Tooted

Naabrikass tuleb pidevalt minu aeda ja peksab mind. Mida ma saaksin teha? Mõnikord on mul selline hirmus tung. Ma leban ooteasendis, kuni mu inimene tagasi tuleb. Siis ma jälitan teda ning ründan tema pahkluid. Kuidas saaksin ma talitseda oma agressiivsust? Kui ma ronin puu otsa, siis kas ma võin kindel olla, et olen võimeline sealt ka alla saama? Kas mu kassipoegade isa aitab ka mul pesakonda üles kasvatada?

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.

Tuntud prantsuse kirjaniku Romain Rolland'i (1866–1944) viimane suurteos "Võlutud hing" on kirjutatud aastatel 1922–1933. "Annette ja Sylvie" on selle romaanitsükli esimene raamat, kus peategelaseks on kodanlikus perekonnas kasvanud neiu, kes täisealiseks saades jääb vanemateta ja varanduseta. Tal tuleb omal jõul elust läbi lüüa ja suurte loobumiste hinnaga kaitsta oma eneseväärikust ja õigusi. Tutvudes oma isa, Pariisi tuntud arhitekti Raoul Rivière'i paberitega, avastab Annette, et tema jumaldatud isal on olnud ka salaelu – kirjavahetus Delphine'i ja tema tütre Sylvie'ga. Viimane nimetas Raouli oma isaks. Pärast pikki siseheitlusi otsustab Annette Sylvie'd otsima minna...

Vene klassiku Ivan Turgenevi tuntud romaani neljas kordustrükk. Insarov aga seisis liikumatult, hoidis oma tugevas embuses seda noort, talle andunud elu, tundis oma rinnal seda uut, lõpmata kallist koormat; sõnulseletamatu tänutunne ja liigutus lõi pihuks ja põrmuks tema karmi hinge ning silmi valgusid pisarad, mida ta kunagi varem polnud tundnud. Jelena aga ei nutnud; ta kordas ainult: "Oo, mu sõber! Oo, mu vend!" "Sa siis tuled minuga kaasa ükskõik kuhu?" küsis Insarov temalt veerand tundi hiljem, teda ikka oma käte vahel hoides ja süleldes. "Igale poole, kas või maailma otsa. Kus oled sina, seal olen ka mina."

Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga "Eestlanna Pariisis", kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.

Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Sisu: Eesti rahvapärase ajaarvamise ühikud Eesti rahvapärasest ajaarvamisest Eesti ajaloo taustal Резюме Zusammenfassung Summary

Raamat sisaldab valiku tõlkeid müügil olevate elektroonika-, raadio- ja automaatikaseadiste komplektide juhenditest. Esitatakse ka kasutatavate üksikosade põhiandmed ja montaažijuhised, et huvi pakkuvate skeemide järgi saaks lülitusi koostada komplekti ostmata. Mõeldud noortele elektroonikahuvilistele ja amatöörraadiokonstruktoritele.

Kogumik ilmub Saksa sihtasutuse "Mälestus, vastutus ja tulevik" poolt rahastatava projekti raames. Sihtasutuse eesmärgiks on abi osutamine endistele sunnitöölistele ja teistele natsismiohvritele. Sihtasutuse toel on Eestis teoks saanud kaheaastane projekt "Eakad inimesed toetavad endisi natsismiohvreid", mille elluviimist korraldavad Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu liikmed koostöös kauaaegse sõsarorganisatsiooniga Sozialwerk Berlin. Raamatusse on koondatud mälestused nendelt inimestelt, kes said rohkem kui pool sajandit tagasi kannatada saksa natsionaalsotsialismi kuritegudes. Nad ei suuda juhtunut unustada ning räägivad sellest edasi oma lastele ja lastelastele. Seega on käesolev kogumik otsekui sillaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, olles sündinud endiste ja tänaste noorte kohtumisest ühe omalaadse ettevõtmise raames Eestimaal

Autori esimene raamat. Juttude tegelasi ja autorit ühendab irooniline hoiak maailma ja iseenda vastu, Need noorepoolsed haritud meesterahvad rohkem arutlevad elu üle kui elavad. Selles on nende tugevus ja nõrkus.

Kõik algas aasta tagasi mamma radikaalsest saleduskuurist ja otsusest hakata sotsiaaltöötajaks. Sellest ajast saadik on Sackmeierite peres paljugi muutunud. Mamma kolis koos Grete ja Tirtsuga sõbranna poole, papa jäi Hansukesega Sackmeierite korterisse. Grete ei ole enam ammugi trullakas plikatirts, vaid üksainus silmarõõm pealaest jalatallani. Sedasama ei saa väita Hansukese kohta...

