Tooted

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.

Tuntud prantsuse kirjaniku Romain Rolland'i (1866–1944) viimane suurteos "Võlutud hing" on kirjutatud aastatel 1922–1933. "Annette ja Sylvie" on selle romaanitsükli esimene raamat, kus peategelaseks on kodanlikus perekonnas kasvanud neiu, kes täisealiseks saades jääb vanemateta ja varanduseta. Tal tuleb omal jõul elust läbi lüüa ja suurte loobumiste hinnaga kaitsta oma eneseväärikust ja õigusi. Tutvudes oma isa, Pariisi tuntud arhitekti Raoul Rivière'i paberitega, avastab Annette, et tema jumaldatud isal on olnud ka salaelu – kirjavahetus Delphine'i ja tema tütre Sylvie'ga. Viimane nimetas Raouli oma isaks. Pärast pikki siseheitlusi otsustab Annette Sylvie'd otsima minna...

Caroline sõidab Šotimaale, lootes astuda seal ühendusse oma vennaga, keda ta pole palju aastaid näinud, ja jõuda seejärel õigeaegselt tagasi oma laulatusele mehega, keda võimukas kasuema tema jaoks sobivaks peab. Kuid siis jääb ta ootamatu tuisu tõttu üksikusse majja lumevangi koos noormehega, kes on toibumas teda hiljaaegu tabanud tragöödiast. Mõlemaid ähvardab oht astuda kohutavaid eksisamme, kuid kas ilmtingimata...

Vene klassiku Ivan Turgenevi tuntud romaani neljas kordustrükk. Insarov aga seisis liikumatult, hoidis oma tugevas embuses seda noort, talle andunud elu, tundis oma rinnal seda uut, lõpmata kallist koormat; sõnulseletamatu tänutunne ja liigutus lõi pihuks ja põrmuks tema karmi hinge ning silmi valgusid pisarad, mida ta kunagi varem polnud tundnud. Jelena aga ei nutnud; ta kordas ainult: "Oo, mu sõber! Oo, mu vend!" "Sa siis tuled minuga kaasa ükskõik kuhu?" küsis Insarov temalt veerand tundi hiljem, teda ikka oma käte vahel hoides ja süleldes. "Igale poole, kas või maailma otsa. Kus oled sina, seal olen ka mina."

Kümme aastat laevanduse aastaraamatut Eesti mereala kasutamisest Eesti merenduse strateegia Lähimerevedude Edendamiskeskus Eesti rannikumere jääoludest XX sajandil Rahvusvaheline tööorganisatsioon ja Eesti 85 aastat Veeteede Ametit Laevaomanike Liit eile, täna, homme Eesti reisilaevanduse arengust aastail 1993-2004 Murrangute ja muutuste ajajärk laevaehituses Meremeeste järelkasv Karukool Laevandusest Eestis aastatel 1941-1944 25 aastat Eesti merearheoloogiat 60 aastat mootorlaev "Moero" hukust "Triina" vägev laadung Rootsi Kuningriiki Meenutusi "Estonia" hukust Tuletornid Sõrve sääre otsa peal 150 aastat Jaen Teäri sünnist Mündrikud Läänemere sadamate mereohutuse tagamisel Väikelaevaregistri büroost Saaremaal Eesti veemootorisport 50 2003. a. Eesti merenduse kroonika Eesti Laevanduse Aastaraamatu 2004 autorid Eesti Mereakadeemia 2004 lõpetanute nimekiri 2003. a. väljastatud diplomiga kaptenid ja vanemmehhaanikud Eesti Laevaomanike Liidu liikmed Aastaraamatute sisukord 1995-2003

Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga "Eestlanna Pariisis", kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.

Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Sisu: Eesti rahvapärase ajaarvamise ühikud Eesti rahvapärasest ajaarvamisest Eesti ajaloo taustal Резюме Zusammenfassung Summary

Raamat sisaldab valiku tõlkeid müügil olevate elektroonika-, raadio- ja automaatikaseadiste komplektide juhenditest. Esitatakse ka kasutatavate üksikosade põhiandmed ja montaažijuhised, et huvi pakkuvate skeemide järgi saaks lülitusi koostada komplekti ostmata. Mõeldud noortele elektroonikahuvilistele ja amatöörraadiokonstruktoritele.

Kogumik ilmub Saksa sihtasutuse "Mälestus, vastutus ja tulevik" poolt rahastatava projekti raames. Sihtasutuse eesmärgiks on abi osutamine endistele sunnitöölistele ja teistele natsismiohvritele. Sihtasutuse toel on Eestis teoks saanud kaheaastane projekt "Eakad inimesed toetavad endisi natsismiohvreid", mille elluviimist korraldavad Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu liikmed koostöös kauaaegse sõsarorganisatsiooniga Sozialwerk Berlin. Raamatusse on koondatud mälestused nendelt inimestelt, kes said rohkem kui pool sajandit tagasi kannatada saksa natsionaalsotsialismi kuritegudes. Nad ei suuda juhtunut unustada ning räägivad sellest edasi oma lastele ja lastelastele. Seega on käesolev kogumik otsekui sillaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, olles sündinud endiste ja tänaste noorte kohtumisest ühe omalaadse ettevõtmise raames Eestimaal

Kõik algas aasta tagasi mamma radikaalsest saleduskuurist ja otsusest hakata sotsiaaltöötajaks. Sellest ajast saadik on Sackmeierite peres paljugi muutunud. Mamma kolis koos Grete ja Tirtsuga sõbranna poole, papa jäi Hansukesega Sackmeierite korterisse. Grete ei ole enam ammugi trullakas plikatirts, vaid üksainus silmarõõm pealaest jalatallani. Sedasama ei saa väita Hansukese kohta...

Eelkõige on selle raamatukese mõte Haapsalu näitel inimestele meelde tuletada meie kohvikukultuuri endist hiilgust ja sära. Et tekiks jälle soov kohvikute ja neis pakutavate kiluvõileibade ja eklääride järele. See ei ole teaduslik uurimustöö daatumite ja kuivade kirjeldustega, vaid pigem üks mõnus lugemine kohvitassi kõrvale, mis tekitaks isu ning annaks ühtlasi ettekujutuse meie vanavanemate-aegsetest kohvikutest ja nende ümber toimunud melust Haapsalus. Ajaloolist tausta uuris ja koostas selle raamatu tarbeks Peeter Vihma. Mina panin kokku väikese popurrii retseptidest roogadele, mida unistan kohvikutes nautida ja mida kujutasin ette sobivat ka eelmise sajandi kohvikute lettidele.

Et ei sünniks kahtlusi mitte- või hukkamõistmise osas, avaldan käesolevas raamatukeses kõik materjalid, mis seotud isikuga, kes nimetab end Sinu Teeks Riskiusku."

Keskaegse reliikvia otsingud liitsid alatiseks ühte kaks armastavat südant pärast kaksteist aastat kestnud vastastikuseid solvanguid, kahtlustusi ja näilike reetmiste kibedust... Romaan on mõeldud laialdasele lugejateringile.

Üksteises Ma tõele näkku vaadates näen sind Ja tunnen ära enda külma näo Kujutise, nagu peeglis mind Ta saadab sinus

Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud ballettmeistrist ja lavastajast, Eesti NSV rahvakunstnikust Ida Urbelist (1900-1983) annab ülevaate selle mitmekülgse loovisiku huvitavast, teatrile pühendatud elust. Ida Urbeli pikk loometee jaguneb põhiliselt kaheks perioodiks: 1921-1935 oli ta "Ugala" tantsu- ja liikumisjuht ning 1935-1983 "Vanemuise" ballettmeister, ooperi- ja operetilavastaja. Andeka kunstniku lavastuste kaudu tutvustatakse ühtlasi eesti teatritantsu ajalugu, kõrvuti autoritekstiga leiab lugeja Ida Urbeli ning tema kolleegide värvikaid meenutusi ja väljavõtteid ilmunud arvustustest.

