Tooted

Kogumik koosneb kahest lühiromaanist. "Heeliksi orvud" on "Hyperioni"-tetraloogia järg. Tähelaev 600000 krüogeenunes inimesega otsib kaugel galaktikas uut koduplaneeti, kuid on sunnitud tegema vahepeatuse, püüdes kinni SOS-signaali. Hädakutsungi saatjaiks on laevahuku järel eraldatud planeedile sattunud Heidikud. "Tulemuusas" annab inimestele, kes on orjastatud Archonite võõrrassi poolt, teatrietendusi maalastest näitetrupp, mis esitab Shakespeare'i loomingut. Kui neid hakatakse kutsuma esinema üha tähtsamatele tulnukrasside esindajatele, mõistavad näitlejad, et nende esituse tasemest võib sõltuda inimkonna tulevik…

Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita. Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.

"Kellavärgiga apelsinis" maalib Burgess hirmutava kujutluspildi tulevikuühiskonnast, kus vastanduvad peategelane Alex kui üksikisiku vägivalla kehastus ning riiklik, seadustatud vägivald. Alex on teismeline kurjategija, kes paneb oma kambaga toime jõhkraid tegusid. Ta satub vangi, kus kurjust püütakse temast meditsiiniliste manipulatsioonidega välja juurida. Lisaks noorukitekambale demonstreerib Burgess ka täiskasvanute maailma valelikkust, saamahimu ja ideaalitust. Teos lahkab igavest probleemi: kust tuleb kurjus? Kas see sünnib inimese loomusest, kasvatusest või ühiskonnast?

Kolmeteistaastase Lara elu pöördub peapeale kui temast saab kuulsas tüdrukute seriaalis üks kaksikõdedest. Nüüd ihkavad koolis kõik temaga sõprust, eriti Linda, keda Lara on alati tüdruku suurepärase väljanägemise pärast kadestanud. Ka Lara ise tunneb, et ta on midagi erakordset ja tal ei sobi enam omaealistega suhelda. Ühel päeval lõpeb aga tema roll filmis, kuid Lara ei julge seda teistele tunnistada. Ta hakkab veetma oma aega ostukeskustes, osturallil on vaja raha ja seda tal enam ei ole. Jääb üle...

Antud raamat anti välja Tallinna Teadlaste Maja 55. aastapäevaga seoses.

Nõmme kultuurikeskus 1945-2005. 151-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

100 luuletust 1991 rida

1939- Stalin ja Hitler leppisid kokku. Molotovi-Ribbentropi pakt saab tegelikkuseks. Molotovi-Selteri läbirääkimised Kremlis

Raamat anti välja UNESCO 60. juubeliks ja sisaldab unikaalseid aerofotosid Maa erinevaist piirkonnist, kõneleb sealsetest probleemidest ja UNESCO programmidest nende lahendamisel. Raamat on ühtaegu informatiivne ja poeetiline, globaalset maailmapilti arendav.

Sisukord: Koloniaalvallutuste-eelne Tallinn Tallinn XIII-XIV sajandil XV ja XVI sajandi algul XVI ja XVII sajandil XVIII-XIX sajandil XX sajand. Eile ja täna Illustratsioonid

Kas selline olukord on tuttav teilegi? Teie vestluskaaslane kallas just äsja teile kaela kogu tunderämpsu, mis ta oli viimasel ajal kogunud. Ja sellal kui tema nüüd kergendatult sääred teeb, tuleb teil kogu ülejäänud päeva rinda pista probleemiga, kuidas sellest rämpsust vabaneda. Kui te ei taha enam saada emotsionaalse terrori ohvriks, saate siit teada, millest tundeterroriste ära tunda, kuidas nad tegutsevad ning kuidas neile vastu astumiseks valmistuda. Samuti pakub raamat 10-päevase programmi isikliku vastupanujõu turgutamiseks.

Kirjanik on oma ilukirjanduslikus proosas teematruu; tema huvi keskmes on Eesti Vabariigi lugu – selle algusaastad, areng, iseseisvuse kaotus, samuti need inimesed ja jõud, kes võitlesid selle vabariigi eest või ka selle vastu. Romaan on ajastutruu, haaravate sündmuste, huvitavate üksikepisoodide ning värvikate kõrvaltegelastega.

Kirjanik on oma ilukirjanduslikus proosas teematruu; tema huvi keskmes on Eesti Vabariigi lugu – selle algusaastad, areng, iseseisvuse kaotus, samuti need inimesed ja jõud, kes võitlesid selle vabariigi eest või ka selle vastu. Romaan on ajastutruu, haaravate sündmuste, huvitavate üksikepisoodide ning värvikate kõrvaltegelastega.

Vaikis relvatärin Esimese maailmasõja rinnetel ja Ameerika sõdurid pöördusid Euroopast tagasi koju. Tagasisaabunute hulgas oli ka Walter Disney, lihtne, mitte millegi poolest silma paistev noormees, üks neist paljudest, keda oli rindele värvatud otse koolipingist. Nooruse tõttu polnud teda kohe kaevikusse aetud, vaid oli esialgu sanitaarauto rooli taha pandud. Tapatalgutele Disney sel kombel ei jõudnudki sattuda. Nüüd aga oli ta nagu enamik teisigi temasuguseid mures tuleviku pärast. Oli vaja leida tööd, määrata kindlaks oma elutee...