Eelkõige on selle raamatukese mõte Haapsalu näitel inimestele meelde tuletada meie kohvikukultuuri endist hiilgust ja sära. Et tekiks jälle soov kohvikute ja neis pakutavate kiluvõileibade ja eklääride järele. See ei ole teaduslik uurimustöö daatumite ja kuivade kirjeldustega, vaid pigem üks mõnus lugemine kohvitassi kõrvale, mis tekitaks isu ning annaks ühtlasi ettekujutuse meie vanavanemate-aegsetest kohvikutest ja nende ümber toimunud melust Haapsalus. Ajaloolist tausta uuris ja koostas selle raamatu tarbeks Peeter Vihma. Mina panin kokku väikese popurrii retseptidest roogadele, mida unistan kohvikutes nautida ja mida kujutasin ette sobivat ka eelmise sajandi kohvikute lettidele.

Keskaegse reliikvia otsingud liitsid alatiseks ühte kaks armastavat südant pärast kaksteist aastat kestnud vastastikuseid solvanguid, kahtlustusi ja näilike reetmiste kibedust... Romaan on mõeldud laialdasele lugejateringile.

Üksteises Ma tõele näkku vaadates näen sind Ja tunnen ära enda külma näo Kujutise, nagu peeglis mind Ta saadab sinus

Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud ballettmeistrist ja lavastajast, Eesti NSV rahvakunstnikust Ida Urbelist (1900-1983) annab ülevaate selle mitmekülgse loovisiku huvitavast, teatrile pühendatud elust. Ida Urbeli pikk loometee jaguneb põhiliselt kaheks perioodiks: 1921-1935 oli ta "Ugala" tantsu- ja liikumisjuht ning 1935-1983 "Vanemuise" ballettmeister, ooperi- ja operetilavastaja. Andeka kunstniku lavastuste kaudu tutvustatakse ühtlasi eesti teatritantsu ajalugu, kõrvuti autoritekstiga leiab lugeja Ida Urbeli ning tema kolleegide värvikaid meenutusi ja väljavõtteid ilmunud arvustustest.

Kõrgekontsalised stilettod muudavad Babyssi jalad eriti kauniks. Stilettod on kaetud kunstpärlitega ja pälvivad suguõdede kadedaid ja meeste himuraid pilke. Üle õla on hooletult visatud Boss Womeni lahtine õlgkott. Silmad on juhuslike pilkude eest varjatud suurte ja peegelklaasidega Diesel päikeseprillidega. Möödudes jätab Babyss endast maha erutava ja mõrukirbe Yamamoto lõhna. Nii heljub Babyss mööda kaubamaja, vaadates teeseldud ükskõiksusega seelikuid ja jakke ning lastes kaunitel hästi maniküüritud sõrmedel üle libiseda peenest materjalist pesust. Ootamatult ta võpatab. Ta ei saa eksida. Kellegi silmad puurivad maopilguga tema selga. Babyss tunneb lausa füüsiliselt, kuidas kellegi silmad liiguvad hindavalt mööda ta keha... puusale... tagumikule... ja sealt edasi jalgadele. Kirjastus Kentaur esitleb Keith Aimre tuliuut trendiromaani moest ja kirgedest: Keithi eneseuhkus on rängalt kannatada saanud ning süüdi on selles Babyss - kütkestav manipulaator... Mees vannub kättemaksu ning asub kaunitari jälitama. Babyss satub Keithi meelevalda kõige abitumal hetkel... Ügrinstinktide keelt valdav naine jagab taas kaardid välja - omaenda reeglite järgi... Kumb võidab?

„Jumestusjutud” on soe ja inimlik meigiõpik, kus modellideks ei ole mitte noorukesed nukunäod, vaid meie armastatud Eesti naised väga erinevas eas. Suur ja kaunis, kõvade kaantega kinkeraamat ühendab endas praktilised ja lihtsad meiginõuanded Reet Härmatilt ja tuntud Eesti kaunitaride humoorikad iluportreed Kristina Herodeselt. Otse elust võetud teemade abil on lihtne selgeks saada, kuidas teha endale kerge päevameik tööleminekuks, särav seltskonnameik õhtuks või täiuslik fotomeik kaunina pildile jäämiseks. Raamatus avaldavad oma ilusaladused Elina Pähklimägi, Krista Lensin, Liis Lemsalu, Merle Palmiste, Anne Veski ja paljud teised huvitavad isiksused. „Jumestusjutud” pakub asjalikku ilunõu ja lõbusat lugemist igale naisele, kes oma välimusest hoolib.