Kõrgekontsalised stilettod muudavad Babyssi jalad eriti kauniks. Stilettod on kaetud kunstpärlitega ja pälvivad suguõdede kadedaid ja meeste himuraid pilke. Üle õla on hooletult visatud Boss Womeni lahtine õlgkott. Silmad on juhuslike pilkude eest varjatud suurte ja peegelklaasidega Diesel päikeseprillidega. Möödudes jätab Babyss endast maha erutava ja mõrukirbe Yamamoto lõhna. Nii heljub Babyss mööda kaubamaja, vaadates teeseldud ükskõiksusega seelikuid ja jakke ning lastes kaunitel hästi maniküüritud sõrmedel üle libiseda peenest materjalist pesust. Ootamatult ta võpatab. Ta ei saa eksida. Kellegi silmad puurivad maopilguga tema selga. Babyss tunneb lausa füüsiliselt, kuidas kellegi silmad liiguvad hindavalt mööda ta keha... puusale... tagumikule... ja sealt edasi jalgadele. Kirjastus Kentaur esitleb Keith Aimre tuliuut trendiromaani moest ja kirgedest: Keithi eneseuhkus on rängalt kannatada saanud ning süüdi on selles Babyss - kütkestav manipulaator... Mees vannub kättemaksu ning asub kaunitari jälitama. Babyss satub Keithi meelevalda kõige abitumal hetkel... Ügrinstinktide keelt valdav naine jagab taas kaardid välja - omaenda reeglite järgi... Kumb võidab?

„Jumestusjutud” on soe ja inimlik meigiõpik, kus modellideks ei ole mitte noorukesed nukunäod, vaid meie armastatud Eesti naised väga erinevas eas. Suur ja kaunis, kõvade kaantega kinkeraamat ühendab endas praktilised ja lihtsad meiginõuanded Reet Härmatilt ja tuntud Eesti kaunitaride humoorikad iluportreed Kristina Herodeselt. Otse elust võetud teemade abil on lihtne selgeks saada, kuidas teha endale kerge päevameik tööleminekuks, särav seltskonnameik õhtuks või täiuslik fotomeik kaunina pildile jäämiseks. Raamatus avaldavad oma ilusaladused Elina Pähklimägi, Krista Lensin, Liis Lemsalu, Merle Palmiste, Anne Veski ja paljud teised huvitavad isiksused. „Jumestusjutud” pakub asjalikku ilunõu ja lõbusat lugemist igale naisele, kes oma välimusest hoolib.

"Kadunud tütre" peategelane on keskealine lahutatud naine Leda, ülikooli õppejõud, kes pärast pikki aastaid lastele pühendumist leiab end üksi ja vabana, sest täiskasvanud tütred on kolinud isa juurde Kanadasse. Ta otsustab minna mere äärde puhkama. Esimest korda ei ole tal mitte kellegi ees mingeid kohustusi, ta ei pea kellegi teise eest vastutama ega hoolt kandma. Romaan kirjeldab värvikalt suvist rannamelu ja inimesi. Peagi jääb Ledale silma noor ema Nina, kes mängib andunult oma väikese tütrega. Naiste vahel tekib sümpaatia ja mõistmine, kuid see lööb kõikuma, kui Nina laps kaotab rannas oma lemmiknuku ega suuda sellest kuidagi üle saada. Nagu paljudes teistes Ferrante romaanides, lahatakse ka siin iseäranis emade ja tütarde vahelisi rohkem või vähem sassis suhteid. Elena Ferrante sai ülemaailmselt tuntuks oma Napoli-ainelise tetraloogiaga, mille alusel valmis suurepärane teleseriaal. Ka käesolevast raamatust on tehtud juba palju kiitust pälvinud film, sedapuhku mitte itaallaste, vaid brittide poolt, peaosas Olivia Colman.

