karge meri selle, mis olnud, olematuks uhub.
Mind on alati huvitanud isiksused ja nende võlu, mis on jäävad väärtused ja „mille sära aeg ei vii”, kui tsiteerida Blokki.
Kergeid intervjuusid tuleb üliharva ette. Millegipärast on alati raske.
Kas armastusest on üldse midagi suuremat? Võib-olla ainult elu ja surm?
Kuulsus on meeldiv, kui sa ise ei pea selle all kannatama.
Kogumik „Puudutused ja jäljed” sisaldab valiku mõtteid karismaatilise telereporteri Urmas Oti (23. aprill 1955–17. oktoober 2008) raamatutest, mis on aastatel 1994–2012 ilmunud kirjastuselt SE&JS. Valik on tehtud raamatutest „Playback” (1994), „Carte blanche” (1995), portreeraamat Erika Salumäest „Surprise” (2002), „Asmerid. Topeltpeeglis” (2007) jt. Kasutatud on fragmente Urmas Oti intervjuudest Käbi Lareteiga raamatus „Eksiil” (1997) ja Karin Saarseniga raamatus „Grand Hotel, Stockholm. Poola suvi” (2006).
Eesti proosakirjanike noorema põlvkonna ühe omapärasema ja auhinnatuma autori novellikogu sisaldab uute novellide kõrval ka varem ilmunud ja Tuglase novelliauhinnaga pärjatud novelli "Ilus Armin".
Kolm osa: Hommikujutud, Keskpäevajutud ja Õhtujutud on ka kujunduslikult eristatavad.
Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu pärast Kongosse jõudmist esialgu siiralt tänulik neile, kes ta siia olid saatnud.
Kuid kuus kuud alalist üksindust, venivat üksluisust ja täielikku isoleeritust välisilmast muutsid tema vaateid asjadele ja suhtumist ümbritsevatesse inimestesse.