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte

Jututoad on Eestis järjest populaarsemaks muutuv meelelahutus. Möödunud sajandi 90ndatel aastatel Eestisse jõudnud Internet pole enam vaid väheste privileeg; inimeste võimalused võrku kasutada on viimase viie aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Jututubade rohkus pakub külastajale sadu erinevaid valikuvõimalusi vastavalt vanusele ja tehnilistele oskustele. Jututuba kujutab endast mugavat ja geograafilisest asukohast sõltumatut vahendit suhtlemiseks, info jagamiseks. Samuti on jututuba keskkond, mis pakub reaalelust turvalisemat katsetamis- ja harjutamisvõimalust identiteedi, inimsuhete ja eneseväljenduse osas.

"Kadunud tütre" peategelane on keskealine lahutatud naine Leda, ülikooli õppejõud, kes pärast pikki aastaid lastele pühendumist leiab end üksi ja vabana, sest täiskasvanud tütred on kolinud isa juurde Kanadasse. Ta otsustab minna mere äärde puhkama. Esimest korda ei ole tal mitte kellegi ees mingeid kohustusi, ta ei pea kellegi teise eest vastutama ega hoolt kandma. Romaan kirjeldab värvikalt suvist rannamelu ja inimesi. Peagi jääb Ledale silma noor ema Nina, kes mängib andunult oma väikese tütrega. Naiste vahel tekib sümpaatia ja mõistmine, kuid see lööb kõikuma, kui Nina laps kaotab rannas oma lemmiknuku ega suuda sellest kuidagi üle saada. Nagu paljudes teistes Ferrante romaanides, lahatakse ka siin iseäranis emade ja tütarde vahelisi rohkem või vähem sassis suhteid. Elena Ferrante sai ülemaailmselt tuntuks oma Napoli-ainelise tetraloogiaga, mille alusel valmis suurepärane teleseriaal. Ka käesolevast raamatust on tehtud juba palju kiitust pälvinud film, sedapuhku mitte itaallaste, vaid brittide poolt, peaosas Olivia Colman.

Krimmi legendid ja pärimused lummavad oma lihtsuse ja tõepärasusega. Neis on palju fantaasiat, nii mõnigi kord astuvad tegevusse nõiad ning muud üleloomulikud jõud. Kuid nende põhitegelaseks on siiski rahvas -- mehine, suuremeelne, õilis.

Raamat kirjeldab läbi erinevate planeetide liikumise kirjelduste, kuidas inimesel on võimalik oma elu palju lihtsamalt ja mugavamalt elada, sobitades ennast elama universumi rütmide järgi. Raamatust leiab infot, millal on mõistlik puhata, töötada, erinevate projektidega alustada, autot osta või müüa ning milliste olukordadega elus tuleb lihtsalt leppida. Kogu raamat põhineb autori isiklikul kogemusel, kes läbi teadliku enesearengu ja astroloogiliste teadmiste tegi avastuse, et kui inimene saab teadlikuks universumis toimuvast, saab ta oma elu täielikult muuta. Raamat õpetab ka seda, kuidas igaühel on vähese vaevaga võimalik taevakehade liikumist jälgida ning see enda kasuks tööle panna.

Populaarteadusliku raamatu eesmärk on anda ülevaade inimese kuulmistajust ja sellealastest uurimistulemustest tänapäeval. Käsitletakse mitmesuguste helide taju ja sellega seotud fenomene, kirjeldatakse ruumilist kuulmist ja selle seost stereofooniaga jne. Raamat nii psühhoakustikast huvituvale lugejale ja helitehnikahuvilistele kui ka üliõpilastele, abistamaks neid sensoorsete süsteemide tundmaõppimisel psühholoogiakursuse raames.