Krimmi legendid ja pärimused lummavad oma lihtsuse ja tõepärasusega. Neis on palju fantaasiat, nii mõnigi kord astuvad tegevusse nõiad ning muud üleloomulikud jõud. Kuid nende põhitegelaseks on siiski rahvas -- mehine, suuremeelne, õilis.

Raamat kirjeldab läbi erinevate planeetide liikumise kirjelduste, kuidas inimesel on võimalik oma elu palju lihtsamalt ja mugavamalt elada, sobitades ennast elama universumi rütmide järgi. Raamatust leiab infot, millal on mõistlik puhata, töötada, erinevate projektidega alustada, autot osta või müüa ning milliste olukordadega elus tuleb lihtsalt leppida. Kogu raamat põhineb autori isiklikul kogemusel, kes läbi teadliku enesearengu ja astroloogiliste teadmiste tegi avastuse, et kui inimene saab teadlikuks universumis toimuvast, saab ta oma elu täielikult muuta. Raamat õpetab ka seda, kuidas igaühel on vähese vaevaga võimalik taevakehade liikumist jälgida ning see enda kasuks tööle panna.

Sisukord: - Kolm suurt soovi - Okasroosike - Lumivalgeke - Saabastega kass - Kaval-Ants Türgimaal ehk Prints Herbed - Kuri kuningatütar

Lugejad on olenemata usutunnistusest Lorna sõnumile väga vastuvõtlikud, sest ta annab neile tagasi lootuse, veendes neid, et kui tahes üksikuna nad end ka ei tunne, on nende kõrval alati kaitseingel. Varemalt kirjutas autor oma elust ja kogemustest suhtlemisel inglitega, uues raamatus aga keskendub ta lugejatele – sellele, kuidas saab igaüks meist inglite abil oma elu õnnelikumaks ja lihtsamaks muuta. Selles raamatus lahatakse teemade kaupa elu suuremaid ja väiksemaid küsimusi, pakkudes abi ja lohutust. Raamat räägib muu hulgas palve ja tervendava energia jõust, mida me saame endale ja oma lähedastele ise anda. Pakutavad nõuanded ei ole religioosse sisuga, vaid mõeldud inspiratsiooniallikaks kõigile. Iirimaal sündinud Lorna Byrne on ingleid näinud ja nendega suhelnud sünnist saati. Ta näeb neid sama selgelt, nagu meie ülejäänud näeme kaljusid, kive ja puid. Autori esimene raamat "Inglid minu juustes" (e. k Varrak, 2011) on saanud rahvusvaheliseks menukiks, see on tõlgitud kahekümne nelja keelde ja avaldatud rohkem kui viiekümnel maal. Lorna Byrne on lesk, tal on neli last ja ta elab tagasitõmbunult maakohas Iirimaal.

Mäeküla piimamees" (esmakordselt ilmunud 1916) on Eduard Vilde üks viimaseid töid ning erineb oma üldilmelt üsna tugevasti teistest Vilde teostest. Kirjanik kujutab siin manduvat mõisnikku von Kremerit, kes tunneb esiisade võimu käest ära libisevat, kuid kes seepärast ei ole veel sugugi oma "õigustest" loobunud. Ei, niisuguse degenereeruva mõisniku egoistlik nurjatus tundub veelgi eemaletõukavam, veelgi julmem. Kremer sõlmib lepingu oma vaese, kuid rahaahne talupoja Prillupiga, andes omalt poolt tulutoova piimamehe koha ja nõudes vastutasuks Prillupi naist Marit. Prillup, see kehv ja orjahingeline talupoeg, on niisugusest "kergest" rikastumisvõimalusest otse joovastuses. Igasuguste vahenditega püüab ta Marile selgeks teha, et see nõustuks Kremeri tingimustega. Ja kui lõpuks leping on sõlmitud, selgub üsna ootamatult, et just Prillup ise ei ole rahul – naise jagamine läheb talle raskeks. "Mäeküla piimamehes" on Vilde rohkem kui üheski teises oma töös osutanud tähelepanu inimese psühholoogiale. Valitud tüübid on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Kõige suuremaks saavutuseks romaanis on kahtlemata Mäeküla piimamehe Prillupi kuju.