1961. aastal Helsingis sündinud Kjell Westö on soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, kelle loomingu tähtsust märgivad mitmed nominatsioonid mainekatele kirjanduspreemiatele, sealhulgas korduvalt Soome kirjanduse peaauhinnale Finlandia, mille ta pälvis 2006. aastal oma neljanda romaaniga „Kus kõndisime kunagi: romaan ühest linnast ja meie soovist rohu seest välja paista“ (tlk Tõnis Arnover, Eesti Raamat, 2011). 2002. aastal ilmunud romaan „Lang“ on lugu keskealise teletähe identiteedikriisist ja meeleheitlikust armastusest, mille taustal kangastuvad lugejale ilustamata kaadrid meie kaasaja olelusvõitlustest heaoluühiskonnas. Kjell Westö tabab meisterlikult armutu meediamaastiku närvilist olustikku, mida illustreerivad hästi romaani nimitegelase Christian Langi nördinud küsimused: „Miks avalikkus peab koosnema ainult iidolite kummardamisest või poriga loopimisest? Miks sinna vahele ei mahu põrmugi mõtlemist?“. Raamatu lõpus tutvustab Westö elu ja loomingut lähemalt Tõnis Arnover, kes on tõlkinud ka tema teosed „Terendus 38“, „Väävelkollane taevas“ ja „Tritonus. Saarestikulugu“ (2014, 2018, 2020, Eesti Raamat). Loomingu Raamatukogus on Kjell Westölt ilmunud veel „Bruusi juhtum“ (1996, nr 19) Mari Alliku tõlkes.

Raamatus käsitletakse kaht meie siirdekala: lõhet ja meriforelli. Kirjeldatakse nende välistunnuseid, eluviise, toitumist, rännet ja kudemist. Vaadeldakse kahe vääriskala arvukust, selle langemise põhjusi ning kalakaitset. Raamat pakub huvi kaluritele, kalakasvatajatele, kalasportlastele ja kõigile loodusest huvitatud lugejatele.

Järg algajate õpikule "Ludus" I. "Ludus" II võimaldab ladina keele algkursuse edukalt läbinutel süveneda ladina keele grammatika ja lauseõpetuse keerukamatesse probleemidesse. Tekstid ja laused on lühikesed, grammatikaselgitused ülevaatlikud. Põhirõhk on uue teksti ja grammatikanähtuse kiirel mõistmisel, millele järgneb sama materjali pidev kinnistamine kordavate harjutustega. Selline lähenemine püüab vältida ladina keele õppimisel tekkida võivat olukorda, kus põnev mänguline algus 'ludus' muutub keerulisema õppematerjaliga kokku puutudes igavaks mehaaniliseks päheõppimiseks. Sel põhjusel pole kasutatud antiikautoritelt säilinud tekste ega nende mugandusi. "Ludus" II jätkab keeleõppe kõrval ülevaate andmist antiiksest kultuurist. Selle eesmärgiga on valitud nii õpiku ladinakeelsed põhitekstid, lehekülgede äärtel leiduv eestikeelne lisainfo kui ka illustreerivad reproduktsioonid antiikkunstist. "Ludus" II lõpus on esitatud grammatika koondtabelid, nimede indeks ning sõnastik õpiku sõnavara piires. Grammatikaprobleemida ahendamiseks ja emakeelde tõlkides raskustesse sattudes sobib ka "Ludus" II juurde "Ludus Estonicus. Abimees ladina keele õppimisel".

"Mätta otsast" on luuletaja proosaraamat, mõtete ja marginaalide kogumik. Tänapäeva sagivast, kiirustavast ja pealiskaudsest linnaelust eemale tõmbunud loodusmehest kirjaniku pilk leiab ainet nii enda ümbert kui ka kaugemalt. Tema raamat koondab mõtteid ja tähelepanekuid elust ja aegadest Eestimaa külas.

Autorid, Tartu Riikliku Ülikooli žurnalistika kateedri õppejõud ja Eesti Raadio erikorrespodent, käsitlevad raamatus elulaadi probleeme sotsiaalse statistika, sotsioloogiliste valikuurimuste ja konkreetsete elujuhtumite põhjal. Materjal pärineb TRÜ-s tehtud uurimustest ja Eesti Raadio saatesarjast "Meie elu lugu".Illustreeritud fotodega.

Luuletaja, kriitiku ja esseisti käesolev esseekogu käsitleb eelkõige kultuuri-, kunsti- ja eetikaküsimusi.

1994. aastal maailma bestsellerite edetabelisse kuulunud noore hispaanlannast naisautori sädelev romaan armastusest, kulinaariast ja hispaania peretraditsioonidest, mille moto on: "Voodisse ja söögilauda kutsutakse vaid üks kord."

Philip Rothi (1933–2018) romaanis paneb lastehalvatuse puhang 1944. aasta suvel Newarkis noore kehalise kasvatuse õpetaja Bucky Cantori küsima õige keerulisi küsimusi. Mis või kes meie elu juhib, kas saatus, Jumal või meie ise? Kas on õiglane õnnelik olla, kui teised seda pole? Miks juhtuvad heade inimestega halvad asjad? Vastus, et mõnikord lihtsalt juhtuvadki, ilma mingi põhjuseta, teda ei rahulda. Vaenlase otsingul pöördub ta lõpuks enda vastu – temast saab omaenese nemesis. Ameerika proosa suurmeistri viimane romaan on väärikas lõpp-punkt tema pikale loometeele.