Romaani peategelaseks on kahekümneaastane Londoni neiu Selina. Iga kord, kui Selina küsib teda kasvatanud vanaemalt oma kadunud isa kohta, muudab vanaema kõneainet. Juhuslikult leitud foto tekitab Selinas lootust, et isa on elus, ning saadab ta isa otsingutele väikesele Hispaania saarele. Selles paradiisis leiab Selina George Dyeri, kirjaniku, kes aitab tal lahendada tema minevikusaladuse ja võib olla võtmeks tulevikku.

"Mätta otsast" on luuletaja proosaraamat, mõtete ja marginaalide kogumik. Tänapäeva sagivast, kiirustavast ja pealiskaudsest linnaelust eemale tõmbunud loodusmehest kirjaniku pilk leiab ainet nii enda ümbert kui ka kaugemalt. Tema raamat koondab mõtteid ja tähelepanekuid elust ja aegadest Eestimaa külas.

Luuletaja, kriitiku ja esseisti käesolev esseekogu käsitleb eelkõige kultuuri-, kunsti- ja eetikaküsimusi.

Käsiraamat sisaldab nõuandeid ja juhiseid õmblusmaterjalide ja moe valikuks, rõivaste konstrueerimiseks, õmblemiseks ja proovide tegemiseks. Rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud algteadmistega õmblejaile ja kasutamiseks õmblusringide töös.

Raamatus käsitletakse tekstiilkiude, nende ketramist lõngaks ja kudumist kangaks. Antakse ülevaade kangaste omadustest ja sortimendist. Tutvustatakse üldiselt kõiki õmblusmaterjale ning nende omadusi. Mõndagi oma teadmiste täiendamiseks saavad siit kõik õmblemishuvilised. Raamatut saab kasutada kutseharidussüsteemi koolides õmblusmaterjalide tundmaõppimisel, õmblusettevõtetes kaadri ettevalmistamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel.

Oma raamatus on ta püüdnud tabada oma viiekümnendate aastate lapsepõlve meeleolu. Suure soojusega on kirjutatud kodust, loomadest ja loodusest. Samal ajal on tunda ka tolle aja ängistavat õhkkonda ja hirmu, milles inimesed elasid. Eelkõige on "Õnnega koos" siiski nauditav kui südamlik lugu ühest hetkedese jäädvustatud lapsepõlvest.

Nicholas Sparks on enne "Päevaraamatu" kirjutamist osalenud eneseabiraamatute koostamisel. Käesoleva romaani aluseks on tema naise vanavanemate elulugu.

Ameerika noorsookirjaniku Kate D Wiggini (1856 – 1923) humoorikas ja sümpaatne lugu fantaasiarikkast ja avalast teismelisest tüdrukust möödunud sajandi Ameerikas.

Mikkeli muuseumi näitusega (03.04.–31.10.2010) kaasnenud kataloog tutvustab Eesti üht olulisemat väliskunsti kogu, mis jõudis Eesti Kunstimuuseumi tänu kunagistele erakollektsionääridele. Ükski teine 20. sajandi modernismi vool ei ole Eestis sedavõrd hästi ja rahvusvaheliselt esindatud kui saksa ekspressionism. Kollektsioon hõlmab graafikat ja joonistusi – selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvad kunstnikud (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka olulisemad hilisekspressionismi (Neue Sachlichkeit, verism) esindavad autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust.