Claire Sullivan võtab pahaaimamatult telefonitoru ning kuuleb oma õe hirmunud häält. Claire lendab õe appikutsele vastates Pariisi, kuid kohale jõudes selgub, et Gina on sealt juba lahkunud. Viimati nähti teda koos Garthiga, keda aga naise kadumine sugugi huvitavat ei paista. Millist hirmsat saladust püüab mees peita ja kus on Gina? Kas Claire julgeb usaldada Garthi, kelle vastu ta sugugi ükskõikne ei ole?

Käsiraamat sisaldab nõuandeid ja juhiseid õmblusmaterjalide ja moe valikuks, rõivaste konstrueerimiseks, õmblemiseks ja proovide tegemiseks. Rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud algteadmistega õmblejaile ja kasutamiseks õmblusringide töös.

Oma raamatus on ta püüdnud tabada oma viiekümnendate aastate lapsepõlve meeleolu. Suure soojusega on kirjutatud kodust, loomadest ja loodusest. Samal ajal on tunda ka tolle aja ängistavat õhkkonda ja hirmu, milles inimesed elasid. Eelkõige on "Õnnega koos" siiski nauditav kui südamlik lugu ühest hetkedese jäädvustatud lapsepõlvest.

Nicholas Sparks on enne "Päevaraamatu" kirjutamist osalenud eneseabiraamatute koostamisel. Käesoleva romaani aluseks on tema naise vanavanemate elulugu.

Ameerika noorsookirjaniku Kate D Wiggini (1856 – 1923) humoorikas ja sümpaatne lugu fantaasiarikkast ja avalast teismelisest tüdrukust möödunud sajandi Ameerikas.

Mikkeli muuseumi näitusega (03.04.–31.10.2010) kaasnenud kataloog tutvustab Eesti üht olulisemat väliskunsti kogu, mis jõudis Eesti Kunstimuuseumi tänu kunagistele erakollektsionääridele. Ükski teine 20. sajandi modernismi vool ei ole Eestis sedavõrd hästi ja rahvusvaheliselt esindatud kui saksa ekspressionism. Kollektsioon hõlmab graafikat ja joonistusi – selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvad kunstnikud (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka olulisemad hilisekspressionismi (Neue Sachlichkeit, verism) esindavad autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust.

Omaette seisev jätk raamatule "Jumala ja minu vahel on kõik läbi". Tänapäevane lugu noorest tüdrukust suhteliselt raskes eas. See on kirjutatud niisama elavalt kui eelminegi, on heas mõttes ajaviitlik, kuigi käsitleb kerges vormis piisavalt tõsiseid küsimusi. Peategelane Linnea on saanud seitseteist. On juba möödunud aasta ta sõbratari Piia enesetapust, mis teda sügavalt vapustas. Tal on nüüd uued tuttavad, kuigi see pole enam see. Ometi kipub elu jälle sõlme minema. Parajasti siis, kui kõik on päästmatult sassis, kingib vanaema talle raha, mida Linneal pole voli vähehaaval argiselt ära kulutada, vaid mis peab kuluma millegi suure ja olulise peale. Linnea otsustab oma probleemide eest välismaale põgeneda, elada ja töötada mõnda aega Londonis. Aga reisibüroos tutvub ta noormehega, kes paistab talle unelmate printsina -- ja korraga leiab Linnea end Londoni asemel Los Angelesest. Kuid siis on raha otsas, äkitselt on ta väljapääsutus olukorras. Tema naiivsus ja usalduslikkus saavad surmahoobi. Kõik kodused pahandused tunduvad tühistena ning ta ihkab kõigest hingest tagasi koju, kuhu on aga kohutavalt raske jõuda.

"Teekonda Rahemäkke" võib lugeda mõningal määral "Loheja pilve" jätkuna – kordub juuditeema ja ka varasemast tuttavad tegelased. Samas on lisandunud vormiline mängimine, fragmentaarsus, eri vaatepunktide vaheldumine, ajaplaanide segunemine. Vaheldub ka fiktsioon ja isiklikud lapsepõlvemälestused, lugu saadab iselaadne müstiline alatoon. Pilteri tekst on intensiivne ja kaasahaarav, mälestuspildid on selged ja detailsed. Oma kirjutusviisilt Pilter on eesti kirjanduses erandlik, esilekerkiv ja vaieldamatult nauditav.