"See raamat jutustab Rasmus Perssonist, kes on üksteist aastat vana. Järelikult ei räägi ta mitte kõigevähematki üheksa-aastasest Rasmus Oskarssonist ega ka nelja-aastasest Rasmus Rasmussonist." Kui sa kord juba oled politseiniku poeg, siis oled! Siis tuleb kähku tegutseda. Sest inimesed, kes keset ööd akendest välja ronivad, on murdvargad … loomulikult sedavõrd, kuivõrd nad ei kuulu ühte või teise päästesalka ega otsi väljamüügikatalooge. Kuid tolles kotis seal pole mingit väljamüügikataloogi, seal on parun von Renckeni hõbedakogu, selle peale võib kas või kihla vedada. Jah, vanemad õed võivad olla sageli üsna tüütud, kuid sellegipoolest ei lase 11-aastane siniste silmade ja tedretähnidega Rasmus Persson oma õe pildil sattuda häbiväärsesse väljamüügikataloogi. Seetõttu asutab ta koos Pontusega Armastuse Ohvrite Päästesalga, mis lisaks murtud südamete päästmisele saab jaole ka suurele hõbedaröövile.

Raamatus on juttu meie tähtsamatest imetajatest. Autor on oskuslikult ühendanud teabekirjanduses leiduvad andmed isiklike tähelepanekute ja juhtumistega. Enamik fotosid on pärit retkedelt Eestimaa metsadesse. Raamat on mõeldud eeskätt noortele.

"Teekonda Rahemäkke" võib lugeda mõningal määral "Loheja pilve" jätkuna – kordub juuditeema ja ka varasemast tuttavad tegelased. Samas on lisandunud vormiline mängimine, fragmentaarsus, eri vaatepunktide vaheldumine, ajaplaanide segunemine. Vaheldub ka fiktsioon ja isiklikud lapsepõlvemälestused, lugu saadab iselaadne müstiline alatoon. Pilteri tekst on intensiivne ja kaasahaarav, mälestuspildid on selged ja detailsed. Oma kirjutusviisilt Pilter on eesti kirjanduses erandlik, esilekerkiv ja vaieldamatult nauditav.

Raamat koondab ja esitab uurimis- ja konserveerimisprojekti "Rode altar lähivaates” 2013–2016 tulemusi ja hetkeseisu. Uurimisprojekti osaliste kirjutatud artiklid esitlevad nüüdisaegsete loodusteaduslike ning pilditehnoloogiliste uuringute metoodikat, kasutamist ja tulemusi ühe hiliskeskaegse kunstiteose uurimisel. Rikkalikult illustreeritud ja ajaloolisi fotosid koondavast raamatust leiab ka Lübecki meistri Hermen Rode loomingut tutvustava ülevaate ja põhjaliku käsitluse Rode kappaltari restaureerimise ajaloost. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu maailmas. Kappaltar telliti Lübecki meistri Hermen Rode töökojast ning see valmis 1478–1481. Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi projekt"Rode altar lähivaates” keskendub Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabli tehnilistele uuringutele ja konserveerimisele. Projektis on oluliseks pildindus- ja infotehnoloogiliste ning materjaliuuringute kaasamine, teose põhjalik dokumenteerimine ja info kaardistamine. Suurt tähelepanu pööratakse publiku kaasamisele haridusprogrammide, töötubade ja uurimistulemusi kajastavate multimeedialahenduste kaudu (veebileht, blogi, interaktiivne multimeediaprogramm, teadusveeb jne). Konserveerimis- ja uurimistöödest saab osa Niguliste muuseumis kohapeal, kuhu on üles seatud stuudio koos ajas kasvava näitusega.

Sisukord: Sissejuhatuseks Zum Geleit Muhu mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch von der Insel Mohn Muhu mõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch von der Insel Mohn Maasi mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch vom Hofe Masik Saaremõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch vom Amt Holmhof

Telesaate „Selgeltnägijate tuleproov 2017“ võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma hullumajas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat „Sinuga ühes palatis“. „Lõppude lõpuks, ainus, millel on tähtsust, on see, kui ilus on sinu viimane tegu. Iga päev.“